2-19-14038/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14038

Tsiviilasi

XX hagi CC vastu 47 365 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus, taotlus tähtaja ennistamiseks ja

menetlusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad

Tiina Mölder ja Angela Jürgenson

Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Kalev Pihlak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada XX menetlusabi korras tähtaja ennistamise taotluselt kautsjoni 250 euro

tasumisest.

2. Jätta XX taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Jätta XX apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 09.11.2020 otsuse peale menetlusse

võtmata.

4. Ringkonnakohtu

menetluskulud

jätta

XX

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. Harju Maakohus jättis 09.11.2020 otsusega XX (hageja/apellant) 12.09.2019 hagi CC

(kostja/vastustaja) vastu rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid rahaliselt

neid kindlaks ei määranud.

Toimiku materjalide kohaselt oli hagejal kaks esindajat - Tiina Mölder ja Angela Jürgenson.

Maakohus toimetas otsuse hagejale kätte läbi tema esindaja Angela Jürgensoni 10.11.2020.

Tiina Möldrile tegi kohus otsuse kättesaadavaks avalikus e-toimikus hageja 10.12.2020 taotluse

alusel 11.12.2020.

2. Hageja esitas 28.12.2020 tähtaja ennistamise taotluse koos apellatsioonkaebusega läbi oma

esindaja Tiina Möldri. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt esindas hagejat maakohtus Tiina

Mölder, kes esindab hagejat ka ringkonnakohtus. Maakohus toimetas otsuse kätte vaid Angela

Jürgensonile ning võimaldas Tiina Möldrile juurdepääsu otsusele alles 11.12.2020. Tiina

Möldrile tuleb otsus lugeda kättetoimetatuks 11.12.2020 ja alates sellest ajast hakkas kulgema

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Hageja ei saanud apellatsiooni õigeaegselt esitada, kuna

tema esindajal Tiina Möldril puudus juurdepääs asja materjalidele. Apellatsioon tuli seetõttu

lugeda tähtaegseks.

3. Hageja selgitas, et ta sai maakohtus menetlusabi ning menetlusabi jätkuvust tuli eeldada ka

apellatsiooniastmes.

Kohtumääruse põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja selles sisalduvate taotlusetega, leiab, et

hageja tuleb tähtaja ennistamise taotluselt vabastada kautsjoni tasumisest ja tähtaeg

apellatsiooni esitamiseks tuleb jätta ennistamata ning apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 3 p 1 alusel tasutakse menetlustähtaja

ennistamise avalduselt kautsjonina summa, mis hagimenetluses vastab riigilõivule veerandilt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Nii hagi- kui ka

apellatsioonkaebuse hind on 47 365 eurot. Selliselt summalt kuulub tasumisele riigilõiv

1 000 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa nr 1). Sellest summast veerand moodustab

250 eurot. Kuivõrd apellant sai maakohtus menetlusabi, siis saab ringkonnakohus arvestades

menetlusabi taotluse sisu ja TsMS § 184 lg-t 4 vabastada hageja kautsjoni 250 euro tasumisest.

Menetlusabi andmine ei ole ebamõistlik ja see on vajalik asja lahendamise tagamiseks vastavalt

TsMS § 2 eesmärkidele.

6. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel

õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. See

kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 67 lg-d

1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha

või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul,

alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates

möödalastud tähtaja lõppemisest.

7. Kohtute infosüsteemi kohaselt toimetas maakohus hagejale otsuse kätte avaliku e-toimiku

kaudu läbi tema esindaja Angela Jürgensoni 10.11.2020 kell 12.41. Seega oli

apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 10.12.2020. Hageja esitas kaebuse alles

28.12.2020.

8. Ringkonnakohtu hinnangul pole tähtaja ennistamine hageja poolt toodud asjaoludel

põhjendatud ja apellatsioonkaebust ei saa lugeda tähtaegseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt

väljastas hageja 07.09.2019 Tiina Möldrile volikirja edasivolitamise õigusega (I kd lk 48-49).

Tiina Mölder volitas 10.03.2020 käesolevas asjas hagejat esindama Angela Jürgensoni (I kd lk

134-135). Edasivolituse kohaselt oli Angela Jürgensonil kõik volitajale seadusest tulenevad

õigused sh võtta vastu kirju jm dokumente ja esitada kaebusi. Mõlema volikirja kohaselt kehtis

volitus 6 kuud ja kui selleks ajaks kohtumenetlus polnud lõppenud, siis kehtis volikiri vastava

menetluse lõppemiseni.

9. TsMS § 224 näeb ette, et mitme lepingulise esindaja olemasolu korral võib neist

menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti

teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist

esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja

saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks

menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.

10. Eeltoodust nähtub, et hagejal oli menetluses kaks iseseisvat ja võrdväärset esindajat, kelle

esindusõigus ei sõltunud teineteisest. Ühegi esindaja volitus polnud ka lõppenud. Sellises

olukorras võis maakohus TsMS § 321 lg 1 alusel otsuse toimetada kätte vaid Angela

Jürgensonile ja sellist kättetoimetamise viisi sai lugeda kohaseks ja piisavaks. Puuduvad

põhjendused, miks Angela Jürgenson ei saanud hageja nimel apellatsioonkaebust õigeaegselt

esitada.

11. Kohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

12. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et kaebust ei esitatud tulenevalt TsMS § 638 lg-st 10. Kaebuse elektroonilise

edastamise tõttu puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta apellandi kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

14. TsMS § 696 lg 1 esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle

esitamine on seadusega lubatud. Kautsjoni tasumise vabastamise peale võib esitada

määruskaebuse TsMS § 191 lg 1 alusel. TsMS § 68 lg 4 kohaselt võib menetlustähtaja

ennistamata jätmisele esitada määruskaebuse. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine on

kaevatav TsMS § 638 lg 8 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)