2-20-8599/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8599

Kohtuasi

Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu)

avaldus

CC-lt

(C)

hooldusõiguse

täielikuks äravõtmiseks ja alaealisele eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Tallinna

linn

(Lasnamäe

Linnaosa

Valitsuse kaudu), esindaja Liisi Raamets-Tunali

Puudutatud isikud

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXX)

määratud

esindaja advokaat Raivo Bergson

CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 06.11.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja

kättesaamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (avaldaja/eestkosteasutus) esitas

12.06.2020 kohtule avalduse CC-lt (puudutatud isik II/ema) vanema hooldusõiguse

äravõtmiseks QQ (puudutatud isik I/laps) suhtes ja eestkostja määramiseks.

2. Avaldajal puutus perega kokku esimest korda 2011, mil ema käis koos lastega

sotsiaalmajutusüksuse ja munitsipaalkorteri järjekorda võtmas. Seoses töökoha kaotusega olid

tekkinud üürivõlad ja pere majanduslik olukord oli raske. Perele anti toidu- ja riideabi, määrati

toimetulekutoetus ja linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat toetust.

Alates 2014 algasid puudutatud isikul I koolikohustuse täitmisega probleemid. Ta suhtumine

õppetöösse oli mitterahuldav, puudus sageli koolist, kolm korda jäi klassi kordama. Koolist

puudumist põhjendas lapsevanem lapse tervise probleemidega, jättes samas ravi tagamata.

Puudutatud isikul I oli politseiga kokkupuuteid seoses poevargusega, vara kahjustamisega ja

vägivalla kasutamisega teiste isikute suhtes. Eriolukorra ajal eiras puudutatud isik I korduvalt

liikumispiiranguid ning sai politseilt hoiatuse ja kirjaliku ettekirjutuse. Politsei andmebaasis oli

andmeid ema ja poja peretülide kohta. Ema ei seadnud piire ja õigustas poja käitumist, mis lõi

lapsele väära ettekujutuse tema kohustustest ja distsipliini järgmisest.

Perega oli aastaid aktiivselt tegelenud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna lastekaitse ja sotsiaaltoetuste talitused, Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajad, Y ja

Rajaleidja spetsialistid ning perearst. Kõik nõustasid ja toetasid pere toimetuleku, laste

kasvatamise, hariduse ja tervise, neile vajalike elamistingimuste tagamise ja piiride seadmise

osas, lapse koolikohustuse täitmise ja tervisliku seisundi hindamise vajaduse suhtes. See ei

andnud soovitud tulemusi. Lapsevanem nägi probleemide põhjusena üksnes teiste, mitte enda

tegematajätmisi ega võtnud vastu talle ja ta pojale pakutud abi.

Puudutatud isik II polnud valmis koostööks lahenduste leidmisel poja heaolu ja normaalse

arengu tagamiseks. Vanema lubadused jäid paljasõnaliseks. Kokkuleppeid ja seatud tingimusi

vanema ei täitnud, kindlaksmääratud kohtumistele erinevate spetsialistidega jättis tulemata.

Vanema põhjendused olid otsitud ega vastanud tegelikkusele. Emal puudus arusaam lapse

kasvatamisest, arengu ja tervise eest hoolitsemisest ning lapse vajaduste ja huvide mõistmisest.

Ema

kahjustas

oluliselt

poja

põhihariduse

omandamist

ja

ei

tegelenud

poja

terviseprobleemidega. Ema ei olnud aastaid sotsiaalmajutusüksuses elades näidanud üles

aktiivsust lastele tavapärase stabiilse elukoha leidmisel. Vanem oli kohustatud hoolitsema lapse

tervise, arengu ja heaolu eest ning tegema kõik endast oleneva, et tagada lapsele stabiilne ja

turvaline kasvukeskkond.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Ta kasvatas lapsi alati heade kommetega ja

kasutas selleks paremaid viise. Mõnikord oli see väga raske. Ema polnud lapsi kunagi

väärkohelnud ja neile oli taganud alati toit, moodsad riided, taskuraha, koolitarbed, telefonid,

arvuti jne. Ema käis lastega arstide juures. Lastel oli puudu vaid oma kodu.

4. Lapse esindaja leidis, et ema ei olnud suuteline tagama poja koolikohustuse täitmist. Laps

lubas koolis tekkinud võlgnevused likvideerida, kuid jättis selle tegemata. Pakutavat nõustamist

ja kõrvalist abi ema selles küsimuses vastu ei võtnud ning ametnikega koostööd ei teinud. Juulis

algatati lapse suhtes kriminaalasi – ta isik I pani toime röövimise, mille käigus peksis 13-aastast

noorukit. Prokurör avaldas, et kui laps paigutada kinnisesse asutusse, siis lõpetatakse tema

suhtes kriminaalasi. Ema ei suutnud last kontrollida ning poja eest seista.

5. Laps avaldusega ei nõustunud. Ema oli hea, andis süüa, ei peksnud ning hoidis korda majas.

Maakohtu määrus

6. Kohus rahuldas avalduse osaliselt perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2, § 96, § 97, § 124 lg

1, § 127, § 123 lg 1, § 134 lg 1 ja lg 3, § 135 lg 2 ning § 136 alusel. Kohus otsustas piirata

puudutatud isiku II isikuhooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse

osas, samuti piiras puudutatud isiku II varahooldusõigust lapse suhtes. Lapsele määrati elu- ja

viibimiskoha otsustamise, tervise, hariduse ning varahoolduse osas kuni tema täisealiseks

saamiseni või kuni puudutatud isiku II hooldusõiguse taastamiseni avaldaja. Nimetatud

küsimustes sai avaldajast lapse seaduslik esindaja, kellel oli kohustus lapse järele valvata ja

tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Avaldajal

anti ka lapse varahooldusõigus, mis seisnes õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.

Eestkostja pidi hoidma oma vara eraldi lapse varast ega tohtinud kasutada eestkostetava vara

oma huvides. Kohus tegi puudutatud isikule II ettekirjutuse poja isikuhooldusõiguse osas ja

kohustas puudutatud isikut II järgima eestkosteasutuse juhiseid lapse isikuhooldusõiguse

teostamiseks, tegema igakülgset koostööd eestkosteasutuse sotsiaalhoolekande osakonna

töötajatega, osalema psühholoogilisel nõustamisel, käima psühhiaatri vastuvõtul hiljemalt

31.01.2021 ja vajadusel saama määratud ravi. Menetluskulud jäid menetlusosaliste nende endi

kanda, v.a lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

7. Määruse põhjendustel ei täitnud puudutatud isik II hooldusõigusest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ning kahjustas puudutatud isiku I huve. Samuti eksisteeris reaalne oht, mis oli

pigem kindel kui tõenäoline, et selline kahjustav tegevus jätkub edaspidi.

Vanemale pakuti korduvalt teenuseid eesmärgiga suurendada vanema vanemlikku suutlikkust,

kuid vanem enda käitumises ja ellusuhtumises puuduseid ei näinud ega soovinud võtta midagi

ette elu muutmiseks. Puudutatud isik II suunati psühholoogi juurde 2013. Samast aastast

esinesid lapsel käitumisega probleeme. Puudutatud isik I eitas endal vaimsete probleemide

olemasolu ja korduvalt lubas pöörduda psühholoogi juurde, kuid ei teinud seda. Vanem oli kõigi

suhtes süüdistava hoiakuga ning leidis, et teda ei aidatud piisavalt. Vanema ei astunud samme

omaenda ja laste elutingimuste parandamisel. Puudutatud isik II ei tööta, kuid ta pole

pöördunud ka Töötukassa poole töö otsimiseks. Eluasemekulude võlgnevuse tasumisel lootis

üksnes toetustele. Vanem polnud registreerinud munitsipaalkorteri järjekorda ega soovinud

seda teha, kuna olevat pikad järjekorrad ja korterites sageli lutikad. Sotsiaalmajutusüksuses olid

puudutatud isiku II suhted ümbritsevatega probleemsed. Lapse väitel häiris teda kodu

puudumine ja elamine sotsiaalmajutusüksuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on Puudutatud isik I on nutisõltlane, mängides varaste

hommikutundideni arvutimänge, mille tulemusena ei olnud võimeline hommikul õigeaegselt

ärkama ja kooli minema. Lapse käitumine ja õppeedukus halvenesid ning hariduse omandamine

oli ohustatud. Puudutatud isik I kiusas kaasõpilasi. Laps puudus koolist ja õppetöö võlgnevuste

likvideerimiseks puudus huvi. Puudutatud isik I suhtles õpilastega, kellel esinesid käitumis- ja

sõltuvusprobleemid, õppeedukus oli negatiivne ning kes olid lastekaitse ja politsei vaateväljas.

Puudutatud isik I tarvitas ka alkoholi. Vanem ei mõistnud koolikohustuse täitmise vajalikkust

ning leidis, et lapse tervislikel põhjustel koju jätmine oli olulisem, kui hariduse omandamine.

Ema ohtu ei tunnistanud ja ei pidanud vajalikuks lapse koolikohustuse täitmist. Ema koostöö

kooliga oli minimaalne. Vanem süüdistas lastekaitset, kes sundis last täitma koolikohustust.

Vanemale pakuti võimalusi kooli vahetamiseks (nt kool kodu lähedal, õpilaskoduga kool,

internaatkool), kuid vanem polnud nõus. Pakutavat tuge (psühholoog, kooliväline nõustamine,

laagrid, programmid jm) vanem vastu ei võtnud. Poja hariduse tagamise asemel asus ema vastu

töötama

erinevate

spetsialistide

jõupingutustele.

