1-17-7731/163 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.jaanuaril 2021.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7731 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed ja Urmas Ivi Kesküla Reinola Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi W.K Kase (W.K) -de 2 ja süüdistuses KarS § 209 lg 2 p

3 (alates 1. jaanuarist 2 -de 3 ja 4) ja

015 KarS § 209 lg 2 p KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja N.B (N.B) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates 1. jaanuarist

2 p-de 3 ja 4) 2015 KarS § 209 lg ja KarS §

201 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2.oktoobri 2020.a kohtuotsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad

de Süüdistatava W.K Kase (W.K) kaitsja Janar Urres

Süüdistatava N.B (N.B) kaitsja Robert Sarv Prokurör Ljudmilla Tokar Kaitsja Janar Urres

RESOLUTSIOON

Tüh a otsus täies ulatuses ja saata KrMS § istada Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020. 226, § 268 lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastada kohtutoimik Põhja Ringkonnaprokuratuurile. ud

W.K Kase

- elukohast lahkumise keeld-

suhtes valitud tõkend jätta muutmata. N.B suhtes valitud tõkend –tühistada. vahistamine

Mõista Eesti Vabariigilt kasuks välja N.B valitud kaitsja tasu 2500 eurot.

Mõista Eesti Vabariigilt W.K Kase kasuks välja valitud kaitsja tasu 3214,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 2.oktoobri 2020.a otsusega W.K mõisteti süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p 4) ja KarS § 201 lg 2 p 4 järgi süüdi.

Sama otsusega mõisteti N.B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p 4) ja KarS § 201 lg 2 p 4 järgi süüdi.

2.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid ate kaitsjad. id süüdistatav Apellatsioonides on taotletud korraldada eelistung tuvastamaks maakohtu poolt KrMS § 339 sätestatud , mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada rikkumistele . Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid lisaks kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p tähenduses. 2, 3, 4, 12 Nimetatud küsimuse peab ringkonnakohus KrMS § 340 l st 1 lahendama sõlt d gumata esitatud apellatsioonist. Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi.

3. Apellatsioonimenetluse eelistungil p asus seisukohale, et kaitsjate apellatsioonides rokurör toodu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus ei ole rikkunud

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p tähenduses, kuna N.B oli kuulutatud tagaotsitavaks ja valitud tõkend vahistamine. Prokurör möönis, et KrMS § 165 sätetele vastavaid kutseid koos selles märgitud tagajärgedega ei ole süüdistatav saanud kätte. Samas kutseid ei ole olnud võimalik isikule edastada ja Soomes toimunud loovutamismenetluse istungil kutset ilmumiseks küll ei antud, kuid üheselt saab teha järelduse, et isik on teadlik kohtumenetlusest ja hoidub kõrvale. W.K

Kas e

i soovinud ütlusi anda ning süüdistatava taotlust asja ilma temata arutada ei olnud, kuid tegemist on formaalse rikkumisega, kuna oli kaitsja taotlus ja sellest piisab, kuna kaitsja esindab süüdistatava huve. KrMS § 339 lg 1 p 3, 4 rikkumise osas asus prokurör seisukohale, et rikkumine on pandud toime ja sellele vastu vaielda ei saa. Maakohus on lahendanud taotlused ilma kohtuistungit korraldamata.

3.1 Kaitsja istus ja maakohtu otsus on sellises vastuolus, et täpsustas, et kuivõrd esitatud süüd ringkonnakohus peaks arutama kriminaalasja sisuliselt uuesti, siis maakohtu menetluse kordamine ringkonnakohtus ei ole otstarbekas, mistõttu on tegemist rikkumisega mida apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Kaitsja nõustus, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 2, 3, 4 tähenduses. Puuduvad andmed, et N.B oleks saanud kutse kätte kohtuistungile ilmumiseks ja teadlik ilmumata jäämise tagajärgedest Maakohus ei oleks tohtinud arutada asja tagaselja ilma N.B osavõtuta. . Tõepoolest puudub süüdistatava W.K Kase taotlus asja arutada ilma tema osavõtuta, mistõttu on ka siin tegemist rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes.

Maakohus lahendades taotlused ilma istungit korraldamata, siis tuleb nõustuda, et rikutud on kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p tähenduses.

3, 4

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kolleegium seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt võtab kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 33 tähenduses

9 lg 1 p- 2, 3, 4, 12 de ja kaitsjate apellatsioonides märgitud KrMS § 339 lg 2 rikkumised mida ei ole võimalik , apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

4.1 Kaitsja aakohtu otsus on sellises täpsustas eelistungil, et kuivõrd esitatud süüdistus ja m vastuolus, et ringkonnakohus peaks arutama kriminaalasja sisuliselt uuesti, siis maakohtu menetluse kordamine ringkonnakohtus ei ole otstarbekas, mistõttu on tegemist rikkumisega mida apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Kolleegium seda seisukohta ei jaga ning leiab, et apellatsioonis viidatud rikkumiste näol võib olla tegemist KrMS § 339 lg 2 rikkumistega, kuid oleks võimalik need rikkumised apellatsioonimenetluses kõrvaldada asja arutamise käigus.

4.2 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalme

netlusõigust KrMS § 339 lg 1 p mõttes. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 tagavad süüdistatava õiguse osaleda enda kohtuasja arutamisel. Kriminaalmenetluses on see subjektiivne õigus tagatud KrMS § 35 lg s 2 ja § 269 - lg-s 1. Kirjeldatud põhiõigus pole aga absoluutne, vaid sellest on võimalik ette näha ka erandeid.

4.3 Enne 30. detsembrit 2019 kehtinud KrMS 269 lg 2 p §

2 järgi võis kohtuasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta siis, kui tema asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. § Praegu kehtiv KrMS 269 lg 2 p 2 redaktsioon sätestab, et kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutamine on lubatud, kui ta on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. § Seega on KrMS 269 lg 2 p 2 varasema redaktsiooniga võrreldes lisandunud nõue, et süüdistatav peab olema kohtukutse kätte saanud. Samas ei ole sättes enam tingimust, mille kohaselt peab olema küllaldane alus arvata, et isik viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Jätkuvalt on tagaselja arutamise eelduseks see, et kohtul on küllaldane alus arvata, et süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Nende asjaolude sedastamine peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis kinnitavad isiku tahet hoiduda kõrvale kohtulikust arutamisest ja et tema kohtusse ilmumata jäämine pole tingitud üksnes riigi tegematajätmisest (vt RKKKm nr 1-19-8757, p 12-13 ).

4.4 K ine on KrMS 269 lg 2 p

ohtukutse kättesaam §

2 järgi expressis verbis üks asja tagaselja arutamise obligatoorne eeldus alates 30. detsembrist 2019. Maakohus määras kriminaalasja arutada tagaselja

2020. a istungil, kuna isik N.B süüdistusasja üldmenetluses 2. märtsi on teadlik kohtumenetlusest. Kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutamise seaduslikkusele hinnangu andmisel tuleb seetõttu lähtuda KrMS § 269 lg 2 p praegu kehtivast redaktsioonist. -19-8757, p 15 Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 1 tooduga.

Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, kas esinevad KrMS § 269 lg 2 p 2 alused süüdistatav ( peab olema kohtukutse kätte saanud tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi (1), (3) ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik põhj

ning neid (4)) endusi ei ole esitatud ka kohtuistungi Protokollis ja otsuses on protokollis kui kohus määras asja arutada tagaselja. põhjendus vaid selle kohta süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale , et . Protokollis nähtub põhjendus, et on teadlik kohtumenetluses kuna isikut püüti loovutada, mis t, ebaõnnestus (kd 2, tl

