2-20-17485/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-17485 Tsiviilasi Mati Maine kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevusele täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 4. detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Maine 15. detsembri 2020 määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Mati Maine (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. detsembri 2020 määrus osas, milles maakohus keeldus Mati Maine kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale pangakonto arestimisel täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX menetlusse võtmast ning saata tühistatud osas kaebus samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Ülejäänud osas, s.o raha tagastamise ja kahju hüvitamise nõuete menetluse võtmata jätmise osas, jätta Tartu Maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täpsustades maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

3. Rahuldada Mati Maine määruskaebus osaliselt.

4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

ASJAOLUD

1. Mati Maine (avaldaja) esitas 26. novembril 2020 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale. Avaldaja palus kohtul anda korraldus kohtutäiturile toimetulekutoetuse summas X euro koheseks tagasi kandmiseks avaldaja arveldusarvele. Lisaks palus avaldaja mõista kohtutäiturilt välja hüvitis kahju tekitamise eest kohtutäituri keskmise netopalga ulatuses, samuti viivis VÕS § 113 alusel ajani, mil raha on kohtutäituri poolt tagastatud. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur pööranud sissenõude toimetulekutoetusele ehk sissetulekule, mida ei või arestida ja millele ei saa sissenõuet pöörata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus jättis avalduse kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohus märkis, et kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud kaebusega täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX eelnevalt kohtutäituri poole. Seega ei ole avaldaja pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mille kohaselt tuleb esitada eelnevalt kaebus kohtutäiturile (TMS § 217 lg 1). Seetõttu tuleb avaldaja kaebus jätta TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Maakohus selgitas, et võlgnik ei saa kohtult taotleda kaebuses kohtutäituri tegevuse peale, et tagastataks tema pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma. Sellisel juhul on tal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Kohtutäituri vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks tavapärastele eeldustele on nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub tunnistada põhiseadusevastaseks maakohtu määrus ning kohtutäituri 19. novembri 2020 ja 20. novembri 2020 toimingud.

Avaldaja on pöördunud korduvalt kohtutäituri poole, sh 6. oktoobri 2020 kaebusega. Kohtutäitur tagastas 27. novembril 2020 avaldajale X eurot. Tagastamata on novembri toimetulekutoetusest X eurot ja varasemast toetusest X eurot, s.o kokku X eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus keeldus avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmast ning saadab selles osas avalduse maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Osas, milles maakohus keeldus avaldaja nõude raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks menetlusse võtmisest, tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, täpsustades maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p

21 ja § 659). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Avaldaja esitas maakohtule avalduse, milles heitis kohtutäiturile ette avaldaja kontolt X euro kinnipidamist õigusliku aluseta ning palus kohustada kohtutäiturit see summa tagastama. Samuti palus avaldaja mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis ning viivis. Koos avaldusega esitas avaldaja pangakonto väljavõtte (tl 9), mille kohaselt pidas kohtutäitur avaldaja kontolt 19. novembril 2020 kinni X eurot, millega kaasnes panga teenustasu X eurot. 20. novembril 2020 pidas kohtutäitur avaldaja kontolt kinni X eurot, millega kaasnes panga teenustasu X eurot. Kokku X eurot. Koos määruskaebusega teatas avaldaja, et kohtutäitur on avaldajale tagastanud X eurot. Tagastamata on avaldaja sõnul X eurot (s.o panga teenusetasud X + X eurot ja 19. novembril 2020 kinnipeetud X eurot).

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest raha tagastamise ja kahju hüvitamise nõuete osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud summad (arvestades kohtutäituri poolt tagastatud X eurot, on hageja nõue X eurot). Välistatud ei ole selles osas kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on täidetud (KTS § 9, Riigikohtu 12. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 26). Ka panga teenustasu (X eurot + X eurot) tagasisaamiseks kohtutäiturilt tuleb esitada kahju hüvitamise nõue hagimenetluses. Kahju hüvitamise nõuet (sh nõuet kohtutäituri netopalga ulatuses) ei saa esitada kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Samas on ebaõiged maakohtu põhjendused, et kahju hüvitamise nõude lubatavuse eelduseks saab käesoleval juhul olla kohtutäituri peale kaebuse esitamata jätmine.

7. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata ka osas, milles maakohus luges avalduse kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus leidis, et avaldajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 217 lg 1 ja TsMS § 372 lg 6) ning selgitas, et avaldajal tulnuks esitada esmalt kaebus kohtutäiturile. Avaldaja väidab määruskaebuses, et on korduvalt kohtutäituri poole pöördunud. Avaldaja on esitanud koos avalduse ja määruskaebusega tõendid avaldaja ja kohtutäituri vahelisest kirjavahetusest. Määruskaebuse ja avaldusega esitatud kirjavahetusest (tl 31-38, 67-79) nähtub, et avaldaja on sisuliselt vaielnud oma 19., 20., 23., ja 25. novembri 2020 e-kirjades vastu kohtutäituri tegevusele osas, mis puudutab tema kontolt X euro äravõtmist ning palunud korduvalt summa tagastamist. Selliselt on avaldaja esitanud ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 tähenduses.

Määruskaebusest ja koos sellega esitatud tõenditest nähtub lisaks, et kohtutäitur on 1. detsembril 2020 avaldaja kaebuse osaliselt rahuldanud ning avaldajale osa kaebusega taotletud summast (X eurot) tagastanud (tl 75). Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur oleks pidanud avaldaja eelviidatud e-kirjades toodud vastuväiteid kohtutäituri tegevusele käsitlema kaebusena TMS 217 lg 1 kohaselt, vaatama kaebuse TMS § 217 lg 3 korras läbi ning lahendama kaebuse otsusega TMS § 217 lg 5 alusel. Antud juhul ei ole kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamist otsusena vormistanud. Seetõttu võis avaldaja esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu 12. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 19). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus TsMS § 371 lg 1 p 3 tähenduses. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus kaebust kohtutäituri tegevuse peale pangakonto arestimisel menetlusse võtmast.

8. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et avaldaja 6. oktoobri 2020 kirja pealkirjaga „Kaebus Teie tegevusele kohtutäiturina“ saab pidada käesoleval juhul kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale seoses

19. novembril 2020 ja 20. novembril 2020 pangakontolt raha arestimisega, kuivõrd see oli esitatud enne vaidlustatud tegevusi.

9. Eeltoodule tuginedes kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg-d 1 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks