1-10-687/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2010.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-687 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Kea Lemming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 19.mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi G.V (G.V) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 200 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2010. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav G.V Prokurör Merike Lugna Süüdistatav

G.V, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

elukoht XXXXX XX-XX, XXXX linn, XXXXX maakond,

kinni peetud 03.novembril 2009.a ja viibib vahi all, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 31.augustil 1994.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p- de 1, 2 ja 3 järgi 1 a ja 6 k vabaduskaotust; 2) 13. veebruaril 2001.a Järva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi arest 1 kuu; 3) 15. augustil 2001.a Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja §

197 lg 2 p 2 järgi 8 k vabaduskaotust tingimisi 1 a ja 6 k katseajaga;

4) 18. novembril 2008.a.Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja

poolt KarS § 121 järgi 3 k vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2010. a otsus G.V süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 2.juunil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1.

Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2010.a otsusega üldmenetluses tunnistati G.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud ning KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati vangistusega

2 aastat ja 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel vangistus 3 aastat ja 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 18.11.2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 3 kuud, võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 03.november 2009.a.

G.V-lt mõisteti riigituludesse välja kannatanu sõidukulu 15 krooni, kaitsjatasu 3180 krooni,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 136.10 krooni ja sundraha 10 875

krooni; AS-i Rebruk Invest kasuks 1000 krooni ja E. Lauksi kasuks 300 krooni.

2. tunnistati KarS § 199 lg 2 p 8 järgi süüdis selles, et tema 01.novembril 2009.a. kella G.V 14.30 kuni 15.30 vahelisel ajal tungis Türi linnas, Vabriku pst 1 AS-i Rebruk Invest territooriumil asuvasse tööstushoonesse sisse läbi lõhutud aknaklaasi, kust varastas salaja omastamise eesmärgil neli ukse alumiiniumplaati, tekitades vargusega AS-ile Rebruk Invest varalist kahju 3000 krooni ja KarS § 200 lg 1 järgi selles, et tema 02.novembril 2009.a kella 21.00 kuni 22.00 vahelisel ajal tungis Järvamaal, Türi linnas, Viljandi tn-l selja tagant kallale E L, lõi teda selja tagant ühe korra rusikaga vastu pead, võttis E. L vasakust käest kinni, lõi põlvega ühe korra vastu E.L paremat puusa ja pani

jala taha, mille tagajärjel E. L kukkus pikali maha. Kui E.L püsti tõustes jooksis Grossi

Toidukaupade juurde, järgnes V. G kannatanule, võttis selja tagant jope paremast taskust kinni ja

pani E. L jala ette, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali maha. Maas olles tekkis rüselus,

kallaletungi käigus võttis G.V E. L parempoolsest jope taskust ära rahakoti väärtusega 50 krooni, milles olid ID-kaart, SEB pangakaart, sularaha 200 krooni, juhiload, pensionitunnistus, JTÜ

säästukaart ja vasakpoolsest taskust võtmekimbu ning lõi maas lamavat E. L ühel korral jalaga näkku. Jope lõhkumisega tekitati E. L kahju 100 krooni, röövimisega varaline kahju 250 krooni ja löömisega füüsilist valu. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

3. maakohtu otsuse Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav G.V osaliselt, s.o tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 1 järgi, milles palub end õigeks

mõista. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole tema süditunnistamine KarS § 200 lg 1 järgi

põhjendatud, sest kohtuotsuses on tuginetud vastuolulistele tõenditele. Ta on kohtuistungil

selgitanud, et peale H.T juurest lahkumist tuli tänaval tema juurde üks purjus vanem mees, kes

midagi pobises ja temal käest kinni võttis, mis aga talle ei meeldinud ja ta lükkas mehe endast eemale, mille tagajärjel võis see mees ka maha kukkuda. Apellatsioonis väidetu kohaselt tema seda meest ei löönud ega võtnud ka tema asju. Kannatanu võis äratundmiseks esitamisel temale osutades

eksida. Vastuoluliseks muudab kannatanu ütlused võimalike ründajate või sündmuskohal olevate isikute erinev arv. Tunnistaja S.S ütluste kohaselt nägi ta kaklust noorema ja vanema mehe vahel

umbes 15 m kauguselt ja peksjat ta ära ei tunne, samas nähtub, et äratundmiseks esitamisel on tunnistaja osutanud süüdistatava fotole ja joonistanud omakäeliselt ka pildi isikust, kellel on müts

peas. Samas ei ole tunnistaja kirjeldanud, et ta nägi ründajat näost näkku. Kohus on pidanud

ebausaldusväärseteks tunnistaja E.H ütlusi selles, et lisaks kannatanule ja süüdistatavale lahkusid H.T korterist veel kaks umbes kolmekümneaastast meest, keda ta ei tunne, kuid kohtuistungil jäi ta oma ütluste juurde.

4. ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni, paludes Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.V

G.V süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi õigeks mõista. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja

apellatsioonis esitatud väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu

põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse

kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte.

6.Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud G.V käitumise KarS § 200 lg

1 järgi, mis puudutab kannatanu E.L suhtes vägivalla tarvitamist ning kannatanult rahakoti koos selles olnud raha, kaartide ja dokumentide äravõtmist. G.V süüditunnistamine selles episoodis

ei põhine vastuolulistele tõenditele nagu apellant kohtukolleegiumi arvates ekslikult leiab. Nagu maakohus, leiab ka kohtukolleegium, et kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli valduse murdmise

ning rahakoti äravõtmise vahendiks. Nõustudes täielikult maakohtu otsuses kajastatud seisukohtadega, piirdub kohtukolleegium üksnes apellatsioonis esitatud seisukohale vastamisega.

7.Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole usaldusväärne süüdistatava versioon selle kohta, et tema E.L peale H.T juurest lahkumist ei löönud ega tema asju ei võtnud. Selline versioon ei sobitu ilmselgelt

tuvastatud tehioludega ning väited nagu oleks kannatanu andnud erinevaid ütlusi võimalike ründajate või sündmuskohal olevate isikute erineva arvu kohta, tulenevad G.V kaitsetaktikast

8.Kannatanu E.L on selgitanud, et jõudes kõnniteele ja saanud veidi kõndida, tungis keegi talle selja tagant kallale, lõi teda vastu pead ning pani jala taha, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Pärast seda, kui ta sai püsti ja jooksis üle tee, sai kallaletungija ta uuesti kätte, rebis rinnust, lõi alakehasse

ja külje peale, mille tagajärjel kukkus ta uuesti pikali ning teda löödi veel näkku ja kõhtu.

Kallaletungijat nägi ta umbes 1 m kauguselt (II kd tl 27). Pärast maast püstisaamist avastas, et

kadunud on tema jope küljetaskust rahakott koos sularaha, ID-kaardi, muude dokumentide ja pangakaardiga. Kohtul ei ole alust E.L ütluste usaldusväärsuses kahelda. Et kannatanu kuulati üle mõni tund hiljem pärast kallaletungi, ei ole alust väita, et kannatanu oleks olnud tugevasti alkoholi tarvitanud ja sellest tingituna andnud ebaadekvaatseid ütlusi. Kannatanu on G.V ära tundnud (I kd tl 31-33) ja ta pole kunagi rääkinud, et teda oleks rünnanud rohkem kui üks mees. Kaitsja väide,

et kannatanul oli lihtne süüdistatavat äratundmiseks esitamisel ära tunda seetõttu, et talle oli eelnevalt G.V fotot näidatud, ei ole asjakohane.

9.

Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja S.S ütlused, kes nägi kaklemas kahte meest, kellest noorem peksis vanemat, kes löömise tagajärjel pikali kukkus. Tunnistaja ei ole rääkinud, et ta oleks näinud sündmuskohale veel kedagi peale kannatanu ja viimase peksja, kelles ta äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära mehe, kes kannatanut lõi (I kd tl 62-64). Tunnistajate H.T ja S. K sõnul lahkusid kannatanu ja süüdistatav 02.11. 2009.a.õhtul H.T elukohast enam-vähem ühel

ajal ja eelnevalt oli juttu, et kannatanu läheb poodi. Tunnistaja S.K sõnul rääkis kannatanu hiljem, et

lööjaid oli üks.

10.Kohtukolleegiumi arvates jõudis maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates põhjendatud järeldusele süüdistatav süüs KarS § 200 lg 1 järgi ja ka süüdistatav möönis ringkonnakohtu istungil, et konflikt tal kannatanuga oli. Samas ei ole ka süüdistatav eitanud, et tal sel õhtul raha ei olnud. Asjaolu, et E.L röövitud rahakotti ei saadud kätte süüdistatava käest, ei välista millegagi G.V käitumises röövimise koosseisu puudumist, sest samal õhtul teda kahtlustatavana kinni ei peetud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2010.a otsuse muutmata ja G.V apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola Ivi Kesküla Paavo Randma