2-19-18957/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

15. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18957

Tsiviilasi

XX hagi Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)

vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 10. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Pärnu linn

(Pärnu Linnavalitsuse kaudu), esindaja Tõnu Poopuu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 10. septembri 2020 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Mitte võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse lisasid ja tagastada need hagejale

koos käesoleva määruse ärakirjaga.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 3. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (Pärnu

Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja

palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitisena 262 500 eurot kinnisvara müümise eest,

30 000 eurot saamata jäänud tulu eest, 4511 eurot majas olnud asjade eest, 8542 eurot

keeldumise eest edastada teavet tema võlgade kohta ja vaidlustada need kohtus ning lisaks ka

mittevaralise kahju hüvitise 75 000 eurot.

Hageja väitel:

-

ei teinud talle eestkostjaks määratud kostja midagi hageja õiguste ja vabaduste kaitseks,

ei tegelenud tema asjadega, ei vastanud kirjadele, ei teavitanud kohtulahenditest või

tegi seda hilinemisega, ei küsinud hagejalt arvamust või ei arvestanud sellega, ei

hoolitsenud hageja isikliku vara säilimise eest ja keeldus hagejat esindamast kohtus;

2 (4)

-

kostja ei tasunud hageja pensioni arvelt võlga pangale, mille tulemusel müüdi hagejale

kuuluv maja täitemenetluses. Samuti ei vaidlustanud kostja müügitehingut kohtus.

Seoses sellega nõuab hageja 50% kinnisvara tegelikust maksumusest;

-

samasugune maja ehitamiseks kulub kolm aastat. Hagejal oli kavas oma majas tube

välja üürida 300 – 350 euro eest kuus, seega oleks aastatulu umbes 10 000 eurot. Uue

maja ehitamiseks kuluva aja jooksul jääb saamata 30 000 eurot;

-

pärast maja müüki hävisid selles olnud hageja asjad, kostjal tuleb hagejale hüvitada

asjade väärtus 4511 eurot;

-

pärast maja müüki halvenes hageja tervis järsult: ilmnes depressioon, mis kestis umbes

1,5 aastat; ta magas halvasti; kadus söögiisu; kaotas kaalust 13 kg; ilmnes rahutus, ei

suutnud kaua keskenduda ühele tegevusele; tekkis apaatia kõige vastu, millega varem

tegeles; hakkas valutama süda; hageja hakkas suitsetama. Tervise kahjustamise tõttu

tuleb kostjal hagejale hüvitada 75 000 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 10. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

2.1. Tsiviilasjas nr 2-11-33697 seati hagejale eestkoste ja määrati kostja eestkostjaks.

Praeguses asjas esitas hageja kostja kui eestkostja vastu hagi varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Maakohus on hageja samasisuliste nõuetega hagiavalduse menetlusse võtmisest

juba varem keeldunud, sest hageja ei kõrvaldanud puudusi (tsiviilasi nr 2-19-5628). Samad

puudused on jätkuvalt käesoleva asja hagiavalduses. Varasemaga võrreldes samal alusel ja

sama kostja vastu uuesti esitatud hageja nõuetel puudub materiaalõiguslik alus, samuti

perspektiiv ja protsessuaalne võimalus nõude maksmapanekuks.

2.2. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 anti hagejale Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2018

määrusega riigi õigusabi tema muuks õigusnõustamiseks (nn menetlusväline riigi õigusabi).

Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt taotles hageja riigi õigusabi sooviga esitada kostja vastu

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hageja tõi esile, et kostja süül müüdi tema maja

ja nõuti õigusvastaselt raha. Pärast maja müüki ei säilitatud hageja asju. Kostja ei tasunud

hageja pensionist tema võlgasid, kuigi hageja seda palus. Kostja ei teavitanud hagejat

kohtuotsusest ega eelseisvast maja müügist. Hageja oleks saanud laenata raha ja võlad tasuda.

Kostja ei andnud hagejale tema kohustuste kohta teavet ega olnud nõus maja müüki ja võlgade

sissenõudmist kohtus vaidlustama. Kohtutäitur müüs maja ebaseaduslikult. Hageja ei

nõustunud enamiku võlgadega.

2.3. Tsiviilasjas nr 2-19-5628 esitas hageja 11. aprillil 2019 hagi kostja vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks

käiguta. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: hageja esindaja) teavitas

maakohut, et hagiavalduses ei ole puudusi kõrvaldatud põhjusel, et hageja väited tema nõude

kohta pole põhistatud ega tõendatud. Maakohus keeldus 27. augusti 2019 määrusega

hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest puudusi ei kõrvaldatud. Hageja menetlusse võtmisest

keeldumist ei vaidlustanud.

2.4. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 esitas hageja esindaja 28. augustil 2020 kohtule taotluse riigi

õigusabi lõpetamiseks ja riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses kirjeldab esindaja tema ja

hageja suhtlust, hageja nõudeid, nende aluseks olevate asjaolude kohta antud selgitusi ja

dokumente. Sellele tuginedes leidis hageja esindaja, et õigusnõustamise käigus ei selgunud

ühtegi põhistatud viidet sellele, et kostja võis rikkuda hageja huve tema kohustuste täitmisel,

võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses. Taotlusest nähtuvalt

selgitas esindaja põhjalikult ning õiguslikult põhjendades hagejale, millised konkreetsed

3 (4)

asjaolud tuleb iga nõude alusena välja tuua ja tõendada, samuti andis juhiseid võimalike

tõendite kohta. Esindaja märkis, et hageja saadetud dokumentaalsed tõendid lükkavad tema

väited ümber ning et hageja arusaam kostja tegevuse ja kohustuste rikkumise kohta on ekslikud,

tema nõuetel ei ole materiaalõiguslikku alust ja need on perspektiivitud.

2.5. Tsiviilasjas nr 2-11-33697 märkis ringkonnakohus, hinnates kostja sobivust eestkostjaks,

et nähtuvalt hageja esindaja seisukohast ja selle lisadest, ei saa hageja esitatud andmete põhjal

usutavalt ja põhistatult järeldada, et kostja võis rikkuda hageja huve tema kohustuste täitmisel

ja olla hooletu oma kohustuste täitmisel täitemenetluse kontrollimise osas. Vaatamata esindaja

korduvatele selgitustele, ei esitanud hageja tõendeid ega põhistatud väiteid kostja poolt kahju

tekitamise kohta. Esindaja järeldas hageja tõendite põhjal, et nii kostja kui täitur lähtusid

kinnisvara võõrandamisel seadusest. Samuti ei eksinud kostja hageja raha kasutamisel.

Kokkuvõtvalt märkis esindaja, et kirjavahetusest hagejaga ei selgunud ühtegi põhistatud viidet

sellele, et kostja võis rikkuda hageja huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise

vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses.

2.6. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas esitatud hagiavaldus suunatud hageja

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ega eesmärgile, millele kohus peab andma

õiguskaitset, samuti ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Hageja

nõudeid on korduvalt analüüsinud erinevad kohtukoosseisud ja hageja esindaja. Nad kõik

tuvastasid nõuete alusetuse ja perspektiivituse. Seetõttu pole vaja anda hagejale täiendavalt

aega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja nõuete parandamine ei ole võimalik, sest hagejal on

asjaoludest ebaõige ettekujutus. Õiguslikult pole võimalik nõuda kostjalt hageja väidetud kahju

hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Hageja esitas 25. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja jääb selle juurde, et tal on põhjendatud nõue kostaja

vastu, mida kohus peaks menetlema. Koos määruskaebusega esitas hageja 18 lisa.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. jaanuaril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab asja

menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

6. Hageja esitas koos kaebusega dokumendid, mida ei ole vaja käsitleda uute tõenditena ega

otsustada nende vastuvõtmist, sest need on juba varasemalt maakohtule esitatud (tl 8 – 42).

Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad hagejale koos käesoleva määruse ärakirjaga.

7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei pööranud hagi saamisel tähelepanu sellele,

kas hageja saab iseseisvalt kohtumenetluses osaleda ega teinud vajalikke toiminguid.

7.1. TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime

ja -teovõime olemasolu ega ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Maakohus

tuvastas, et hageja teovõimet on piiratud ja talle on 5. jaanuari 2012 määrusega määratud

eestkostja (käesoleva asja kostja). Hagejal kui piiratud teovõimega isikul ei ole seega

TsMS § 202 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Kahju hüvitamise nõude osas

puuduvad ka TsMS § 202 lg-tes 2 ja 4 sätestatud erandid, mis võimaldaksid hagejal endal

menetluses osaleda.

7.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse isikule, kes on

vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks,

4 (4)

mida vanemad või eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg 2 esimene lause näeb ette, et

erieestkostja määratakse ka PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks. PKS § 180 lg 1 p 3

kohaselt ei saa eestkostja esindada eeskostetavat mh õiguslikus vaidluses eestkostetava ja

eestkostja vahel. Hageja esitas käesolevas asjas nõude eestkostja vastu, mistõttu ei saa

eestkostja hagejat esindada ja maakohus oleks pidanud lähtuma PKS § 209 lg-st 2.

8. Maakohus ei ole hagejale kohtusse nõude esitamiseks erieestkostjat määranud, vaid on

ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Lisaks ei ole

maakohtu põhjendused asjakohased.

8.1. Piisav ei ole maakohtu tuginemine teiste tsiviilasjade materjalidele või neis hagi

menetlusse võtmisest keeldumistele. Tsiviilasjas nr 2-19-5628 ei hinnanud maakohus hageja

nõuet sisuliselt, vaid puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu keeldus selle menetlusse võtmisest.

Samuti ei hinnanud ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-11-33697 hageja nõude õiguslikku

perspektiivi, vaid kontrollis, kas kostja sobib eestkostjaks. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 kontrollis

maakohus hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu suuruse põhjendatust. Seega ei

ole kohtud neis tsiviilasjades hageja nõuet sisuliselt käsitlenud ega selle perspektiivi hinnanud.

8.2. Samas või sarnases nõudes hagi varasem menetlusse võtmisest keeldumine ei saa ka

TsMS § 372 lg 6 tõttu takistada praeguses asjas hagi menetlemist. Viidatud säte näeb ette, et

kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei järeldu varasemast

keeldumisest, et hageja ei saaks uuesti sama nõuet esitada.

8.3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja nõuetel kindlasti puudub õiguslik alus.

Eespool p 1 taanetes asjaolud võimaldavad kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Hagi

menetlusse võtmisel ei saa anda hinnangut sellele, kas hageja väited on tõendatud (Riigikohtu

19. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29 teine lõik ja seal viidatud varasem

praktika).

8.4. Maakohus eksis, kui omistas hagejale varem riigi õigusabi korras määratud esindaja

arvamusele liiga suure tähenduse. Hageja suutmatus veenda talle määratud esindajat, ei välista

hageja õigust pöörduda ikkagi sama nõudega kohtusse. Sarnaselt ei saa käesolevat asja sisuliselt

lahendada selle põhjal, milline hinnang anti kostja kui eestkostja toimingutele eeskoste

seadmise või järelevalve menetluses.

9. Maakohtul tuleb käesolevas asjas välja selgitada hageja nõude perspektiivikus ning selleks

määrata hagejale esindaja/erieestkostja, kes saab anda esmase hinnangu hagi aluseks olevatele

asjaoludele ja vajadusel esitada korrektselt vormistatud hagi.

10. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Samuti ei

otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja

lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)