Legislator Case Law & Legislation
1-07-8900/22 AI generated

1-07-8900/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-07-8900/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-8900 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04 juuni 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02.06.2010.a Tartu kohtumaja s) Kriminaalasja number 1-07-8900 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg Taotlus J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu J.O Asukoht: Tartu V...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-8900

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04 juuni 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02.06.2010.a Tartu kohtumaja s) Kriminaalasja number 1-07-8900 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg Taotlus

J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu J.O

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

J.O Tartu Maakohtu on süüdi tunnistatud 23.11.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 3, , ja § 209 lg 2 p 1, § 349 § 266 lg 2 p 3 § 346 järgi ning karistuseks on KarS § 64

lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15000

krooni. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.01.2006.a otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistu võrra ja , mis on st,

liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust ja rahaline karistus 300 päevamäära, s.o. 15 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

2 (3) karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

3 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust ja

rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. Tartu Maakohtu 13.01.2009.a

määrusega vabastati J.O temale Tartu Maakohtu 23.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aasta. Tartu Maakohtu 27.10.2009.a usega

J.O-le Tartu Maakohtu 23.11.2007.a määr pöörati täitmisele otsusega karistuse , mis on 7 kuud 19 vangistust. mõistetud ärakandmata osa päeva

Kinnipeetava karistusaeg algas 26.10.2009 20.08.2010.a. .a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.04.2010.a. Tartu Vangla edastas 19.04.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2010.a seisuga on J.O kandmata karistusaeg 2 kuud 18 vangistust. päeva J.O on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 17.08.2005.a poolt KarS 199 lg 2 p 4 4 kuud vangistust

Põlva Maakohtu § järgi tingimisi 2-aastase katseajaga;

2)

20.01.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta J.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on samal seisukohal kriminaalhooldajaga, kuna J.O on korduvalt karistatud nii

varavastaste, kui vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises. Antud juhul kannab ta

karistust, ta vabastati ennetähtaegselt oli katseajal, pani toime uued kuriteod ja karistus

pöörati ka täitmisele. Karistuse aeg ei ole pikk. On täiendavad riskid, alkoholisõltuvus. Väidetavalt on Paunapardil elukoht Pärnus, mida ta varem ei avaldanud, mistõttu on reaalse

elukoha olemasolu kahtluse alla, kuna J.O ei ole võimaldanud kontrollida elukoha

olemasolu. Eelneva põhjal o kurör arvamusel, et J.O tuleb jätta enne n pro tähtaega vabastamata.

J.O ise arvab, et teda võiks põhimõtteliselt vabastada enne tähtaega, kuna nüüdseks tal on olemas elukoht, mille tema elukaaslane on Pärnus üürinud. Ka loodab ta võib-

olla tööle saada. Tema varasemad kriminaalhooldused ei ole sujunud, kuna ta ei täitnud nõudeid, midagi enda õigustuseks öelda ei ole.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud 1 p 2 teise

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus poole kuud. J.O kuue kuu. Seega on on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel

korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne

vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

J.O

on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. J.O aga ei kasutanud antud võimalust – ta ei täitnud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Ka ei ole

J.O enne kohtuistungit avaldanud võimalikku elukohta, kuhu ta asuks peale

3 (3)

vabanemist elada, mistõttu puudus kriminaalhooldajal võimalus kontrollida väidetava

elukoha olemasolu Eeltoodud ja selle kasutamise võimalust J.O poolt.

asjaoludel leiab kohus, et puudub võimalus J.O vangistusest enne tähtaega vabastamiseks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik