4-09-27906/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-27906

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr 4-09-27906 (2302,09,003554)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Katrin-Jana Vaab

Väärteoasi M.S-i kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna 12.11.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,09,003554 liiklusseaduse § 7417 lg 1, 7419 lg 1 ja § 741 lg 2 tunnustel selle tühistamiseks

ja väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu

Kohtumenetluse pooled M.S Menetlusalune isik: (ik: xxx, elukoht: xxx, ei tööta, töövõime kaotus 70 %)

menetlusaluse isiku kaitsja adv. Kaebuse esitaja:

Aivar Ennok (Advokaadibüroo Aivar Ennok OÜ, aadress: Pärnu mnt 20-4, Tallinn)

– Politsei - ja Piirivalveameti Kohtuväline menetleja

Põhja Prefektuur (Põhja Politseiprefektuuri õigusjärglane, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

29.03 2010.a. ja 26.04.2010.a.

Istungil osalenud isikud : Menetlusalune isik M.S

Aivar Ennok Kaitsja: advokaat

Kohtuvälise menetleja Politsei - ja Piirivalveameti -

esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

2

1. M.S-i kaebus rahuldada osaliselt ja väärteos LS §74 19

lg 1 järgi väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ning 12.11.09.a. otsusest välja jätta mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. 2. Põhja Politseiprefektuuri 12.11.2009.a. otsus tühistada määratud rahatrahvi osas.

M.S-i karistada LS § 74 17

lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 200 tarhviühikut, s.o. 12 000 krooni. Lisakaristuse osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

V™S §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule

Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 12.11.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel M. Pihli otsusega karistati M.S-i liiklusseaduse (LS) § 74 17 lg 1 järgi, lähtudes

KarS § 63 lg 1 rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o. 18 000 krooni LS § 74 sätetest, ning 17 lg 2 alusel lisakaristusega , s.o. juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis M.S 12.12.2008.a. kella 23.50 ajal Tallinnas Muhu 11 maja

juures mootorsõidukit, ei kohaldanud oma kiirust selliseks, mis arvestaks tema

sõidukogemusi, tee ja ilmastikuolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki mistahes eespoolse nähtavusulatuse piires oleva etteaimatava takistuse ees. Sõitis otsa parkivale sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le №rdea Finance Estonia

ja AS-le Hansa Liising Eesti. Ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 24.10.2008.a. M.S rikkus sellega LE § 123; § 76 p1 ja § 70 p 1 nõudeid ning pani toime väärteod LS § 74

17 lg1 § 74 , 19 lg 1 § 74 ja 1 lg 2 tunnustel.

2. , vaid tema sõber S K , Esitatud kaebuses märgitakse, et sõiduautot juhtis mitte M.S

kes oli M.S-i koju viinud. Kui sõber lahkus, jäi M.S oma autosse istuma

reisijakohale, võtmed jäid süütelukku, et muusikat kuulata ning liiklusõnnetust ta ei põhjustanud. Vigastused on sõidukitel erineval kõrgusel ja neid vigastusi ei saanud tekitada M.S-ile kuuluv sõiduauto xxx.

Samuti märgitakse kaebuses, et on vastuolulised tunnistaja NZütlused muljutiste kohta

kaitseraual ning kas ja millal puhus M.S alkomeetrisse. Selle tunnistaja ütlusi ei saa

tõenditena arvesse võtta, sest ta on huvitatud M.S-i süü tuvastamisest, sest see

võimaldab tal saada kindlustushüvitist. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada M.S-i kasuks. Otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

3

Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kaitsja palus menetluse lõpetada ja M.S-i kasuks riigieelarve vahenditest hüvitada õigusabikulud summas 7 200 krooni.