1 pöörel, 15 Otsuses on märgitud, et kohus määras asja 1- -16, 31). arutamise KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel a vestades süüdistatava abikaasa ( r RR) viibimist 2. märtsil 2020 toimunud kohtuistungil ja lähtudes tema avaldustest, oli süüdistatav kohtumenetluse toimumisest vaieldamatult teadlik (kd 2, tl 151). Millised avaldused selliseks järelduseks aluse andsid seda otsusest ei selgu. Seejuures väärib märkimist, et õiendi kohaselt on N.B lahutatud abikaasa, kellel erinev elukoha aadress (kd 1, tl 125). Otsusest RR ega kohtuistungi protokollist ei selgu, et N.B-le oleks antud kutse allkirja vastu ja ta oleks teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Tõsikindlat saab poolt öeldu alusel RR väita vaid seda, et N.B on teadlik vahistamismäärusest.

Kaitsja on korduvalt märkinud, et kuna süüdistatav ei ole teadlik asja arutamise ajast ja kohast ning kohtukutset ei ole olnud võimalik süüdistatavale edastada, siis põhjendatud ei ole tõkendi vahistamine kohaldamine. Kaitsja on ka märkinud, et asjaolu, et isikul on mitu elukohta ei ole etteheidetav ega tähenda seda, et isiku hoidub kõrvale menetlusest (vt nt kd 1, tl 128-128 pöördel) kaitsja märkinud, et objektiivse tõe väljaselgitamiseks oleksid . Ka on hiljem teine

üliolulised ka ütlused ning ilma tema kohal viibimiseta tõde ei suuda tuvastada N.B

(kd 2, tl 30).

4.5 Kriminaalasjas ud on tähelepanuta jäetud asjaolu, et N.B-le ei ole allkirja vastu ant kutset kogu kohtumenetluse jooksul ei enne 13. ilmuda kohtuistungile mitte ühelgi korral augustit 2018 kui asja arutas teine kohtunik ning ka peale seda kui asi jagati uuele kohtunikule. korras edastada set Süüdistatavale ei ole õnnestunud KrMS § 165 mitte ühtegi kut allkirja vastu ilmuda kohtuistungile. Ka ei ole süüdistatavale proovitud edastada kutseid KrMS § 164 lg 1 . Kuigi õiendi kohaselt on näol tegemist N.B lahutatud korras RR abikaasaga on maakohus asunud seisukohale, et on N.B abikaasa ning tema RR istungil märgitud avaldustest saab järeldada, et N.B on kohtuistungist vaieldamatult teadlik. Samas ei ole maakohus kasutanud võimalust selgitada 2. märtsil 2020 toimunud kohtuistungil elab koos N.B-ga välja, kas RR , et edastada kohtukutse KrMS § 165 lg 2 korras (kui kutset ei olnud võimalik kutsutavale kätte anda, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel) ning lugeda sellega järgmiseks istungiks

N.B-le

kutse k . itumisest ätte antuks Süüdistatava N.B

kä loovutamismenetluses Soome Vabariigis (26. jaanuaril 2019 peeti N.B Soomes kinni Euroopa vahistamismääruse alusel ja 29. jaanuaril 2019 kohaldati isikule Soome Vabariigist väljasõidukeeld. Soome Vabariigi otsus jõustus 22. märtsil 2019 isiku loovutamiseks ja üleandmine pidi toimuma 28. märtsil 2019, kuid isiku loovutamine osutus siiski võimatuks, sest süüdistatav ei viibinud oma Soome Vabariigi elukohas) võib küll järeldada soovi menetlusest kõrvaleho süüdistatav teadlik mitte ühelgi korral iduda, kuid ei olnud kohtuistungite arutamise ajast ja kohast . ning mitteilmumise tagajärgedest

4.6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtu võimalus arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta KrMS §

