4-10-1074/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-10-1074

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1074 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi I.Z-i väärteoasi nr 2302,10,002209 liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 , 741 lg 2 järgi, väärteoprotokoll nr AB 1167451 Menetlusalune isik

I.Z (isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; FIE) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 31. mai 2010.a kell 11:00 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu menetlusaluse isiku I.Z-i osavõtuta (V™S § 90 lg 1 alusel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada I.Z selles, et ta 14.03.2010.a kell 16:45 Harjumaal Saue vallas juhtis

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 115+-4 km/h; olles seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli

0,70+-0,05 mg ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.o väärteos LS § 7422 lg 2, § 7419 lg 2 ja 741 lg 2 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. I.Z peab asuma talle mõistetud aresti kandma hiljemalt 01. juulil 2010.a, arest kuulub

ärakandmisele Lääne Prefektuuri Rapla kambris (Savi 2, Rapla).

3. Karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada I.Z-i suhtes sundtoomist arestimajja.

I.Z-ile mõistetud karistuse algust lugeda alates isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest.

2 Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus jõustub alates selle tegemise kuupäevast.

Asjaolud

14.03.2010.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1167451 selle kohta, et I.Z juhtis

14.03.2010.a kell 16:45 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu –Ikla 22 kilomeetril mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,70+-0,05 mg, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 115+-4 km/h. Rikkus liikluseeskirja (LE) § 76 p 3, § 124 p 4, liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 ja pani toime LS 7419 lg 2, § 7422 lg 2 ja 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

31.05.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumisest kohtule ei teatanud. Kohtukutse 31.05.2010.a istungile on allkirja vastu saanud kätte menetlusaluse isiku perekonnaliige

(ema) 30.04.2010.a. Kohus loeb kutse menetlusalusele isikule kättetoimetatuks V™S § 41 lg 2

alusel. Kohtuistungile ilmumine ei olnud tehtud menetlusalusele isikule kohustuslikuks ja

menetlusalust isikut on hoiatatud, et mitteilmumisel istungile võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta. Kohus pidas võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 15

päeva, menetlusalusel isikul tuleb kanda arest ära hiljemalt 01. juuliks 2010.a elukohajärgses arestimajas.

Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 14.03.2010.a väärteoprotokolli AB1167451, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, indikaatorvahendi

ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos tõendusliku alkomeetri lugemi väljatrükiga,

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise

protokolli, 14.03.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja karistusregistri teatise I.Z-i kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke

tõendeid kogumis, leiab, et LS § 7422

lg 2, § 7419 lg 2 ja 741

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.

LS § 741 lg 2, § 7422 lg 2 ja § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine I.Z-i käitumises on tõendatud tema kohtuvälises

menetluses antud ütlustega, milles ta tunnistas kõigi väärtegude teadlikku toimepanemist, tema

ütlusi kinnitavad üheselt ka tõendusliku alkomeetri lugemi väljatrükk, tõendusliku alkomeetri

3 kasutamise protokoll ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Väärteoasjas ei ole vaidlust ning uuritud tõendid ei tekita kohtus kahtlust selles, et 14.03.2010.a toimunud kiiruse mõõtmine ning joobeseisundi tuvastamine toimusid selleks pädevate isikute poolt usaldusväärselt ja mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud.

Kuna kõik osundatud väärteokoosseisud on täidetud väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega, on tegemist ideaalkonkurentsiga ja KarS § 63 lg 1 alusel

tuleb kõigi nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes

on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40

kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7419 lg 2 järgi on mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine

isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Arvestades LS § 7422 lg 2, § 7419 lg 2 ja 741 lg 2 ette nähtud karistusi on käesoleval juhul raskeimat võimalikku karistust ettenägev säte LS § 7419 lg 2.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri teatisest nähtub ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega kohtuistungil on kinnitatud, et menetlusalusele isikule varem erinevas määras määratud rahatrahvidest on suurem osa

tasumata ja tasumata trahvide täitmine ei ole ka aegunud. Kuivõrd I.Z 14.03.2010.a tuvastatud alkoholi määr väljahingatud õhus oli LS § 7419 lg 2 ülemmäära lähedases määras, oli tegu äärmiselt ohtlik nii tema enda jaoks kui ka kõigi teiste liikluses osalenud isikute elu, tervist ja vara

ohustav. Arvestades kogumis asjaolusid, et menetlusalust isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, et ta on osalenud ka varem liikluses joobeseisundis (LS § 7436 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud tegu 29.12.2009.a), et varasemad kehtivad karistused on kandmata ja et isik pani 14.03.2010.a toime järjekordse, kolme väärteo tunnustele vastava ja üliohtliku tahtliku

teo, on kohtu hinnangul vältimatu tema karistamine arestiga. Kuna karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, peab kohus arvestades toime pandud tegu, süüdlase isikut ja tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamise vajadust kohaseks karistada teda kohtuvälise menetleja poolt taotletud määras, s.o 15 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse

isiku elukohajärgses arestimajas ja aresti tuleb asuda kandma hiljemalt 01.07.2010.a, määratud tähtaja jooksul aresti mittekandmisel tuleb I.Z-i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja.

Marie Tammsaar Kohtunik