2-20-18607/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18607 Tsiviilasi M.M. hagi A.R. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.M. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX Kostja A.R. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta M.M. hagi A.R. vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. M.M. esitas 17. detsembril 2020 hagi A.R. vastu kahju hüvitamiseks. M.M. märgib hagiavalduses, et mais 2020 viskas A.R. suure kiviga tema kasutuses oleva BMW 530 kõrvalistme aknaklaasi katki, kahjustada sai autosalong, kõrvaliste kattus klaasikildudega ja sellega tekitati talle materiaalset kahju. Hageja soovib hüvitist 1700 eurot 57 senti, st aknaklaasi maksumus ja muud remonditööd autosalongis, mis tekkisid kivi viskamisest auto esiistmele. Hagiavaldusele on hageja lisanud ka arve remonditeenuse eest tasumiseks.

2. Kohus kohustas 6. jaanuari 2021. a määruses hagejat täpsustama hagiavalduse nõuet. Hagiavaldusest nähtub, et hageja oli kahjustatud auto kasutaja ning lisatud arve auto remondikulude hüvitamiseks ei ole esitatud hagejale. Kohus selgitas, et kahju saab nõuda vaid auto omanik, sest kahjustada on saanud omaniku auto. Hageja on ise kohtule kirjutanud, et oli vaid auto kasutaja, mistõttu ei ole kohtule arusaadav, kuidas on hagejale kahju tekkinud. 3. Hageja esitas 12. jaanuaril 2021 hagiavaldusele täienduse. Hageja lisas hagiavaldusele juurde vara tasuta kasutamise lepingu, mille esemeks on sõiduauto BMV 530D ja lepingu p 2.3 näeb

2-20-18607 2

ette, et kasutaja peab kandma vara kasutamisega seotud ja vara säilitamiseks vajalikud kulud. Ja auto küljeklaas ja esiiste kuuluvad vara säilitamiseks vajalike kulude hulka, mis lepingu alusel tuleb kasutajal kanda. Lisatud arve on auto omaniku nimel seepärast, et küljeklaasi otsimisel vastava auto margi järgi kasutavad varuosade müügiga tegelevad ettevõtted auto vin koodi ja see on seotud otse omanikuga. Seepärast on hageja kahju kandnud A.R. tegevuse tõttu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

5. M.M. on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude, sest tema kasutuses olevale sõiduautole BMV 530D tekitas kahju A.R. Sõiduautot kasutas hageja vara tasuta kasutamise lepingu alusel, mille hageja kohtule esitas.

6. Kohus on seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitse all on eelkõige omand asjaõigusseaduse tähenduses (vt AÕS § 68 ja 70). Seega on lepinguvälise kahju hüvitamise eelduseks see, et asja taastamiseks või uue samaväärse asja soetamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõue kuulub üldjuhul üksnes asja omanikule. Valdaja huvi ei ole omaniku huviga samastatav ega saa ulatuda asja taastamisele. Valdaja huvi on saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelis), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse, väärtus (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 697).

7. Erisuse asja omaniku nõude osas on teinud kohtupraktika vaid liisinguvõtja suhtes. Kohtupraktikas on leitud, et liisinguvõtja suhet liisinguesemega saab pidada piisavaks, et esitada liisingueseme kahjustamisest tekkinud nõudeid kahju tekitaja kindlustusandja vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi XX.XX.XXXX lahend tsiviilasjas nr XXX, p 12). Valduse rikkumise delikti puhul on kannatanuks asja valdaja (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, lk 761). Hageja ei ole esile toonud, et rikutud on tema valdust asjale.

8. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja olnud asjas kahju kannataja ja ei saa nõuda asja parandamiseks kahju hüvitamist kostjalt.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

2-20-18607 3

millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik