Legislator Case Law & Legislation
1-10-7457/7 AI generated

1-10-7457/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-10-7457/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

1-10-7457/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1(3)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-7457

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-7457 (10260100922) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi I.Z süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav I.Z

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus,

emakeel-eesti keel, koht: Tartu Transport Grupp OU, töö

järelevalveinsener, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1)

06.09.2005.a Tartu Maakohtus KarS § 424 järgi rahaline

karistus 245 päevamäära 37240 krooni; 2) 05.04.2006.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajas KarS § 329

järgi rahalise karistusega 11400 krooni, 19.01.2009.a. Tartu gev Maakohtu Jõ a kohtumaja poolt KarS §-de 70 lg 2 ning 69

alusel ldkasulik t 42 tundi t htajaga 2 kuud (tl 10-12) ü öö ä v rteokorras karistatud 6 korral, t kend: elukohast lahkumise ää õ keeld Kaitsja

Advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.Z KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni

üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata I.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on I.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

2(3)

1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

2) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.Z

katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks.

Sisse nõuda I.Z-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1)

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale ROS § 21 lg 1 ja ,,Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 1728 krooni, jätta riigi kanda.

I.Z suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.03.2010.a. kella 12:20 ajal, Jõgeva mk

Puurmani vallas Puurmani alevik Jõgeva mnt 3 ees mootorsõidukit Peugeot 406

registreerimismärg s.o. väljahingatavas õhus oli iga 114 MDX, olles alkoholijoobes -

alkoholisisaldus 0,81 mg/1 kohta. Seega pani I.Z toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Karistusseadustiku § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada I.Z-ile mõistetud

vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 360 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel

3(3) määrata üldkasuliku töö tegemise tahtajaks kaheksa kuud. KarS § 69 Ig 4 alusel kohustada I.Z üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada

kohtu määratud alalises elukohas -xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 evaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elupä , töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 Ig 1 p 1 alusel I.Z-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu

vastavalt kehtivatele määradele. Riigi õigusabi seaduse (ROS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. ROS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise "eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra j a tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks

eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurast ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. ,,Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi

korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 j a 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses

kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale valjamaksmisele määratud 2688 krooni. Kohus leiab, et

süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes j a kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi

osutamise kohta j a tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud

sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja

määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa raakida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Viljandist), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 2x864 kr = 1728 kr). Nimetatud kulusid

ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Kohtunik