4-09-23478/74-09-23478/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2010-05-13

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-09-23478 Otsuse kuupäev 13.05.2010 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi K F’i väärteoasi Liiklusseaduse §-de 7422 lg 2, 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari Alvar Ottokari 12.10.2009 otsus väärteoasjas nr...

Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-09-23478

Otsuse kuupäev 13.05.2010

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi K F’i väärteoasi Liiklusseaduse §-de 7422 lg 2, 7435 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari Alvar Ottokari 12.10.2009 otsus väärteoasjas nr: 2402,09,001536

Kaebuse esitaja menetlusalune isik K F

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 03.05.2010, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik K F ja tema kaitsja Sirje Veiman ning kohtuvälised menetlejad Heiki Lindus ja Andri Karp Ida Prefektuurist

Lõpposa

K F’i kaebus rahuldada. Tühistada Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari Alvar Ottokari otsus 12.10.2009 väärteoasjas nr: 2402,09,001536, millega määrati K F’ile (isikukood xxx, elukoht xxx, õpib xxx) Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 66 trahviühiku ulatuses, s.o. 3960 krooni ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 20.05.2010). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 04.06.2010, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabel Andri Karp koostas menetlusalusele isikule K F 12.09.2009 väärteoprotokolli AB 1133276 selle kohta, et K F 12.09.2009 kell 14.26 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Rakvere Sõmeru 3. km-l, liikudes Rakvere suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 118+/-6 km/h. Lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse ületamist mitte vähem kui 22 km/h. Näitu näidatud juhile. Sooritas möödasõitu (mitmest sõidukist) teekattemärgistuse 913 kahekordne pidevjoon mõjualas. Sellega rikkus menetlusalune isik K F Liikluseeskirja §-de 124 p 2; 5 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse §-de 7422 lg 2, 7424 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik K F esitas 22.09.2009 väärteoprotokollile vastulause. Menetlusalune isik K F kinnitas, et juhtis sõiduautot Audi S4 reg nr xxx, sõites mööda Sõmeru Rakvere maanteed Rakvere suunas ning et peale Sõmeru viadukti kiirusepiirangute lõppu möödus ta ees sõitvatest aeglaselt liikuvatest sõidukitest, kasutades parempoolset sõidurida. Menetlusaluse isiku K F sõnul sõitis enne viadukti tema järel sama värvi kollane Mazda 6. Menetlusalune isik K F väitis, et kui tema sooritas möödasõitu paremast reast, siis märkas ta, et tema taga sõitnud Mazda möödus kõikidest sõidukitest, kasutades kõige vasakpoolsemat sõidurida. Menetlusaluse isiku K F sõnul peale reastumist keskmisesse sõiduritta oli Mazda tema nägemisulatusest väga kaugel. Menetlusalune isik K F kinnitas, et teda peeti kinni T K poolt Niine tänaval ja väideti, et ta on ületanud lubatud sõidukiirust ning pidevat joont. Menetlusaluse isiku K F sõnul näidati talle kiiruse näitu, millel oli 118 km/h. Menetlusalune isik K F tunnistas, et oli üllatunud ja soovis antud sündmuse kohta anda täiendavaid ütlusi. Menetlusalune isik K F kinnitas, et kuna autos olid välismaalased, siis lubati tal nad sõidutada Põhjakeskusesse, kuid juhiload jäeti hoiule. Menetlusaluse isiku K F sõnul oli vahepeal menetluse üle võtnud sündmuskohale saabunud juhtivkonstaabel Andri Karp, kes esitas talle vormistatud väärteoprotokolli, kuhu palus allkirju. Menetlusaluse isiku K F väitel T K lahkus koheselt, kui tema oli jõudnud sündmuskohale tagasi ning seega ei saanudki ta selgitada olukorda. Tutvudes talle süüks pandud eeskirjade rikkumise karistusega, soovis menetlusalune isik K F täiendavalt teatada, et on õpilane ning tal puudub igasugune sissetulek. Menetlusalune isik K F palub tühistada eelnimetatud protokoll, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud.

Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokar määras 12.10.2009 otsusega väärteoasjas nr: 2402,09,001536 menetlusalusele isikule K F karistuseks Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o. 3960 krooni ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, sest K F 12.09.2009 kell 14.26 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 118+/-6 km/h; juhtides sõidukit, ületas teekattemärgist 913 „Kahekordne

pidevjoon“ mõjualas. Menetlusalune isik K F rikkus seega Liikluseeskirja §-de 124 p 2; 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-de 7422 lg 2, 7435 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik K F kohtule kaebuse, kus ta kordab kõike seda, mida on kinnitanud 22.09.2009 kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses. Menetlusalune isik K F palub oma kaebuses tühistada kohtuvälise menetleja otsus, samuti palub ta, et kohus nõuaks kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoprotokolli 12.09.2009.a., menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli 12.09.2009.a. ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli.

Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur oma vastuskirjas menetlusaluse isiku K F kaebusele (tl 19-20) põhjendab oma otsust kohtule järgmiselt: 1. Menetlusalust isikut on 4-l korral karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, neist 1-l korral on tegemist lubatud piirkiiruse ületamisega. Olgugi, et õigusteoreetiliselt peab karistuse määramisel lähtuma ainult konkreetsest teost või tegevusetusest, on oluline tähelepanu pöörata ka süüdlase isikule. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Veelgi enam, põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks. Karistuse eesmärgiks ei saa olla karistus iseenesest, vaid ta peab püüdma ära hoida uusi süütegusid. Senini oli K F karistatud erinevate liiklusalaste õiguserikkumiste eest rahatrahvidega ja lubatud piirkiiruse ületamise eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Paraku seni kohaldatud karistused ei ole mõjutanud viimast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2. Karistusregistri andmetel oli otsuse vastuvõtmise momendil (s.o. 12.10.2009.a.) menetlusalusel isikul üks kehtiv karistus piirkiiruse ületamise eest. Karistusregistri seaduse § 31 kohaselt on karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. 3. Karistuse määramisel ei ole vähemtähtis õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. 4. Isiku suhtes, kes paneb toime jätkuvalt samalaadseid õiguserikkumisi, praktiseeritakse teatud karistuste hierarhilist süsteemi. Iga järgneva rikkumise eest kohaldatakse eelnevast suuremat karistust. Arvestades eeltoodut jõudis kohtuväline menetleja veendumusele, et K F suhtes on vajalik kohaldada karistusena rahatrahv summas 3960 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 lg 1 palutakse jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja palub tunnistajana kutsuda kohtuistungile Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli T K.

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik K F esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik K F kinnitas, et kui teda kinni peeti ja ta autost välja astus, siis anti talle paberid kätte, kuhu paluti allkirja. Menetlusalune isik K F väitis, et talle kiirusmõõteseadmel fikseeritud näitu ei tutvustatud, vaid talle tutvustati seda paberit, kus oli kiiruse näit peal. Menetlusalune isik K F

selgitas, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil (tl 12 pöördel) on sõnad „Näiduga tutvunud“ tema enda kirjutatud, sest talle öeldi, et nii kirjutada. Menetlusaluse isiku K F sõnul soovis ta, et saaks viia turistid ära Põhjakeskusesse ja seda tal lubati teha. Menetlusalune isik K F tunnistas, et temalt võeti ära kõik auto dokumendid ja tema enda dokumendid, sest arvati, et ta ei tule muidu tagasi. Menetlusalune isik K F väitis, et kui ta tagasi tulles autost välja astus, oli protokoll koostatud ja tal paluti panna allkiri. Menetlusaluse isiku K F ütlustest nähtub, et ta soovis esindajat, kuid kuna T K oli lahkunud, siis oli Andri Karp öelnud talle, et ei ole aega, et ära hakka vaidlema ja pane allkirjad alla. Menetlusaluse isiku K F sõnul oli Andri Karp dikteerinud talle ette, mida kirjutada. Menetlusalune isik K F kinnitas, et kuna tema ees liikusid sõidukid kiirusega umbes 50 km/h, siis lisas ta neljast autost möödasõidul 70-alast väljudes kiirust kuni 90 km/h, kuid ta ei teinud möödasõitu kahekordse pidevjoone mõjualas. Menetlusalune isik K F tunnistas, et sooritas möödasõidu paremalt poolt, topelt pidevjoon jookseb aga vasakul pool. Menetlusalune isik K F väitis, et kui tema oma ritta tagasi keeras, möödus kollane Mazda, mis oli sarnane tema autoga, temast vasakult poolt, mistõttu see mõõdetud kiirus võis olla nimetatud sõiduki kiirus. Menetlusalune isik K F kinnitas, et nägi politseimootorratast alles siis, kui hakkas keerama Niine tänavale.

Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 12.09.2009, kui ta oli üksi motopatrullis tööl. Tunnistaja T K sõnul sõitis ta Sõmeru poolt Rakvere poole üle viadukti ning viadukti harja pealt avanes talle selline vaade, et 4-5 autot sõitis kolonnis normaalsete pikivahedega Rakvere poole. Tunnistaja T K väitel oli kolonn jõudnud ristmikuni, kust keerab Piira poole ning kõige taga sõitev erkkollast värvi Audi, mis oli varem juba linna pealt tuttav, otsustas minna möödasõidule seal, kus on topelt pidevad jooned, möödudes kolonnist. Tunnistaja T K sõnul õnnestus tal sõidu pealt kollase Audi kiirus mõõteseadmega fikseerida, vilkurite töötades nimetatud sõidukile järgneda ja sõiduk Niine tänaval peatada. Tunnistaja T K väitel oli juht öelnud, et tal on 2 väljamaalast auto peal, keda on vaja Põhjakeskuse juurde toimetada. Tunnistaja T K sõnul lubas ta juhil nad sinna toimetada, tutvustades juhile kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, millele juht kirjutas alla. Tunnistaja T K ütlustest nähtub, et ta kutsus kohale Andri Karbi, kes vormistas väärteoprotokolli kohapeal. Tunnistaja T K ei mäletanud seda, kas Andri Karbi kohale jõudes oli rikkuja juba ära läinud või mitte. Tunnistaja T K väitel mingist kollasest Mazdast juttu ei olnud ja seal kolonnis ei olnudki ühtegi kollast Mazdat. Tunnistaja T K sõnul võis olla, et kolonnis ei sõidetud maksimaalse lubatud kiirusega, aga isegi juhul, kui nad oleks 50 km/h liikunud, siis poleks tohtinud minna ikkagi üle pidevate topelt joonte ja ristmikul ei tohi möödasõitu teha. Tunnistaja T K väitel tegi kollane Audi möödasõidu vasakult poolt, mitte paremalt poolt, olles 70-alast väljas ristmikul. Tunnistaja T K avaldas, et ta tegeleb kiiruse mõõtmisega juba pikka aega ja visuaalselt oli kollase Audi kiirus rohkem kui 90 km/h. Tunnistaja T K väitel ühtegi teist sõidukit kolonni sees, mis tol hetkel oleks võinud ületada kiirust, ei olnud. Tunnistaja T K kinnitas, et kiirusmõõteseadme näitu näidati menetlusalusele isikule ning et seda tehakse alati. Tunnistaja T K avaldas, et kui mõõteseadme kasutamise protokoll sai koostatud, siis lubas ta juhil lahkuda, tulles viimasele vastu, jättes dokumendid enda kätte. Tunnistaja T K kinnitas, et ta kutsus Andri Karbi asja menetlema ning ise lahkus. Tunnistaja T K väitel oli menetlusalune isik oma rikkumistega nõus. Tunnistaja T K kinnitas, et rikkumise kohas on pärisuunas 2 sõidurida ning tema asus kolonniga samal linna poole mineval pärisuunas oleval rajal. Tunnistaja T K väitel nägi ta kollast Audit mõnesaja meetri kauguselt, kui üle viadukti jõudis. Tunnistaja T K sõnul leidis kiiruse fikseerimine aset siis, kui kollane Audi oli parajasti möödasõidul ega polnud oma sõiduritta naasnud. Tunnistaja T K võttis omaks selle, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on ta ikkagi vea sisse teinud, sest seal, kus on sõiduridade arv 1, peab olema sõiduridade arv 3, sest seal, kus on Audi kiirus fikseeritud, on pärisuunas 2 sõidurada.

Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp Ida Prefektuurist kinnitas kohtuistungil, et nad teostasid sel päeval liiklusjärelvalvet koos T K, aga sõitsid eraldi ning ta oli Sõmeru ristmikul, kui T K ta välja kutsus, kuna avastas kiiruse ületaja. Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp väitis, et kui ta kohale läks, siis oli menetlusalune isik kohal, kliendid või tuttavad olid tal autos ning ta viis need kuhugi, tulles tagasi. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi sõnul oli T K vormistanud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tema koostas väärteoprotokolli ja kuulas menetlusaluse isiku üle, võimaldades viimasel omakäeliselt ütlusi anda. Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp ei mäletanud, et ta oleks menetlusalusele isikule midagi ette öelnud, mida kirjutada, sest ta ei osanudki midagi ette öelda, kui polnud ise rikkumist näinud. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi sõnul palus ta menetlusalusel isikul kirja panna kõik, mida viimane vajalikuks peab. Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp võttis omaks, et seletas menetlusalusele isikule, et kui inimene oma süüd tunnistab, siis on see kergendav asjaolu. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi sõnul menetlusalune isik oma rikkumist ei vaidlustanud, mistõttu ei olnud tarvidust T K tunnistajana üle kuulata. Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp ei mäletanud seda, kas menetlusaluse isiku ülekuulamine oli enne väärteoprotokolli koostamist. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi väitel kohapeal menetlusalune isik kaitsjat ei soovinud, sest vastasel juhul oleks väärteoprotokollis vastav lahter täidetud olnud. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi ütlustest nähtub, et T K on väärteoprotokolli kantud kui tunnistaja isik, keda ei ole tunnistajana üle kuulatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7422 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427, 7430-7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Liikluseeskirja § 5 kohaselt peab liikleja juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabli Andri Karbi poolt menetlusalusele isikule K F 12.09.2009 koostatud väärteoprotokollis AB 1133276 on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll.

Menetlusalune isik K F on ülekuulatuna 12.09.2009 kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi poolt ilmselt andnud omakäelised ütlused, sest ülekuulamise protokollist (tl 11) see asjaolu ei nähtu. Menetlusalune isik K F on öelnud, et tal olid vanemate firma kliendid peal ja neil oli vaja olla 14.30 Rakvere Põhjakeskuses. Menetlusalune isik K F on omaks võtnud, et kuna hilines, siis lisas möödasõidul kiirust ja peale möödasõitu taastas lubatud kiiruse. Menetlusalune isik K F kinnitas, et kuna on õpilane, siis palub väiksemat rahatrahvi. Menetlusaluse isiku K F sõnul on ta võtnud õppust eelnevatest karistustest ja parandanud ennast.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist väärteoprotokolli nr AB 1133276 juurde (tl 12) nähtub, et 12.09.2009 (koostamise kuupäev) Rakveres Niine tänaval (koostamise koht) Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel T K teostas riikliku järelevalve korras K F, isikukood xxx, elukoht xxx poolt juhitud mootorsõiduki Audi S4 registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist 12.09.2009 kell 14.26 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Rakvere-Sõmeru tee 3. km-l, sõidu suund: Rakvere, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP009666, taatlustunnistus nr TTRSS-09/00047, seadme testid 12.09.2009 kell 14, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulaväline tee, nähtavus – hea, valgustus – valgeaeg, ilmastik – sademeteta, teeolud – kuiv, teekate – kattega tee, sõiduridade arv 1, kahesuunaline tee. Patrullauto asukoht: liikus 2 sõidurajal kiirusega 129 km/h (siniste vilkurite töötades). Kiirusemõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr E 133 kehtivusega kuni 15.12.2009.a. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunalisel, sooritas möödasõitu. Märkused: sooritas möödasõitu autode kolonnist keelatud kohas (üle topelt pidevate joonte). Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Seadme lugem 118 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/-6 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Isiku avaldused ja allkirjast keeldumise korral selle motiivid: Näiduga tutvunud. Isiku allkiri. Protokollija ja mõõtja T K, tema allkirjad.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et Liiklusseaduse §-des 7422 lg 2, 7435 lg 1 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku K F poolt ei ole kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Menetlusalusele isikule K F omistatava väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusjärelevalve määrustiku (kinnitatud politseipeadirektori 30.06.1992.a. käskkirjaga nr 265) p 2 kohaselt pidi liiklusjärelevalve toimkond olema vähemalt kaheliikmeline. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud see, et Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel T K teostas 12.09.2009 liiklusjärelevalvet üksinda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-12-10 05.04.2010 p-s 7 taaskord rõhutanud oma varasemat seisukohta, et juhul, kui liiklusjärelevalvet toimetatakse üksi, peaks väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Nii näiteks saab liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja lugenud menetlusaluse isiku K F poolt väärteo toimepaneku tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused ja

