1-10-7520/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(3)
Legislator headnote
AI generated1-10-7520/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1(3)
Full text
1(3)
Kriminaalasi nr 1-10-7520
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-7520 (10260102044) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses I.S süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav I.S
Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood Jõgevamaa xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti
keel, Tartu Kutsehariduskeskus II kursus, kriminaalkorras
karistamata, väärteokorras 4 kehtivat karistust, tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada I.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10000 (kümme tuhat) krooni.
K
arS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 3 (kolm) kuu jooksul, kohustades I.S tasuma igakuiselt 25- alates 2010.a juulist rahalise ndaks kuupäevaks karistuse katteks vähemalt 3400 ooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus kr tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035.
Sisse nõuda I.S-ilt menetluskuludena riigituludesse:
1) sundraha ) kroon
6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis i;
2) kaitsetasu 960 (
üheksasada kuuskümmend) krooni advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest.
Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest
Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised
2(3) nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Menetluskuludena kaitsjale
RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise
ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 720 krooni, jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate
menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I.S-ile , et tema, olles alkoholijoobes ( on esitatud süüdistus selles ühes liitris väljahingatavas õhus 1,12 2.35 paiku Jõgeva vallas Jõgeva– mg/l alkoholi), juhtis 02.05.2010.a kell 1 Mustvee mnt 2
km-l reg nr 394 AZJ. Sellega pani I.S mootorsõidukit BMW toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
karistuseks rahalise karistuse 200 pm, s.o summas 10000 krooni riigi tuludesse. 1, KarS § 66 lg 3
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kolme kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsusele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 340
0 krooni kuni kogusumma tasumiseni.
Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba
tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav
tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kuna süüdistataval puudus mootorsõiduki juhtimise õigus kuriteo toimepanemise ajal, on lähtudes Riigikohtu praktikast, õigesti jäetud kohaldamata KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristus.
KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt k
ehtivatele määradele.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi
osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt
makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi
kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“
15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud
kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses
osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57 seoses 1680 krooni. Kohus leiab, kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes
3(3) ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi
osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud
sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle,
millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud
juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 720 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need
süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.
Kohtunik