3. suhtes Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja M.S-i tehtud otsuse muutmata. Tunnistaja N. Z ja M. S on tunnistajatena kohtuistungil üle kuulatud

ja nad kinnitavad, et purjus M.S istus sõiduautos Chrysler juhiistmel, mitte selle

kõrvalistmel. Vigastusi sõiduautol BMW nägi ka konstaabel M. S ja kutsus seetõttu välja liikluspolitsei. Tunnistaja S. K võis eelnevalt M.S-i küll sõidutada, kuid see tunnistaja ei oska anda ütlusi selle kohta, mida tegi M.S pärast tema lahkumist. M.S oli isik, kellelt oli juhtimisõigus ära võetud joobes juhtimise eest, otsus jõustus 24.10.2008.a.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on V™S §-d 132 p 2 , 134, 135.

Kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoprotokolli kohaselt on M.S toime pannud 3 väärtegu: 1) liiklusõnnetuse, mis põhjustas varalise kahju (LS § 7417 lg 1 LS § ); 2) mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes (

7419

lg 1); 3) mootorsõiduki juhtimise juhtimisõigust omamata, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud (LS § 741 lg 2 ).

LS § 7417 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Sellise

teo eest võis ja võib ka praeguse redaktsiooni kohaselt karistada rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga (uue redaktsiooni kohaselt ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni). LS § 7417 lg 2 näeb ette ka lisakaristuse ühest kuust kuni kolme kuuni.

Teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon LS § 7419

lg 1 järgi sätestas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellise teo eest võis karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Uus redaktsioon (jõustus 01.07.2009.a.) diferentseeris vastuse sõltuvalt alkoholi sisaldusest juhi veres või väljahingatavas õhus. Oluliselt muutusid ka nõuded joobe tuvastamise korra osas.

M.S-i alkoholijoove oli kindlaks tehtud mitte tõendusliku alkomeetriga, vaid indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 ja joobe suuruseks oli 1,27 mg/l (väärteomaterjalide lk. 3). Riigikohus oma korduvates lahendites (3-1-1-110-09; 3-1-1-113-09 jt) on märkinud, et LS § 7419 lg 1 ja lg 2 alusel saab isikut karistada nüüd üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema

vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul.

Kuna M.S-i süüditunnistamisel ja karistamisel tugineti indikaatorvahendi näidule,

millega ei saa tõendada alkoholi teatud kindlat kogust tema väljahingatavas õhus, tuleb

4

väärteomenetlus alkoholijoobes juhtimises osas, so. LS § 7419

lg 1 tunnustel tema suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatut arvestades lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

LS § 741

lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel on juhtimisõigus peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Karistuseks selle teo eest on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Karistusregistri väljavõte kinnitab, et mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes oli M.S-ilt karistusena ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks (otsus jõustus 24.10.2008.a.)

Ära kuulanud M.S-i enda selgitused, samuti tunnistajate ütlused ning lähtudes

kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditest, kohus leiab, et M.S-i süü mootorsõiduki juhtimises 12.12.2008.a. kella 23.50 paiku Tallinnas Muhu tn.

11 maja juures ning liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju tekitamises on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.

Kohus ei saa usaldusväärseiks pidada M.S-i ütlusi selle kohta, et tema ise sel õhtul

(12.12.08.a.) autot ei juhtinud. Mitme tunni vältel sõidutas teda ringi S K, kes korralikult parkis ka sõiduauto Chrysler Sebring (xxx) Muhu tn.11 maja juurde ning lahkus sealt oma autoga.

M.S-i ütluste kohaselt oli ta küll joobes ja jalg valutas, kuid ta jäi Muhu 11 maja juurde autosse, juhi kõrvalistmele vaid muusikat kuulama. Autoga kuhugi sõitma ei läinud. Ärkas siis kui politsei ta üle ajas.

M.S-i sellised ütlused on ümber lükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate MS ja N Z ütlustega. amas majas elav N. Z nägi, et M.S ise oma autoga maja juurde sõitis, seejärel veidi hiljem nägi ta oma auto signalisatsioonipuldi märguannet ja välja minnes avastas, et M.S oli tema autole tagant otsa sõitnud. Seetõttu kutsus ta välja politsei. Ka tunnistaja M. S kinnitas, et kui politsei kohale jõudis, istus M.S juhiistmel (mitte kõrvalistmel). Ta oli tukkuma jäänud, oli alkoholilõhnadega, korraldustele ei allunud ja ta tuli autost välja tirida. M.S-i auto ees parkinud sõidukil BMW (XXX) oli näha vigastusi tagastangel (kriimustused, muljumised) ja seetõttu kutsuti välja liikluspolitsei.

Tunnistaja S K on üle kuulatud alles 13.03.09.a. (kolm kuud peale sündmust) ja ta on kirjeldanud, kuidas ta M.S-ile kesklinna baari järgi läks, et ta koju viia. Oma auto jättis

ta Muhu tn-le ja seejärel sõidutas ta M.S-i Chrysleriga Piritale, käisid mere ääres,

pärast viis M.S-i Gonsiori tänavale piljardit mängima, seejärel jälle Piritale pitsat sööma. Öösel kui kell oli ühe peal, viis ta M.S-i koju Muhu tn-le ja istus temaga veel

10 minutit autos. Seejärel sõitis ta oma autoga minema ja Dmitri jäi oma Chryslerisse

reisijaistmele istuma ja muusikat kuulama (väärteomaterjalide lk. 39 – 42). Teisel

ülekuulamisel on S. K püüdnud täpsustada kelleaegu, kuid ei osanud öelda, mis kel ta M.S-i juurest minema sõitis. Mäletas seda, et õhtul juba kodus olles andis ta pojale süüa, kontrollis ta kooliülesandeid ja pojal oli vaja järgmisel hommikul vara tõusta, et kella 8-ks kooli minna (väärteomaterjalide lk.47-51). Kuna 12.12.08.a. oli reedene päev, ja laupäeviti lapsed koolis ei käi, võis S. K kohtu arvates oma sõpra M.S-i sõidutada mõnel teisel päeval, mitte aga 12.12.08.a.

5 Kohtukutset S. Kile polnud võimalik kätte anda protokollis näidatud aadressil ja M.S ning tema kaitsja kinnitasid kohtule, et S. Ki asukoht on neile teadmata, ta võib viibida tööl Venemaal, kuid ühtegi aadressi nimetada ei osanud. Seega puudus kohtul võimalus S. Ki ütlusi täpsustada, kontrollida neid kohtuistungil. Kas ta

sõidutas oma sõpra M.S-i just 12.12.08.a. või mõnel teisel õhtul, jääb kohtule

arusaamatuks, sest seda kuupäeva ei ole ta millegagi seostanud. Ta on sõpra sõidutanud mitmeid kordi, kuna viimaselt oli karistusena juhtimisõigus ära võetud. Samuti ei välista kohus ka asjaolu, et S. K sõbra koju sõidutas ja auto korralikult ära parkis. Paraku ei tea tunnistaja seda, mida tegi M.S pärast tema lahkumist. Liiklusnõuete rikkumise ajaks on nii protokollis kui otsuses märgitud kell 23.50. Et aga oma poja koolitükke kontrollida, pidi S. K oma sõbra juurest lahkuma oluliselt varem.

Liiklusõnnetuse aktis (lk.1) on fikseeritud, et sõiduauto BMW vigastused olid tagaosa stangel, Chrysleril olid vigastused esiosa stangel (numbrimärk).

Vaatlusprotokolli kohaselt asus sündmuskoht Tallinnas Muhu 11 maja juures (tl.2),

sündmuskoha juurde on lisatud ka fotod liiklusõnnetuses osalenud autodest, kuid vigastusi lähemalt kirjeldatud ei ole (väärteomaterjalide lk.19 – 23).

Kohus ei nõustu M.S-i ja tema kaitsja väidetega, et autodel on vigastused erinevatel kõrgustel ja BMW-le ei saanud vigastusi tekitada M.S-i kasutuses olnud sõidukiga.

Chrysleril on küll numbrimärk 30 cm kõrgusel, kuid ainult numbrimärk ei moodusta selle sõiduki esiosa stanget ning see lõpeb kõrgemal kui näiteks 50 cm. Autode tagaosa ja esiosa stangede juures olevalt mõõdulindilt on näha nende autode stange kõrgused ning kohus ei saa

kuidagi välistada asjaolu, et sõiduauto BMW tagastangele sai tunnistajate poolt kirjeldatud vigastusi (kriimustused ja muljumine) tekitada sõiduautoga Chrysler. Kohtule esitatud arve kohaselt (tl.24) oli sõidukile BMW 523 (registrimärgiga XXX) tehtud remonttöid summas 11 518 krooni.

Tunnistaja NZütluste kohaselt nägi ta 12.12.08 hilisõhtul, kuidas M.S-i juhitud auto

keeras Linnamäe teelt Muhu tänavale. Mõni aeg hiljem nägi ta puldilt signaali, mis annab märku, et tema autoga on midagi juhtunud. Aknast vaadates ta nägi, et M.S-i auto seisab

tema autole väga lähedal. Ta pani kohe riidesse, väljus ja nägi, et M.S oma autoga tagurdas ja lülitas mootori välja. Kuna ta oli oma auto tagastangel märganud kriimustust ja väikest mõlki, koputas ta M.S-i auto aknale ja ütles, et viimane on ta autot vigastanud. M.S vastas, et tema pole midagi teinud, tunda oli alkoholilõhna, samuti oli M.S-i jutt segane, mistõttu tunnistaja helistas politseisse.

Kohtul ei ole alust kahelda nendes tunnistaja ütlustest ja ebaloogiliseks peab kohus hoopis kaitsja versiooni, et NZautole oli vigastusi tekitatud mingis teises situatsioonis ning ta püüdis

ära kasutada olukorda, kus M.S oma autos istus ja tukastas ning laskis ta süüdlaseks

lavastada, et saada kindlustushüvitist. Kohus ei pea võimalikuks, et enne kui tunnistaja helistas politseisse, suutis ta purjus M.S tõsta kõrvalistmelt juhiistmele.

Ka tunnistaja M S ütlustest nähtub, et M.S istus oma autos juhiistmel, mitte

kõrvalistmel. Kui politsei kohale jõudis, oli M.S autos magama jäänud, tunda oli

alkoholilõhna, ta kõne oli häiritud ja raske oli teda autost välja saada, ka keeldus ta algul

alkomeetrisse puhumast. Kuna M.S-i juhitud valge Chrysler oli väljakutse teinud isiku seletuse kohaselt par Kisel vigastanud tema autot, samuti nägi M. S ise kriimustust ja muljumisjälge autol BMW, kutsuti välja liikluspatrull.

6

Kohtuistungil kontrollitud tõendid annavad aluse väita, et 12.12.08.a. hilisõhtul on mootorsõidukit juhtinud M.S ja seda ajal, kui juhtimisõigus oli temalt ära võetud ning

oma autot parkides on ta tagant otsa sõitnud teisele sõidukile ja põhjustanud liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju. Tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 74 17 lg 1 ja § 741 lg 2 järgi ning õigesti on talle mõistetud karistus KarS 63 lg 1 järgi.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus ja seda seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et M.S on toime pannud teo, mis sisaldab kolme väärteokoosseisu. Tema teo raskuse hindamisel arvestati ka seda, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuna kohus lõpetab menetluse väärteos LS § 7419 lg 1

tunnustel, peab kohus põhjendatuks vähendada M.S-ile mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra, s.o. mõista talle karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o. 12 000 krooni.

Põhjendatuks peab kohus aga lisakaristuse kohaldamist LS § 7417

lg 2 alusel ning seda

sanktsiooni ülemmääras. Juhtimisõiguse on M.S-ilt ka varem ära võetud teise liiklusalase süüteo eest, kuid vajalikke järeldusi ei ole ta suutnud endale teha. Lisakaristuse kohaldamine otsuses näidatud määras on vajalik M.S-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma

uute süütegude toimepanemisest, samuti vastab see kohtu arvates õiguskorra kaitsmise huvidele.

Seega juhindudes tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja V™S § 132 p-st 2 teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusalase isiku olukorda.

Tühistades määratud rahatrahvi 300 trahviühikut, mõistab kohus M.S-ile karistuseks LS § 7417 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni ning lõpetab menetlus süüteos LS § 7419 lg 1 tunnustel.

Kohtunik