2-20-134027/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-134027 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi S S´i vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 833,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja K M Kostja S S (isikukood xxx), lepinguline esindaja I B RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista S S´ilt Holm Bank AS-i kasuks S S´i ja Holm Bank AS vahel 04.07.2019 sõlmitud maksekaardi lepingust nr xxx tulenevalt põhivõlgnevus 674,04 eurot, intress 144,70 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot.

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Jätta menetluskulud S S´i kanda. Välja mõista S S´ilt Holm Bank AS-i kasuks tasutud riigilõiv 175 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Holm Bank AS (hageja) esitas Harju Maakohtule 23.10.2020 hagiavalduse S S´i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 674,07 eurot, intressi 144,70 eurot ja 15 eurot meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 04.07.2019 sõlmitud maksekaardi lepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt.

2. Kostja esitas kohtule 12.01.2021 vastuse hagiavaldusele, kus ta võttis hagi õigeks ja palus teha õigeksvõtul põhinev kohtuotsus.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 12.01.2021 dokumendis.

4. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja palub kohtul rakendada TsMS § 168 lg-t 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja hinnangul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja võttis hagi koheselt õigeks ning maksekäsu kiirmenetluses esitas võlgnik vastuväite eelkõige põhjusel, et kogu nõue oli ebaselge.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena esitanud tõendid, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletuskirjadega ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja on kostjat hoiatanud laenulepingu lõpetamisest, kuid kostja kohustusi kohtuväliselt ei täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.

6. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 175 eurot.

Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja hind on 833,74 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kuni 1000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele riigilõiv 175 eurot. Seega on tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik.

7. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

8. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik