2-20-124955/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Eliko Suurkuusk Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-124955 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi M K vastu põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes Tsiviilasja hind 207,46 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves Kostja: M K (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M K’lt PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 137,25 eurot, intress 5,95 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 14,21 eurot.

3. Välja mõista M K’lt PlusPlus Capital AS kasuks viivised põhivõlgnevuselt alates 22.10.2020 kuni põhivõlgnevuse 137,25 euro täitmiseni määraga 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Menetluskulud jätta M K kanda.

5. Rahuldada PlusPlus Capital AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista M K’lt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulu 207,46 eurot (käibemaksuga).

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (207,46 eurolt) tuleb M K’l PlusPlus Capital AS-le tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2 / 4

9. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 21.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse M K (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja AS LHV Finance 27.12.2017 vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.

2. TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 09.12.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 23.12.2020. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

4. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41.

3 / 4

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

7. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas

75 eurot ning lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 207,46 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 350 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 75 eurot. Tasutud riigilõiv 75 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 420 eurot (käibemaksuga). Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada hagihinda. Käesoleva tsiviilasja hagihind 207,46 eurot on väiksem kui hageja poolt kantud lepingulise esindaja kulu 420 eurot (käibemaksuga), samuti väiksem kui menetluskulude summa kokku 495 eurot. Kuivõrd kohus peab riigilõivu 75 eurot põhjendatuks, ei rahulda kohus hagi hinda arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuremas ulatuses kui 132,46 eurot (207,46 – 75). Tuginedes Riigikohtu lahendis 3-2-1-4-15 (p 14) väljendatud seisukohale, saab tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas olla õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu hagihinnast suuremas ulatuses. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus proportsionaalselt hagihinnaga, summas 207,46 eurot (käibemaksuga, 75 + 132,46). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb 287,54 euro osas rahuldamata (420 – 132,46).

8. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.

9. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

4 / 4

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik