2-19-131191/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-19-131191

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1170 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D.

Vastustaja

(kostja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Maakohtu 9. septembri 2020. a otsus

perioodi 28. oktoober 2019 – 31. oktoober 2020. a eest

väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud

osas

uus

otsus,

millega

rahuldada

A.A. hagi B.B. vastu osaliselt ning mõista B.B.lt A.A.

kasuks välja igakuine elatis 200 eurot perioodi 28.

oktoober 2019. a – 31. oktoober 2020. a eest. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis alates 28.

oktoobrist 2019 kuni 31. oktoobrini 2020 200 eurot

kuus.

2.3. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis alates 1.

novembrist

2020

140 eurot

kuus

kuni

A.A.

täisealiseks saamiseni.

Elatise tasumisel tuleb arvestada kostja poolt juba

tasutud summadega.

2.4. B.B.l tuleb temalt A.A. kasuks välja mõistetud

elatis maksta D.D. pangakontole nr X (Swedbank

AS).

2.5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus

nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 28. oktoobril 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.B. (kostja) vastu

elatise 270 eurot väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja lahendamine

hagimenetluses. 19. augustil 2020 toimunud kohtuistungil palus hageja mõista välja elatis

seadusega kehtestatud miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps, kes elab emaga hageja emapoolsele vanaisale

kuuluvas majas. Hageja ema on lapseootel. Kostja elab hagejast eraldi ja ei täida hageja suhtes

ülalpidamiskohustust. Kostja on hagejat toetanud rahaliselt 5. augustil 2019 summas 100 eurot,

6. septembril 2019 summas 100 eurot, 5. detsembril 2019 summas 125 eurot ja 6. märtsil 2020

summas 100 eurot. Hageja suhtles kostjaga viimati 24. detsembril 2019, kui kostja lubas

järgneval päeval hagejaga aega veeta, kuid ei ilmunud kohale.

Hageja lasteaiakulu on umbes 40 eurot kuus, transpordikulud seoses lasteaias käimisega on 150

eurot kuus. Lisaks peab hageja umbes kaks korda kuus käima X vastuvõttudel, seega lisandub

transpordikulu ca 30 eurot kuus. Hageja eluasemekuludeks on elektrikulu suvekuudel 60–70

eurot, talvel 120 eurot kuus, kulud küttepuudele 15 eurot kuus. Hageja toidukulu ühes kuus on

100 eurot, kulutused riietele ja jalanõuetele 60–70 eurot. Hageja ema ostis hagejale uue

toasisustuse väärtusega 349 eurot.

Hageja ema töökoht on X. Hageja ema sissetulekuks on töötasu keskmiselt X–X eurot kuus ja

riigi poolt makstav lastetoetus 60 eurot kuus. Kuigi kostja väidab, et elatub ainult

töövõimetusrahadest ja on 100% töövõimetu, on kostjal olemas juhtimisõigus, ta suudab maksta

järelmakse, rentida autosid ja lubada endale uute tätoveeringute tegemist. Hageja ema on

kompromissi korras nõus vähendama elatist maksimaalselt 200 euroni kuus.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tal maksta hagejale

elatist nõutavas määras. Kostjal puudub töövõime, tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja

puudetoetus umbes X eurot kuus. Kostja saab hetkel lisaks töökaotuskindlustust, mis peagi

lõppeb. Lisaks hagejale on kostjal veel üks alaealine poeg C.C., kes elab oma ema juures ja

kellele kostja maksab elatist 100 eurot kuus. Kostja on nõus maksma ka hagejale elatist samas

ulatuses, s.o maksimaalselt 100 eurot kuus. Hagejale elatise maksmisel suuremas ulatuses ei

tuleks kostja enam enda ülalpidamisega toime.

Kostja elab koos elukaaslasega üürikorteris. Ta peab maksma üüri 150 eurot kuus, millele

lisanduvad kommunaalkulud ja küttepuude kulu. Kostjal on igakuiselt suured kulud ravimitele.

Tervise tõttu ei saa kostja käia tööl ega teenida lisasissetulekut.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 9. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise 140 eurot kuus alates 28. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks

saamiseni, märkides, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole. Maakohus

jättis hagi elatise nõudes suuremas ulatuses rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

Kostjal on vanemana kohustus pidada ülal oma alaealist last. Eraldi elava vanemana saab kostja

ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Kuna hageja nõuab kostjalt elatist

seadusega ettenähtud alammääras, siis ei pea hageja oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi nõutavas ulatuses tõendama ning saab eeldada, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub

vähemalt kahekordne miinimumelatis (s.o alates 1. jaanuarist 2019 vähemalt 540 eurot kuus ja

alates 1. jaanuarist 2020 vähemalt 584 eurot kuus). Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja

tõendama, et esineb perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus nõutava elatise

vähendamiseks.

Maakohus leidis, et antud juhul on kostja tõendanud, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv

põhjus temalt elatise välja mõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Eesti Töötukassa

4. mai 2019. a otsusest nähtuvalt on kostjal tuvastatud puuduv töövõime alates 17. aprillist 2019

kuni 16. aprillini 2021 (dtl 79). Kostja väitel on tema sissetulekuks töövõimetoetus ja

puudetoetus kokku X eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sissetulek on tegelikult

suurem. Hageja seaduslik esindaja on küll esile toonud, et kostja on võtnud järelmakse, rentinud

autot ja lasknud endale teha tätoveeringud, kuid kohtu hinnangul ei anna need väited alust

arvata, et kostja varaline seisund on oluliselt parem, kui ta seda väidab.

Kostja väitel kuuluvad temale isa maalid väärtusega umbes 50 000 eurot, kuid poolte vahel ei

ole vaidlust selle üle, et need maalid on hetkel hageja ema valduses (dtl 49–51). Kostjal ei ole

kinnisvara, registreeritavat ega muud olulise väärtusega vara. Kostjal on lisaks hagejale veel

üks alaealine laps C.C., kellele kostja maksab lapse emaga kokkuleppel elatist 100 eurot kuus.

Kostjal puuduva töövõime tõttu ei saa kostjalt nõuda, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks

teeniks ta olemasolevast suuremat sissetulekut. Arvestades kostja varalist seisundit võib

järeldada, et ta ei ole suuteline maksma hagejale elatist seadusega ettenähtud alammääras, ilma,

et saaks kahjustada tema enda tavaline ülalpidamine ega jääks varaliselt vähem kindlustatuks

tema teine alaealine laps.

PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Alates veebruarist 2019 oli Statistikaameti avaldatud

elatusmiinimum 221 eurot 40 senti ja alates veebruarist 2020 on see 221 eurot 36 senti. Kostjale

peab enda sissetulekust kätte jääma rahalisi vahendeid vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi

ulatuses ning ülejäänud osa oma sissetulekust peab kostja kasutama oma alaealiste laste

vajaduste katteks. Arvestades arvestusliku elatusmiinimumi summat ühes kuus ja kostja teise

lapse ülalpidamiskulu 100 eurot kuus, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis 140 eurot

kuus (X–221–100).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust

väljamõistetud elatise suuruse osas ning palub teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja igakuine elatis 270 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja tõendanud oma tegelikke sissetulekuid. Kostja saab

väidetavalt töövõimetuspensioni X eurot ja lisaks töökaotuskindlustuse, mille suurust pole ta

maakohtus pidanud tõendama. Kostja teeb juhutöid.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei tee juhutöid ega saa enam

töökaotuskindlustust. Kostja ainukeseks sissetulekuks on töövõimetustoetus. Hageja väited tema

kulude kohta on ebausutavad. Kostja ei saa osaleda hageja elus hageja emast tulenevatest

põhjustest. Kostja sissetulek on X eurot kuus ning väljaminekud on eluasemekulud 120 eurot,

elatis teisele alaealisele lapsele 100 eurot, sidekulu ja ravimite kulu 80 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2) perioodi 28. oktoober 2019 – 31. oktoober 2020 eest väljamõistetud

elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot perioodi 28. oktoober 2019 – 31. oktoober 2020

eest. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb

jätta poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja laps, kostja ei ela hagejaga koos ning kostja on

PKS § - st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejale ülalpidamist andma. PKS § 102 lg 2 esimese

lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Erandina saab alla

seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi

välja mõista mõjuval põhjusel.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostja ei ole oma tegelikke

sissetulekuid tõendanud. PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase

nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on

vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse

kohta tuleb esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.

8. TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid

ka omal algatusel. Maakohus on 28. aprilli 2020. a määruses (dtl 69–72) selgitanud, et kostjal

tuleb tõendada oma väiteid töövõimetuse ja sellest tuleneva sissetuleku teenimise takistuse

kohta. Muid andmeid ei ole maakohus kostjalt nõudnud ega ise neid kogunud. Kostja ei ole ka

ise esitanud andmeid oma toetuste suuruste kohta.

Kuivõrd tsiviilasja materjalides puudusid andmed kostja sissetulekute suuruse kohta, kohustas

ringkonnakohus kostjat esitama kuue kuu pangakonto väljavõtted ning tõendid makstavate

toetuste ja töötasude suuruste kohta TsMs § 230 lg-te 4–5 alusel.

9. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja perioodil juuni 2020 – november 2020

saanud sissetulekuid (neto) järgmiselt: juunis X eurot X senti, juulis X eurot X senti, augustist

X eurot X senti, septembris X eurot X senti ning oktoobris X eurot X senti. Sel perioodil laekus

kostja pangakontole lisaks töövõimetustoetusele u X eurot ja sotsiaaltoetusele X eurot ka

täiendav toetus Eesti Töötukassalt u X eurot kuus ja oktoobris 2020 ka töötasu AS-ilt Arke

Lihatööstus kokku X eurot X senti (neto).

Maakohus lähtus ebaõigesti üksnes töövõimetoetusest X eurot kui kostja ainukesest

sissetulekust. Kostja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti väljavõtetest ning ringkonnakohtu

poolt kogutud Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja 2020. aastal saanud töötasu

ka Viking Security AS-lt ja hüvitist Eesti Haigekassalt.

Kuivõrd kostja sissetulek kuni novembrini 2020 oli suurem, kui maakohtu poolt arvestatud

töövõimetoetus X eurot, s.t kostja sai nii töövõimetoetust, kui sotsiaaltoetust ja

töötuskindlustushüvitist, mõnel kuul ka töötasu või haigushüvitist, siis on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud mõista kostjalt perioodi 28. oktoobrist 2019 – 31. oktoobrini 2020

hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot. Kostja sissetulek nimetatud perioodil

võimaldas kostjal sellises ulatuses elatist tasuda ilma, et tema enda toimetulek oleks

kahjustatud. Samuti suutis kostja sellises ulatuses hageja kasuks elatise väljamõistmisel täita

oma teise alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Elatise tasumisel tuleb arvestada sel perioodil

kostja poolt juba tasutud summadega.

10. Alates novembrist 2020 ei saa kostja enam töötuskindlustushüvitist ega käi tööl. Seega on

kostja sissetulekuks alates novembrist 2020 ainult töövõimetoetus X–X eurot ja sotsiaaltoetus

X eurot, kokku u X eurot.

Alates novembrist 2020 tuleb kostjal tasuda hagejale igakuine elatis maakohtu otsusega

väljamõistetud ulatuses, s.o 140 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse

olemasolu (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas esinevad alused elatise

alla seadusega kehtestatud miinimummära väljamõistmiseks PKS § 102 lg 2 järgi, s.o kostjal

on lisaks hagejale teine ülalpeetav ning kostjal on puuduv töövõime, mis takistab tal osaliselt

sissetulekut teenida. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega

pea neid uuesti kordama (TsMS § 654 lg 6).

11. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt

maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, puudub ringkonnakohtu hinnangul

vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).

Apellatsioonkaebuse rahuldamise ning maakohtu otsuse muutmise ulatus praegusel juhul ei too

kaasa menetluskulude jaotuse muutmist.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 163 lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke