1-10-6254/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-6254

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-6254 (10230104498) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Z.U süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav Z.U

Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.03.2010, vabastatud samal päeval, elukohast lahkumise keeld.

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 17.10.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 68 lg 1; 73 lg 1, 3 alusel vangistus 1 kuu 27 päeva tingimisi 3 aastase katseajaga. Väärteokorras on karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2009 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv summas 2100 krooni. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. Z.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.U-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes karistusest kantuks

2 kahtlustatavana kinnipidamise aja 27.03.2010, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada Z.U-le mõistetud karistust Harju

Maakohtu 17.10.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 (üks) kuu

ja 27 (kakskümmend seitse) päeva võrra ning mõista Z.U-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

5. KarS § 69 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendada Z.U-le mõistetud vangistus

üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 116 päeva üldkasulikule tööle 232 (kakssada kolmkümmend kaks) tundi.

6. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates

kohtuotsuse jõustumisest.

7. KarS § 69 lg 4 alusel allutada Z.U üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1

aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742,

6 127 758)

8. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.U järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

9. Z.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud Z.U-lt

kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.U, 1-10-6254, kaitsjatasu“. 11. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; Z.U-lt 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.U, 1-10-6254, sundraha“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. Stockmann AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 2160 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning välja mõista Z.U-lt Stockmann AS-i kasuks 2160 (kaks tuhat ükssada

kuuskümmend) krooni, milline summa tuleb tasuda Stockmann AS arveldusarvele Swedbank. 14. Asitõendid: särk ja püksid, mis on lisatud kriminaalasja juurde, kuuluvad kui asjad, mida

ei saa enam realiseerida ja on seetõttu väärtusetud, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hüvitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

3

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Z.U süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud vargusi,

sealhulgas 06.07.2009, 15.10.2010, taas 27.03.2010 kell 17:13 Tallinnas Liivalaia 53 asuvas ja Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis püksid „Guess“ maksumusega 1290 krooni ja särgi „Guess“ maksumusega 870 krooni, ehk kaupu kokku summas 2160 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Seega alustas Z.U vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Sellega pani Z.U toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, milline on toime pandud süstemaatiliselt.

Kohtuistungil süüdistatav Z.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 27.03.2010 koostatud Stockmann AS-i avaldusest nr 2208 nähtuvalt 27.03.2010 kell

17:13 kaupluses Stocmann peeti kinni isik, kelle juurest avastati Stockmann AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 2160 krooni väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. Stockmann AS esitab tsiviilhagi summas 2160 krooni. (t/l 2)

• 27.03.2010 koostatud õigusvastase teotoimepanemise akti kohaselt peeti kinni Z.U

, kes väljus Stockmanni kauplusest jättes kauba eest maksmata 2160 krooni. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. (t/l 3)

• 27.03.2010 koostatud tunnistaja HT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 27.03.2010 Stockmanni kaubamajas märkas neiut, kes vaatas kahtlaselt lagesid, seejärel läks viie riideesemega proovikabiini ja väljus sealt neljaga, möödus kassades ühtegi ostu tegemata. Neiu peeti kinni ja tema juures leiti Stockmann AS-ile kuuluvat kaupa, mille ostmise kohta tal tšekki esitada ei olnud. Isik anti üle politseile. (t/l 4)

• 27.03.2010 koostatud tunnistaja JV ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.märts 2010.a. oli ta

tööl 3. korrusel Stockmanni kaubamajas (Liivalaia 53). Umbes kell 17.10 andis

valvekeskus käskluse pidada kinni tütarlaps, kellel oli seljas punane jope, helesinised

teksased, tossud ja suur valge kott, blond. Kui tütarlaps väljus parkimisukse kaudu kaubamajast möödudes turvaväravatest pidas tunnistaja ta kinni ja toimetas turvaruumi.

Läbivaatusel avastati temalt Stockmanni kaubamajale kuuluvad musta värvi leginsid

firmalt Guess maksumusega 1290 EEK ja pruuni värvi T-särk firmalt Guess maksumusega 870 EEK (nende esemete kohta ostutšekk puudus). Mõlemad esemed olid rikutud nendele jäid turvaelementidest augud. (t/l 5)

• 09.04.2010 koostatud kannatanu esindaja SK´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 27.03.2010.a. kell 17:13 Tallinnas Liivalaia 53 asuvas Stockmann AS-i kaubamajas peeti

kinni naisterahvas, kes üritas varastada „Guess" püksid maksumusega 1290 krooni ja „Guess" särki maksumusega 870 krooni ehk kaupu kokku summas 2160 krooni. Kaup oli

rikutud turvaelementide eemaldamisega, eemaldamisest jäid augud, mille tõttu kaup ei

4 kõlba müügile. Seega tekitas naisterahvas Stockmann AS-le varalist kahju summas 2160 krooni. Stockmann AS esitab tsiviilhagi summas 2160 krooni. (t/l 15-16)

• 04.05.2010 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks

objektideks püksid ja särk. Guess" püksid olid trikotaažitaolisest kangast musta värvi,

säärte alumistel pooltel olid heledat värvi joonised. Pükste tagumisel poolel, õmbluse kohal olid kahjustused: Õmblus oli lahti ja kangas oli õmbluse juures rebitud. „Guess" särk oli trikotaažitaolisest kangast pruuni värvi, ees oli kuldset värvi joonised, külgedel

olid samast kangast valmistatud paelad, parempoolesel küljel pael oli katki rebitud/lõigatud. (t/l 20-23)

• 04.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat 4 videofailiga. Videosalvestustelt oli näha kuidas Stockmann AS-i kaubamaja

müügisaalis liikus naisterahvas valged juuksed patsis, päikeseprillid olid lükatud pea

peale, seljas punane jope, jalas - hele-sinised teksad, üle õla - valge käekott (edaspidi Z.U). Z.U võttis teksakangast eseme, valge särgi, pani selle vasaku käe peale, kell 15:42:55.13 võttis pruuni särgi „Guess" (vt fototabel pilt 1), pani vasaku

käe peale, kell 15:43:37.37 võttis mustad püksid (vt fototabel pilt 2), pani vasaku käe peale ja tuunika ning sisenes nendega proovikabiini (vt fototabel pilt 3.) Kell 16:05:16.35 Z.U väljus proovikabiinist, pani tagasi valge särgi, teksakangast seeliku ja valge särgi. Pruun riietuseseme oli Z.U käe peal ning liikus sellega edasi. Samuti nähtub videosalvestuselt Z.U tegevus pesuosakonnas. (t/l 24- 29)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.03.2010 koostatud kahtlustatava Z.U tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 27.03.2010. a umbes

kella 16:30 paiku läks ta Stockmann Kaubamajja, kolmandal korrusel erinevates proovikabiinides proovis asju, pani selga kauplusest võetud särgi „Guess" ja jalga püksid „Guess". Turvaelemente eemaldades vigastas asju õmbluskohtadest. Siis pani tagasi selga

oma riided nii, et kauplusest võetud asjad ei olnud oma riiete alt nähtavad. Ülejäänud

proovikabiini võetud asju pani tagasi kaupluse nagisse ja hakkas juba kauplusest

lahkuma, kui tema juurde tuli turvatöötaja. Seal turvaruumis võttis seljast-jalast

varastatud asjad ja andis turvatöötajale. Kahetseb tehtut. Varguse pani toime, sest ei olnud raha asju osta. (t/l 11-12)

• mõisteti 06.07.2009 koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et Z.U karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 2100 krooni. (t/l 32)

• mõisteti KarS § 199 lg 2 17.10.2009 Harju Maakohtu otsuse kohaselt Z.U-le p 4 ja § 25 lg 2 järgi 3 kuuline vangistus, KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 73 alusel tingimisi 2 kuuline vangistus, katseajaga 3 aastat. Karistusest loetud kantuks eelvangistus 3 päeva, ärakandmata karistus vangistus 1 kuu ja 27 päeva. (t/l 33-34)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 24,77 krooni. (t/l 36)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.U süüd tunnistavaid ütlusi, Stockmann AS-i avaldust, kannatanu esindaja SK´i

ütlusi, tunnistajate HT´i ja J V ütlusi, Harju Maakohtu 17.10.2009 otsuse väljatrükki,

06.07.2009 kiirmenetluse otsust, õigusvastase teo toimepanemise akti, asitõendite vaatlusprotokolle, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.U käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Z.U temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varguse toimepanemise eest karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras ja seda vähem kui aasta jooksul. Seega oli Z.U KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt

27.03.2010.a. kell 17:13 Tallinnas Liivalaia 53 asuvas ja Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses võttis Z.U püksid „Guess“ maksumusega 1290 krooni ja särgi „Guess“ maksumusega 870 krooni, ehk kaupu kokku summas 2160 krooni, millega möödus kassadest,

5

jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd ta peeti kinni

turvatöötaja poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Stockmann AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 2160 krooni nõudes, milline sisaldab endas varguse katsega rikutud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale,

et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed muutis müügikõlmbmatuks Z.U, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline

kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2160 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Z.U-lt Stockmann AS-i kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et on tööhõiveameti kaudu

saadetud praktikale ja lähiajal sõlmitakse tööleping, mistõttu hakkab saama ka alalist

sissetulekut. Samas ei olnud süüdistataval oma väite kinnituseks esitada ühtegi tööandja

olemasolu tõendavat dokumenti ning neid väidetest sai järeldada, et sissetulek võib tulla

tulevikus. Sellest tulenevalt ei ole süüdistataval käesoleval hetkel kehtivat ja tõendatavat

töölepingut, millest saaks teha järeldusi alalise sissetuleku olemasolu kohta. Seega tuleb

karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava

suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud . kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem üks kord samalaadse süüteo eest. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja vargusega ei tekitatud olulist kahju, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab

kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja 73 lg 4 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud

ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Süüdistatav avaldas, et lähiajal sõlmitakse temaga tööleping ning ta hakkab saama sissetulekut. Seetõttu ei soovi kohus süüdistatavalt ära võtta võimalust saada sissetulekut ja elatada ennast legaalsete vahenditega. Arvestades süüdistatava

alternatiivset taotlust karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, leiab kohus, et käesoleval

juhul on mõistetava ja suhteliselt lühiajalise vangistuse asendamine üldkasuliku tööga

võimalik ning kohus peab oluliseks ka seda, et üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatakse

6

süüdistatav käitumiskontrollile, mis peaks veelgi enam süüdistatavat mõjutama

õiguskuulekusele. Seetõttu asendab kohus mõistetava liitkaristuse KarS § 73 lg 4 alusel

üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja, võimaldamaks süüdistataval eeldatava töö kõrvalt teha ka üldkasulikku tööd.

Märt Toming kohtunik