Ema

põhjendas

poja

puudumist

terviseprobleemidega, kuid poja tervisega ta ei tegelenud. Lapsel tuvastati allergia ja nina-

neelu-mandli hüpertroofia (adenoidid), kuid ema arsti aegadele lapsega kohale ei ilmunud ja

väljakirjutatud rohtu välja ei ostnud. Puudutatud isik II leidis, et ta oli hea ema ja temast

mittesõltuvad asjaolud ei ole võimaldanud tal tagada poja arenguks vajalikku keskkonda.

Kohus ei kahelnud, et puudutatud isik II soovis olla oma lastele hea ema ning et poeg võiks

vajaliku abi korral saada haritud ja olla hästi hakkama saav täiskasvanu. Ainuüksi soovimisest

ei piisanud. Vanem ei suutnud tagada lapse jaoks turvalist kasvukeskkonda, teostada lapse üle

järelevalvet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Puudutatud isikul I oli mitu

kokkupuudet

politseiga

(rikkumised

eriolukorra

ajal,

Tallinna

Kunstigümnaasiumi

territooriumil lõhkumine, röövimine sh 13-aastase lapse peksmine). Poeg eiras ema korraldusi,

kasutas emaga rääkides käskivat kõneviisi ja ebatsensuurseid väljendeid. Lapse elu

korraldamine ei saanud olla kaootiline ega lapse huve kahjustav, samuti ei saanud see sõltuda

vanema tujust ega suvaliselt väljamõeldud vabandustest.

8. Kohus leidis, et puudujääke vanema õiguste teostamisel ja ohtu lapse suhtes ei saanud pidada

sedavõrd suureks, et oleks vajalik vanema hooldusõiguse täielik äravõtmine. Lapse huve oli

võimalik tagada ka vähem riivava abinõuga, s.o hooldusõiguse osalise piiramisega. Samas

pidas kohus vajalikus teha emale ettekirjutuse. Kohus rahuldas selle tõttu avalduse osaliselt.

Puudutatud isiku II määruskaebus

9. Puudutatud isik II palus maakohtu määrus tühistada, v.a menetluskulude osas. Maakohtu

lahend ei olnud õiglane ja puudutatud isik II ei nõustunud teiste menetlusosaliste

seisukohtadega. Ema on alati hoolitsenud poja eest ja polnud teda jätnud hooletusse. Peres

polnud tülisid, koristamise ja puhtusega probleeme samuti polnud. Lapsele oli tagatud toit ja

riided. Ema poja vara ei kasutanud. Lapse õpitulemused läksid paremuse poole. Emal olid

raskused pojaga koolikohustuse täitmisel, sest poeg polnud piisavalt terve. Abi linnavalitsus ei

pakkunud ega mõistnud ema. Puudutatud isiku II tervis halvenes 2015 (jäi osaliselt pimedaks)

ja pole teada, kas tervis taastub. Puudutatud isik II polnud väitnud, et ta ei hakka tööl käima.

Sobiva töö leidmine oli raskendatud. Kohtulahendi tõttu eraldati poeg perest ja selle tõttu

kannatas ka teine laps, sest õde ja vend olid lähedased. Poja eraldamine ei mõjunud talle

positiivselt, põhjustas kannatusi ja tema arengus puudujääke. Poeg sai ravi ja tema tervis

paranes.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kohtuasjas nr 2-20-11242 tegi Harju

Maakohus 14.09.2020 lahendi, mille alusel puudutatud isik I paigutati kinnisesse lasteasutusse

W alates 2020/2021 õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni. Aastate jooksul kasutusele

võetud meetmed ja pakutav abi lapse olukorda ei parandanud. Puudutatud isik II ei tulnud toime

enda ja poja elu korraldamisega. Pere elas kümme aastat sotsiaalkorteris ja toetustest. Selle aja

jooksul polnud positiivseid muutusi toimunud. Puudusid tõendid, et emal puudus võimalus

tööle minna. Puudutatud isik I polnud ligi kolm aastat õppetöös osalenud ja ema selles

probleemi ei näinud. Lapse terviseprobleemide korral tuli emal pöörduda arsti poole. Ema

keeldus koostööst ning oli alati süüdistaval ja ründaval positsioonil abipakkujate ja

spetsialistide suhtes. Puudutatud isik II käitumine oli last kahjustav. Kohus tegi lahendi lähtudes

lapse huvidest.

11. Puudutatud isikule I määratud esindaja ei toetanud määruskaebust. Esindaja leidis, et kohus

tegi lahendi lapse huvidest lähtuvalt ja oli seda ka nõuetekohaselt põhjendanud. Puudutatud

isik II ei olnud poja eest hoolitsemisel ja enda elu korraldamisel lähtunud lapse huvidest ega

tulnud toime vanema hooldusõiguse teostamisega. Laps oli pikema aja jooksul pannud toime

rea õigusrikkumisi. Pakutud abi ega nõustamine ei andnud soovitud tulemusi ja ema polnud

valmis koostööd tegema. Kohus tegi õige lahendi.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

13. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

resolutsiooniga ja määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS

§ 654 lg-st 6 koosmõjus § 659 põhjendusi ei korda.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses ei vaidlustatud maakohtu määrust menetluskulude osas. Maakohtu määrust

pole avaldaja vaidlustatud osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks vanema

hooldusõiguse täielikku äravõtmist, vaid piirdus avalduse osalise rahuldamisega. Maakohtu

määrus on TsMS § 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.

14. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde

TsMS § 662 lg 3 alusel.

15. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka

vanema õigusi last kasvatada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas avalduse õigesti

osaliselt ja piiras ema hooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha määramisel, tervise, hariduse ja

varahooldusõiguse osas, määras nendes küsimustes eestkostjaks avaldaja ning tegi emale

ettekirjutise. Vanemate hooldusõiguse piiramine on kohtu diskretsioonotsus, millesse kõrgem

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Käesoleval juhul maakohtule diskretsiooni piiride ületamine ringkonnakohtu hinnangul ette

heidetav ei ole. Kohus lähtus lapse huvidest. Maakohtu otsustuse kujunemine on järgitav ja

arusaadav, kohus hindas esitatud tõendeid nende kogumis ja oli lahendit piisavalt põhjendanud.

Ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid ja menetlusosaliste täiendavad seisukohad ei muuda

maakohtu määruse seisukohti, pigem kordavad neid ja annavad ringkonnakohtule veendumuse

jätta maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda ema armastuses poja suhtes ja ema soovi olla hea ema, ka

maakohus ei ole vastupidist leidnud. Siiski ei ole see käesoleval juhul piisavaks aluseks

määruskaebuse rahuldamiseks, kuna on selge, et ema ei ole suuteline poega kasvatama ja tema

eest hoolitsema määral, mis välistaks emaga koos elades lapse heaolu ohtu sattumise.

Puudutatud isik II ei täitnud hooldusõigusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning

kahjustas oma tegevuse ja tegevusetusega suurel määral lapse huve. Maakohus leidis, et

eksisteeris reaalne oht, et lapse huve kahjustav tegevus jätkub ka edaspidi ja ringkonnakohus

nõustub selle järeldusega. Maakohus tuvastas, et ohustatud oli lapse koolikohustuse täitmine,

lapse tervis ja õiguskuulekas käitumine ning eksisteerib suur oht lapse sattumisele kriminaalsele

teele. Puudutatud isik II ei näinud tekkinud situatsioonis ja poja käitumises probleeme. Ema

polnud olukorra lahendamiseks ühtegi abinõud ette võtnud, sh pakutavat abi. Selline käitumine

polnud lapse huvides ega puudutatud isiku II toodud asjaoludel vabandatav. Ligi kümne aastat

oli avaldaja perega tegelenud ja alates sellest ajast polnud peres positiivseid elukorralduse

muutusi toimunud. Avaldaja tõi esile ja tõendas, mida on püütud olukorra lahendamiseks ette

võtta. Puudutatud isiku II selgitused koostöö ebaõnnestumise tõttu ei olnud usutavad ega

veenvad. Asjaoludest nähtub, et lapse olukord ja käitumine on ajas muutunud pidevalt

halvemaks ning puudusid tõendid puudutatud isiku I õppeedukuse ja tervise paranemise kohta.

Puudutatud isik II ei ole suutnud tagada pojale stabiilset, turvalist elukorraldust ega olnud

võimeline teda kontrollima, piire seadma ja lapse eest seisma. Ringkonnakohtu hinnangul on

vanema arusaamisvõime lapse heaolu ja tervisega seonduvast ning tema arenguks vajalikest

elutingimustest ebapiisav ning vanem ei ole ka määruskaebusmenetluses suutnud kohut veenda,

et on ise võimeline last kasvatama nii, et lapse heaolu ei oleks temaga koos elades ohustatud.

Maakohus leidis õigesti, et ema ei ole oma käitumismustrit aastatega muutnud, mistõttu on

piisav alus eeldada, et puudutatud isik II ei suuda jätkuvalt tagada poja kasvamiseks ja arenguks

vajalikke tingimusi ning poja huvisid esikohale seada. Avalduse osaline rahuldamine oli

põhjendatud.

16. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda TsMS

§ 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Lapsele

riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud jätab kohus riigi kanda vastavalt TsMS § 172 lg-le 3.

Kohus lahendab lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse eraldi määrusega.

17. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)