3-20-2581/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2581 Haldusasi

XX kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 24.11.2020 korralduse nr 2-3/1983 tühistamiseks ja kohustamiseks Saia surnuaia ajaloolise tee seadustamiseks toimingute tegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Saaremaa vald

RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta menetluskulu kaebaja enda kanda. 3. Saata määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks vastustajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebaja esitas Saaremaa Vallavalitsusele 12.03.2020 avalduse seoses Saia surnuaiale juurdepääsuga. 10.09.2020 kuulati XX vallavalitsuses ära. 09.10.2020 koostas vald kaebajale kirjaliku vastuse. 14.10.2020 esitas XX uue samasisulise avalduse. 24.11.2020 jättis vastustaja oma korraldusega taotluse rahuldamata, korrates varasemaid põhjendusi. 2. XX pöördus kohtusse 25.12.2020. Kaebaja täiendas kaebust pärast kohtu poolt käiguta jätmist. 3. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kohtusse võib pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 3.1 Esmalt märgib kohus, et kaebajal tulnuks kohtusse pöörduda pärast esimese vastuse (09.10.2020) saamist (HKMS § 46 lg 1), mida tulnuks käsitleda keeldumisena tema avalduse rahuldamisest ka siis kui kohalik omavalitsus jättis selle nõuetekohaselt vormistamata.

2

3.2 Sõltumata kaebuse tähtaegsusest, puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus subjektiivsete õiguste kaitseks või avalike huvide kaitseks kohtusse pöördumiseks. 3.3 Valla viimasest kohtule esitatud vastusest (24.11.2020) nähtub, et tegemist ei ole avalikus kasutuses olnud teega, täpsemalt ei ole olnud üldse tegemist teega, vaid juurdepääsuga, mis on tekitatud üle põllu sõidukitega sõitmisega, mille järel on tekkinud sõidukiga läbitav teerada. Kuna tegemist ei ole olnud teega teeseaduse ega ka ehitusseadustiku mõistes, siis ei saa ka tegemist olla omavoliliselt likvideeritud Saia surnuaia tee osaga ning vallavalitsusel ei ole teed, mida taastada või kohustada taastama. Omandireformi käigus pole ühelegi eraomandis olevale kinnistule, mille põllumaa kaudu kaebaja soovib surnuaiale lühimat juurdepääsu, ettenähtud avaliku kasutusega juurdepääsuteed kalmistule pääsemiseks. Ka täna on tagatud Kuressaare - Võhma – Panga teelt nr 86 ning Saia-Jootme teelt nr 2700027, mis viib otse kalmistuni, juurdepääs. Kaebaja neid faktilisi asjaolusid ei vaidlusta, vaid märgib kaebuse täienduses, et tema elukoht on Kuresaare ning tal on võimalik pääseda ligi kalmistule, kuhu on maetud tema lähedased, kahe erineva juurdepääsutee kaudu, mis on avaliku kasutusega. Vastustaja viidatud kirjas on selgitatud asjaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad teise kinnisasjaomaniku kinnistut läbiva avaliku kasutusega tee küsimust ning selgitatud asjakohaselt, miks antud sätted vaidluse all olevas olukorras ei kohaldu. Kohus ei pea vajalikuks neid selgitusi korrata. Kuna puudub vaidlus, et kalmistule on mitu avaliku kasutusega juurdepääsuteed, pole kohalikul omavalitsusel õiguslikku alust ühtegi omandiõigust piiravat menetlust alustada (sundvalduse seadmiseks või sundvõõrandamiseks). Ükski õigusakt ei sätesta kaebajale subjektiivset õigust nõuda kalmistule lühimat juurdepääsuteed, sh üle eraomandis kinnistu. Kuna puudub vaidlus, et kaebajal on avalike teede kaudu juurdepääs kalmistule, puudub tal ilmselgelt subjektiivne õigus, mida kohtulikult kaitsta. 3.4 Samuti ei saa kaebaja tuletada suvaliselt planeerimisseadusest populaarkaebuse esitamise õigust. Antud juhul pole tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus oleks kaalunud planeeringu algatamist, millega oleks muuhulgas lahendatud kalmistule juurdepääsu küsimust ega ole ka faktilist olukorda, mis eeldaks mingi planeeringu algatamist, et selle alusel läbi viia vajadusel sundvalduse seadmist või sundvõõrandamist. Planeerimisseaduses on seadusandja teinud erandi HKMS § 44 lg 1 isikliku kaebeõiguse osas, kuna planeerimismenetlus on avatud menetlus ning seal saavad osaleda kõik huvitatud isikud sõltumata planeeringust puudutatud subjektiivse õiguse olemasolust ning sellest lähtuvalt on antud neile ka populaarkaebuse esitamise õigus. Antud juhul kaebajale ühestki õiguslikust alusest populaarkaebuse õigust ei tulene ega esine ka õiguslikku alust kolmandate isikute huvide kaitsmiseks (HKMS § 44 lg 2). 3.5 Seega tuleb kaebus tagastada. 4. Puudub vajadus lahendada kolmandate isikute kaasamise taotlust. 5. Tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel ei tagastata.

(allkirjastatud digitaalsel)