1-09-3847/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-3847

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07 juuni 2010 kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-3847 Kohtunik Liivi Loide Kohtu

istungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametn Pille Maasen ik Taotlus erakorraline ettekanne S.H kohta Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu S.H

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele S.H-le Tartu Maakohtu 20.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3847 mõistetud karistus 5 (viis) kuud vangistust.

S.H suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata kuni

määruse jõustumiseni ja KarS § 68 lg 1 alusel arvestada S.H vangistuse algust alates 14. maist 2010.a, s.o tema vahistamisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

S.H on Tartu Maakohtu 20.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3847 süüdi tunnistatud KarS § 201 lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui S.H 2-aastase katseaja jooksul ei pane

2 (3) toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu

määratud alalises elukohas ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldus-

ametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsusega rahuldati OÜ Pentastar tsiviilhagi ning - S.H-lt mõisteti OÜ Pentastar kasuks välja 40357,93 krooni. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel

määrati S.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus asuda heastama kuriteoga tekitatud

kahju, tasudes igakuiselt tsiviilhagi katteks vähemalt 2000 krooni kuni tsiviilhagi täieliku

heastamiseni. S.H määrati käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla kriminaal- hooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 28.03.2009.a.

14.09.2009.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande S.H kohta, milles

tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida süüdimõistetu kohtuotsusega pandud kohustust heastada igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju, tasumata on 3 kuu maksed. 06.10.2009.a kohtuistungiks tasus süüdimõistetu tsiviilhagi katteks 8000 krooni

ning esitas kohtule maksekorraldused. Kohus võttis erakorralise ettekande teadmiseks ning

jätkas S.H suhtes kriminaalhooldust. 30.12.2009.a esitas Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule

teistkordse erakorralise ettekande S.H kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus

täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida süüdimõistetu registreerimiskohustust, ei esita

dokumente kohustuste täitmise kohta ning ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. 20.01.2010.a

kohtuistungil esitas süüdimõistetu kohtule maksekorralduste koopiad 8000 krooni tasumise kohta samal kuupäeval ning põhjendas registreerimiskohustuse mittetäitmist haigusega, kuid tõendit selle kohta ei esitanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 28.04.2010.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Kutse kohtuistungile võttis süüdimõistetu isiklikult vastu eelmisel

kohtuistungil. Kriminaalhooldaja teatas kohtuistungil, et süüdimõistetu täitis

registreerimiskohustust viimati 01.03.2010.a, veebruari makse kohta lubas kviitungi tuua 10.03.2010.a, kuid ei toonud. Eelmisel istungil esitatud 20.01.2010.a maksekorralduste kohta tegi kriminaalhooldaja järelepärimise Nordea Panka, kust selgus, et sel kuupäeval S.H poolt OÜ le Pentastar teostatud ülekandeid tegelikult ei tuvastatud. -

Kohus kuulutas S.H KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks ja KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kohaselt valis tõkendiks vahistamise.

14.05.2010.a S.H tabati. Kohus küsitles 14.05.2010.a KrMS § 131 lg 4 alusel peale

vahistamist. Küsitlemisel selgitas S.H, et oli ajanud istungi aja segamini ja arvas, et istung on alles 28.05.2010.a. Registreerimiskohustust ei ole ta täitnud, kuna viibis Soomes ja

Eestis käis vaid nädalavahetustel. Maksekohustust ei ole ta peale eelmist istungit samuti täitnud.

07.06.2010.a jäi kri vangistus minaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde, et S.H täitmisele pöörata. S.H ei ole täitnud maksekohustust. Lisaks ei ilmunud ta määratud aegadel registreerima kriminaalhooldaja juurde, ei võtnud ka telefoni teel ühendust, ei elanud

kindlaksmääratud kohas, ei teatanud kriminaalhooldajale töökoha vahetusest ega avaldanud

ka enda uut töökohta. S.H käitumine on olnud kriminaalhooldust takistav ja kriminaalhoolduse jätkamine ei ole võimalik.

Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut, kuna S.H ei ole täitnud talle pandud kontro

llnõudeid ja kohustusi.

3 (3) S.H ise leidis, et talle võiks veel võimaluse anda. Ta selgitas, et registreerimiskohustust

ei täitnud ta seetõttu, et käis Eestis vaid nädalavahetustel ja siis registreerimas ei saa käia.

Maksekohustust ei ole ta täitnud, kuna tal oli vaja maksta ka muude asjade eest, eelmise tööandja käest on raha saamata ja kõigeks raha ei jätkunud. Enne kinnipidamist ta töötas ja selle tööandjaga töötasu kättesaamisega probleeme ei olnud, kuid raha ta maksma ei hakanud, kuna korraga polnud nii palju raha maksta. Süüdimõistetu arvas, et kui talle veelkord antakse võimalus, siis ta üritaks leida mingi lahenduse ja hakata siiski võlgnevust tasuma.

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Nagu ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, hoiab S.H ilmselt kõrvale

kriminaalhoolduse teostamisest. Ta ei ole täitnud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ega täiendavalt pandud maksekohustust, kuigi talle on korduvalt ja väga põhjalikult selgitatud nende sisu ja täitmise kohustuslikkus. S.H on kahel kohtuistungil andnud lubadusi jätkata edaspidi korralikult kohustuste täitmist, kuid pole seda teinud, vaid

on asunud - ei elanud lisaks maksekohustuse rikkumisele eirama ka kontrollnõudeid

kindlaksmääratud kohas ja ei ilmunud registreerimisele ega teatanud töökoha muutusest.

Ühtegi mõjuvat põhjust kontrollnõuete ja kohustuste mittetäitmise kohta S.H

kohtuistungil esitada ei osanud. Tema selgitustest nähtus, et tegelikult ta töötas ja sai ka töötasu. Samuti nähtub tema kinnipidamisaktist, et kinni peeti ta 14.05.2010.a Jõgeva linnas, s.o tööpäeval, seega pole õige ka tema väide, et Eestis viibis ta vaid nädalavahetustel, mistõttu

ei saanud kriminaalhooldaja juurde ilmuda. Kohus leiab, et S.H on suhtunud vastutustundetult talle pandud kohustuste täitmisse ja ei ole õigustanud talle antud võimalust

vabaneda vangistuse kandmisest. Karistus tuleb pöörata täitmisele, vangistuse algust arvestada ajast, mil ta kinni peeti.

S.H poolt 20.01.2010.a kohtuistungil esitatud №rdea panga maksekorralduste osas,

millede põhjal S.H väidab, et ta on kannatanule maksed sooritanud, kuid pank ja kannatanu seda ei kinnita ning esineb kahtlus maksekorraldustes olevate andmete muutmisele, saadab kohus materjalid kontrollimiseks prokuratuuri, et selgitaks ega S.H tegevuses ei esine KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 või § 209 lg 1 kuriteo tunnuseid.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427.

Kohtunik