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi sõnul menetlusalune isik oma rikkumist ei vaidlustanud, mistõttu ei olnud tarvidust T K tunnistajana üle kuulata. Kohtule on jäänud arusaamatuks, millest tulenevalt on kohtuväline menetleja kandnud väärteoprotokolli T K nime, kui teda kohtuvälises menetluses tunnistajana üle ei ole kuulatud. Menetlusalune isik K F on ülekuulatuna 12.09.2009 kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karbi poolt andnud ilmselt omakäelised ütlused, kui arvestada protokollis kahte erinevat käekirja, et kuna hilines, siis lisas möödasõidul kiirust ja peale möödasõitu taastas lubatud kiiruse. Menetlusalune isik K F väitis kohtuistungil, et Andri Karp oli dikteerinud talle ette, mida kirjutada. Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp ei mäletanud, et ta oleks menetlusalusele isikule K F midagi ette öelnud, mida kirjutada, sest ta ei osanudki midagi ette öelda, kui polnud ise rikkumist näinud. Menetlusaluse isiku K F ütlustest kohtuvälises menetluses ei nähtu see, kui palju ta möödasõitu tehes lubatud sõidukiirust ületas, samuti ei ole ta ütlusi andnud selle kohta, kas ta on või ei ole sõidukit juhtides ületanud teekattemärgist 913 „Kahekordne pidevjoon“ mõjualas. Seega jääb kohtu arvates ainsaks menetlusalust isikut K F süüstavaks tõendiks kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusalune isik K F väitis kohtuistungil, et talle kiirusmõõteseadmel fikseeritud näitu ei tutvustatud, vaid talle tutvustati seda paberit, kus oli kiiruse näit peal. Kohtul ei ole põhjust nendes menetlusaluse isiku K Fi ütlustes kahelda, sest miks muidu on ta kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli isiku avalduste alla kirjutanud sõnad „Näiduga tutvunud“, enne kui on andnud protokollile allkirja. Menetlusaluse isiku K F kaebusele saadetud kirjalikus vastuses taotles kohtuväline menetleja kohtult kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostanud Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli T K tunnistajana ülekuulamist. Kiirust mõõtnud politseiametniku T K kuulas kohus üle menetlustoimingu täpse käigu osas, samas ei saa tema ütlustega tõendada fikseeritud rikkumise faktilist külge ega tõendi kogumise viisi seaduslikkust. Kohus on seisukohal, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tõendina kasutamise usaldusväärsuse seadis T K oma ütlustega kahtluse alla. Faktiliste asjaolude kohta tõendite kogumist ei või asendada politseiametniku ütlustega. Ebaselgeks on jäänud asjaolud, kus kiirust mõõdeti ja kus asus rikkumise fikseerimise momendil sõiduk, mille kiirust mõõdeti. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabli Andri Karbi poolt menetlusalusele isikule K F 12.09.2009 koostatud väärteoprotokollis AB 1133276 on rikkumise toimepanemise koht - Lääne-Viru maakond Sõmeru vald Rakvere Sõmeru 3. km-l, liikus Rakvere suunas. Teeseaduse § 5 lg 1 kohaselt on maantee väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Sama § lg 2 p 1 sätestab, et riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja, on muuhulgas põhimaantee. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005.a. määruse nr 26 „Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid“ kohaselt on põhimaanteeks Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari Alvar Ottokari 12.10.2009 otsuses väärteoasjas nr: 2402,09,001536 on väärteo toimepanemise kohaks märgitud üksnes Lääne-Viru maakond Sõmeru vald.

Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabli Andri Karbi poolt menetlusalusele isikule K F 12.09.2009 koostatud väärteoprotokolli AB 1133276 kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule K F muuhulgas ette Liiklusseaduse § 7424 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist (möödasõidunõuete rikkumine). Samas on Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari Alvar Ottokari 12.10.2009 otsuses väärteoasjas nr: 2402,09,001536 Liikluseeskirja § 5 nõuete rikkumine kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku K F ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta soovis esindajat, kuid kuna T K oli lahkunud, siis oli Andri Karp öelnud talle, et ei ole aega, et ära hakka vaidlema ja pane allkirjad alla. Kohtuvälise menetleja

ametniku Andri Karbi väitel kohapeal menetlusalune isik kaitsjat ei soovinud, sest vastasel juhul oleks väärteoprotokollis vastav lahter täidetud olnud. Kohtul ei ole põhjust nendes menetlusaluse isiku K F ütlustes kahelda, sest kaitsja osas on väärteoprotokoll jäetud täitmata. Menetlusalune isik K F väitis kohtuistungil, et kui ta Rakvere Põhjakeskusest tagasi tulles autost välja astus, oli protokoll koostatud ja tal paluti panna allkiri. Kohtuvälise menetleja ametnik Andri Karp ei mäletanud seda, kas menetlusaluse isiku ülekuulamine oli enne väärteoprotokolli koostamist. Kohtul ei ole põhjust nendes menetlusaluse isiku K F ütlustes kahelda, et väärteoprotokoll koostati enne seda, kui teda menetlusaluse isikuna üle kuulati.

Kohtulikul arutamisel on seega tõusetunud kahtlused menetlustoimingu käigu ja saadud tulemuse usaldusväärsuse suhtes, mida ei olnud võimalik kõrvaldada kohtuistungil ning mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku K F kasuks. Lisaks sellele märgib kohus, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus K F kaebuse, tühistades Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari Alvar Ottokari otsuse 12.10.2009 väärteoasjas nr: 2402,09,001536 ning lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik Heli Väinaste