2 nimetatud olukorras on kõrvuti aresti

269 lg 2 p-s kohaldamise, trahvimise, sundtoomise ja tagaotsitavaks kuulutamisega samuti ilmumata , jäämise olulise õigusliku mõjuga tagajärg, millest tuleb süüdistatavat kutses teavitada (vt RKKKm 1-19-8757, p 17). Süüdistatav N.B ei olnud teadlik ilmumata jäämise tagajärgedest. Toimikus puuduvad igasugused andmed, et N.B oleks muul viisil olnud teadlik, et kohtuistungile ilmumata jäämisel võib kohus kriminaalasja lahendada tagaselja. Seetõttu loeb kolleegium kriminaalasja arutamise süüdistatava osavõtuta olukorras, kus N.B-le ei olnud antud ning ka kätte ühtegi kutsed allkirja vastu ilmuda kohtuistungile muul moel (nt KrMS § 164 lg 1, 165 lg 2 kohaselt) ei olnud süüdistatavat teavitatud võimalu , et tema ilmumata jäämise korral võidakse kriminaalasja arutada temata, sest kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS §

2 mõttes.

339 lg 1 p Kriminaalasja arutamine maakohtus tagaselja ei olnud

ilma süüdistatava osavõtuta põhjendatud.

4.7 Ka 27.03.2020 toimunud kohtuistungil rikkus maakohus kriminaalmenetlusõigust KrMS §

339 lg 1 p 2 mõttes. KrMS § 269 lg 2 p 5 näeb üheselt ette, et kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega Enrika Kase . Seega arutamaks kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta tuleb süüdistataval endal esitada kohtule põhjendatud taotlus. Antud juhul on sellise taotluse kohtule esitanud süüdistatava Enrika Kase kaitsja Aivar Ennok (kd 2, tl 52), mitte süüdistatav. Seejuures ei oma tähtsust taotluses märgitu, et süüdistatav on sellega nõus, kuivõrd nõusolek ei ole nõutav, vaid nõutav on süüdistatava enda põhjendatud taotlus. Tegemist ei ole pelgalt formaalse nõudega, vaid üks süüdistatava osavõtuta expressis verbis arutamise obligatoorne eeldus. Maakohus määrates ilma süüdistatava põhjendatud taotluseta asja arutamise ilma süüdistatava osavõtuta, rikkus netlusõigust KrMS § 339 lg 1 kriminaalme p 2 . mõttes

5. Kolleegiumil tuleb ühtlasi märkida, et süüdistatava N.B suhtes 6. juulil 2018 KrMS § 130 lg 2 alusel kohaldatud tõkend ei olnud põhjendatud, mistõttu tuleb

- vahistaminetõkend tühistada. Maakohtu määrus puuduvad igasugused põhjendused, miks tuleb süüdistatava N.B es suhtes kohaldada tõkendit vahistamine, miks on alus arvata, et ta on asunud menetlusest kõrvale hoiduma seaduse sätetele ning (kd 1, tl 166-167). Maakohus on viidanud vaid märkinud, et arvestades seda, et N.B ei ilmu kohtuistungitele teadlikult, ei reageeri kutsetele, Soomest on kutsed tagasi tulnud märkega teeb kohus järelduse, et ta on ei noudettu asunud kõrvale hoiduma asja kohtulikust arutamisest ning tõkendit muutmata ei ole võimalik asja arutada.

5.1 Maakohtu 6. juuli 2018 määruses puudub igasugune põhjendus, miks on alus arvata, et N.B hoiab kohtmenetlusest

kõrvale. Puudub põhjendus, millel põhineb kohtu seisukoht, et N.B ei ilmu teadlikult kohtuistungile ja seda olukorras, kus ühtegi kutset isikule allkirja vastu ei ole edastatud. utse peale istungile K ilmumata jätmises võib väljenduda N.B poolt krimina on

almenetlusest kõrvalehoidumine, kuid selline järeldus võimalik üksnes siis, kui eelnevalt on tuvastatud, et N.B on kutse kätte saanud ja oli teadlik enda väljakutsumisest menetleja juurde. Sellised andmed toimikus puuduvad. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses (vt RKKKo nr 3-1-1-78-10 milliste isikult , p 8.2). Määruses pole ühtegi viidet, nõutavate käitumisaktide tegematajätmist või tegemist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukorras, kus kutse tagastatakse märkega ei tähenda seda, ei noudettu et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. kti põhjal, et isik ei ela menetlejale teadaoleval Pelgalt fa aadressil ja on lahkunud Soome Vabariiki, e iduks isik i saa järeldada, nagu ho kriminaalmenetlusest kõrvale ja seda enam olukorras, kus isikule tõkendit elukohast lahkumise keeld ei olnud kohaldatud. Seega ei pidanud isik viibima menetlejale teadaoleval aadressil ei Eesti Vabariigis ega ka Soome Vabariigis puudub igasugune . Kohtumääruses

analüüs isiku käitumisaktide kohta, mis võiks anda alust järelduseks, et isik hoidub kõrvale kohtumenetlusest.

5.2 Riigikohus on korduvalt nud rõhuta , et võimalus vahistamismäärust omapoolsete põhjendustega täiendada on ringkonnakohtul juhul, kui maakohtu määrus vastab selle põhistamisele esitatud minimaalsetele nõuetele. Kui aga ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses puuduvad igasugused põhjendused, ei saa ta põhjenduste lisamisega maakohtu määrust tagantjärele õiguspäraseks lugeda. Sel juhul tuleb maakohtu määrus tühistada (vt nt RKKKm nr 1-19-766, p 11 koos viidetega). Kuivõrd maakohtu määrus ei vasta isegi minimaalsetele põhistamise nõuetele, siis ei saa ringkonnakohus ele omapoolsete põhjenduste lisamisega maakohtu määrust tagantjär õiguspäraseks lugeda. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tõkendi vahistamise kohaldamises KrMS § 339 lg 2 alusel tühistada. Määruse tühistamine ei välista aga prokuratuuri võimalust esitada uus taotlus tõkendi vahistamise kohaldamiseks tuues väl , ja konkreetsed asjaolud ehk süüdistatava käitumisaktid, mis üheselt näitavad, et isik on asunud menetlusest kõrvale hoiduma ning on teadlik kohtumenetlusest.

6. Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalme

netlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3, 4 mõttes.

18. märtsi 2019 määrusega ( on maakohus lahendanud rida süüdistatava kd 1 tl 218-220) esitatud taotlusi. Süüdistatava esitatud taotlused, sh prokuröri taandamistaotlus ei ole lahendatud kohtuistungil, vaid kirjalikus menetluses prokuröri ja kaitsjaid teavitamata ning nende seisukohta küsimata. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et kohus oleks saatnud esitatud taotlused prokurörile ja kaitsjatele tutvumiseks ja seisukohtade avaldamiseks. KrMS § 2761 kohaselt võib kohus tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks, tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks, muude kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks või kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks pidada korraldava istungi, järgides käesolevas seadustikus eelistungi kohta sätestatut, kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus.

6.1 Kujunenud olukorras oli erinevate esitatud imalik kas istungil taotluste lahendamine võ kohtuliku arutamise käigus või kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus, siis pidanuks maakohus korraldama taotluste lahendamiseks korraldava istungi KrMS § 2761 alusel, tagamaks kohtumenetluse pooltele õiguse olla ära kuulatud ja anda seisukoht esitatud taotlusele, mitte lahendama taotlusi kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli välja kutsumata. Antud juhul on tegemist üldmenetlusega, kus prokuröri (KrMS § 270 lg 1 ) ja kaitsja (KrMS §

45 lg 4) osalemine on kohustuslik, mistõttu oleks maakohus pidanud enne taotluste lahendamist kaasama nii prokuröri kui ka kaitsja. jättes kohtuistungi või korral Maakohus dava istungi korraldamata, võtte sellega prokurörilt ja kaitsjatel võimaluse osaleda kohtuistungil s t taotluste lahendamisel, rikkus oluliselt kriminaalmenetlus -de 3 ja 4 õigust KrMS § 339 lg 1 p tähenduses.

6.2 Maakohus lahendades süüdistatavate taotlused, sh prokuröri taandamistaotluse ilma prokuröri ja kaitsja osavõtuta, järgimata kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid, te on rikkunud ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtteid, käsitletav mis on kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses olulise . Kriminaalasja arutamine peab mitte ainult olema, vaid ka näima õiglane ja erapooletu.

Õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline (vt RKKKo nr 3-1-1-114-04, p 12). Kuid just nii on maakohtus sisuliselt toimitud.

7. Kolleegium -de 2, 3, tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 4, 12 ja lg 2 . - mõttes KrMS § 339 lg s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud sedavõrd kaalukateks minetusteks, mille tuvastamise korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks (vt RKKK 3-1-1-73- 14). Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest (vt RKKK 3-1-1-37-11). Seega a saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks tuleb maakohtu otsus tühistada j teises kohtukoosseisus.

8. Kolleegium 2, 3, 4, 12 ja lg 2 il tuvastades KrMS § 339 lg 1 p kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonides ja peatuda apellatsioonide

tõstatatud küsimusi ülejäänud väidetel.

9. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2-

4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. N.B kaitsja Robert Sarv esitas taotluse menetlu skulude hüvitamiseks summas 2500 eurot, mis koosneb nõupidamisest kliendiga, kliendi poolt edastatud dokumentidega tutvumisest, toimikuga tutvumisest ja apellatsiooni koostamisest. Kaitsja palub see summa N.B kasuks v . älja mõista Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik A ning apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg on mõistlik. rvestades kõike eelmärgitut tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning summa 2500 eurot tuleb Eesti Vabariigilt N.B

kasuks välja mõista.

9.1 W.K Kase kaitsja Janar Urres esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 3500 eurot, mis koosneb nõupidamisest kliendiga, kriminaalasja materjalidega tutvumisest, kliendi poolt edastatud videoga tutvumisest, helisalvestise kuulamisest ja apellatsiooni koostamisest ning prokuröri vastusega tutvumisest ja täiendava päringu koostamisest. Kaitsja palub see summa W.K Kase

kasuks välja mõista. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et kaitsja osutas W.K Kasele selles kriminaalasjas õigusabi kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind ning on arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega. Samas ei saa taotluses nimetatud apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aega

175 lg 1 p pidada KrMS §

1 tähenduses mõistlikuks. Arvestades, et kaitsjate apellatsioonid on oma sisult peaaegu identsed ning kaitsja Robert Sarve apellatsioon on isegi mahukam (18 lehekülje koostamise aeg kokku 9 tundi 28 minutit), on Janar Urrese apellatsiooni koostamise

taotluses märgitud aeg võrreldes teise kaitsjaga põhjendamatult suurem. Kohtul on kaalutlusruum, hindamaks apellatsiooni koostamisele kulunud aega. Õ ks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata igusabi osutamise (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). atasuks Kolleegium loeb mõistliku suurusega kaitsj osutatud õigusabi eest 19 2678,67 eurot, millele lisandub käibemaks tundi 8 minutit, s.o 535,73 eurot, seega kokku 3214,40 eurot ning see summa tuleb Eesti Vabariigilt W.K Kase (W.K)

kasuks välja mõista.

10. Eeltoodu alusel ja lg 2 p 2; ; 2, 3, 4, 12 juhindudes KrMS § 337 § 338 p 3 § 339 lg 1 p ; §

341 lg 1; 343 §

1 lg 1 ohtu 2. oktoobri 2020 otsuse tühistab ringkonnakohus Harju Maak tervikuna ja saadab

kriminaalasja materjalid maakohtule KrMS § 226, § 268 lg 2 ettenähtud uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)