2-20-16085/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16085

Tsiviilasi

WSFND Action OÜ avaldus WiseFund Capital OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja: WSFND Action OÜ (registrikood

16053576, asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ja advokaat Marek

Keiman

(advokaadibüroo

Magnusson,

e-post

menetlus@magnussonlaw.com)

Võlgnik: WiseFund Capital OÜ (registrikood 14675782,

asukoht Väike-Ameerika tn 8, 10129 Tallinn), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Liis

Könn

(Ellex

Raidla

Advokaadibüroo, e-post: liis.konn@ellex.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta WSFND Action OÜ avaldus WiseFund Capital OÜ pankroti väljakuulutamiseks

rahuldamata.

2. Jätta võlgnikule WiseFund Capital OÜ ajutine haldur nimetamata.

3. Menetluskulud jätta võlausaldaja WSFND Action OÜ kanda.

4. Välja mõista WSFND Action OÜ-lt WiseFund Capital OÜ kasuks põhjendatud

menetluskulds summas 3 000 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb WSFND Action OÜ-l tasuda WiseFund

Capital OÜ-le käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Võlausaldaja WSFND Action OÜ esitas 03.11.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgniku

WiseFund Capital OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik ühisrahastust pakkuva veebiplatvormi

www.wisefund.eu pidaja ja haldaja. Platvormi kasutajad tegid platvormil investeerimise

eesmärgil makseid erinevatele võlgnikuga seotud ühingute arvelduskontodele. Tegelikkuses loodi

aga kasutajatele ebaõige ettekujutus platvormi olemuse kohta, mistõttu kandsid kasutajad

võlgnikule raha eksimuses, et see investeeritakse platvormil avaldatud ja reaalselt

eksisteerivatesse projektidesse. Käesolevaga on võlgnik sisuliselt lõpetanud oma tegevuse ja

kasutajate kontodele intresside ja laenu tagasimaksete krediteerimise, tuues ettekäändeks

ülemaailmset CODIV-19 pandeemiat ja sellest põhjustatud raskeid tagajärgi laenusaajatele.

Vastavad raskused ilmnesid sellega, kui investorid hakkasid kahtlustama pettuse ohvriks

langemist ning kahtlused hakkasid levima avalikes portaalides. Nõutud väljamaksete maht

eelduslikult ületas võlgniku hoiuste mahu, mistõttu lõpetas võlgnik väljamaksete teostamise.

Võlgnik on platvormi kasutajatele põhjustanud kahju, kuivõrd ta ei ole nende raha laenanud

investeeringu korras lubatud viisil projektidega seotud äriühingutele. Alates petuskeemi ilmsiks

tulekust on arvukad platvormi kasutajad esitanud võlgniku vastu nõudeid raha tagastamiseks.

Raha kättesaamine võlgnikult on osutunud võimatuks, st raha platvormilt välja võtta ei võimaldata

ning kasutajate nõudeid ei rahuldata.

3. Platvormi kasutajad on oma nõuded võlgniku vastu loovutanud võlausaldajale ning

võlausaldaja on esitanud 09.10.2020 e-kirjaga võlgnikule loovutatud nõuete summa ulatuses raha

maksmise nõude koos pankrotihoiatusega. E-kiri on edastatud võlgniku äriregistri järgsele e-posti

aadressile xxx ning see on jõudnud võlgniku sihtserverisse kohale samal päeval. Majandus- ja

kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja

saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Seega loetakse võlgnik

pankrotihoiatuse kätte saanuks hiljemalt 12.10.2020. Pankrotiavalduses esitatud palvele võlgnik

konstruktiivselt ei reageerinud. Võlgniku suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr xxx

investeerimiskelmuse tunnustel, et võlgnik ja sellega seotud isikud on interneti vahendusel loonud

ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest Eesti ja välisriigi kodanikele, et erinevatelt

investoritelt saadud raha investeeritakse platvormil avaldatud projektidesse.

4. Võlausaldaja esindab pankrotimenetluses platvormi kasutajaid, kes on loovutanud oma

nõudeõiguse lepinguga võlausaldajale VÕS § 164 lg 1 mõttes. Platvormi kasutajad on loovutanud

enda nõudeid summas 353 809,34 eurot võlausaldajale ja võlausaldajal on vastavas summas

sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu.

5. Võlgnik on minimaalse osakapitaliga asutatud ühing. Võlgnikul puudub registrijärgne vara.

2019. aasta majandusaastaaruande järgi on võlgniku varadeks 19 442 eurot. Võlgniku varad on

oluliselt väiksemad kui antud pankrotiasjas võlgniku vastu esitatud nõue. Eelnev viitab asjaolule,

et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule tuleb nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja

kuulutada võlgniku pankrot.

Võlgniku vastuväited

6. Võlgnik WiseFund Capital OÜ vaidleb avaldusele vastu, palub jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

7. Võlgnik on seisukohal, et nõude loovutamist pole toimunud, või on ebaselge, mida loovutati.

Investorid ise ei ole võlgnikku teavitanud, et nad oleksid enda nõuded loovutanud. Kõik 20

investorit on välismaised isikud. Avaldaja on nõude väidetava loovutamise kohta esitanud üksnes

koopiad loovutamise teadetest. Teated on investorite poolt väidetavalt allkirjastatud – enamusel

juhtudel tundub, et allkiri ei ole omakäeliselt kirjutatud vaid juurde kleebitud, kahe investori poolt

ei ole teade üldse allkirjastatud. Mitmel juhul on isikute nimed ja summad värviliselt märgistatud

nagu vajaks andmete õigsus kontrollimist. Samuti pole lisatud andmeid, mis võimaldaks tuvastada

investorite isikusamasust ning dokumendid ei ole notariaalselt kinnitatud, mis oleks tavapärane

välismaiste isikute puhul, kellel puudub digiallkirjastamise võimalus. Võlgnik on pärast

pankrotihoiatuse saamist palunud tõendada loovutust adekvaatses ja kontrollimist võimaldavas

formaadis. Avaldaja pole nendele kirjadele vastanud. Samuti on avaldaja esitanud vastuolulisi

andmeid väidetavate nõuete kohta - pankrotihoiatuses esitas avaldaja kaks korda suurema nõude

ja väitis, et temale on nõude loovutanud 182 investorit, kuid pankrotiavalduses tugineb avaldaja

20 investori nõudele. Kui väidetavad nõuded tõesti on loovutatud, oleks avaldajal olnud võimalik

esitada tõendina loovutamise lepingud, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Lisaks on ebaselge, mida

väidetavalt on loovutatud. Avaldaja on kohtule esitanud üksnes dokumendi pealkirjaga „Teade ja

kinnitus“, milles investorid väidavad, et nad on loovutanud oma nõudeõiguse Wisefund Capital

OÜ (registrikood 14675782), xxx (registrikood xxx) ja xxx (registrikood xxx) ja nende füüsiliste

isikute, kes kannavad kohalduva õiguse alusel varalist vastutust vastavate ühingute

võlausaldajate ees vastu.Teadetes ei ole defineeritud ega isegi kirjeldatud nõudeõiguse sisu. Ei

selgu, millisel alusel või millistest asjaoludest nõue tuleneb. Kuigi võlgnik on veendunud, et

investoritel ei ole võlgniku vastu üldse nõudeid, mida oleks saanud loovutada, siis on

pankrotiavalduse rahuldamine igal juhul välistatud ka ainuüksi VÕS § 172 alusel, sest võlgnik

keeldub mistahes väljamõeldud kohustuste täitmisest tundmatule väidetavale võlausaldajale.

8. Avaldaja ei ole esitanud nõuetekohast pankrotihoiatust. 09.10.2020 pankrotihoiatusest ei selgu,

mis kuupäeval avaldaja arvates nõue sissenõutavaks muutus. Isegi, kui oletada, et avaldajal oleks

nõue võlgniku vastu, siis pankrotihoiatuse esitamise ajal ei olnud nõue sissenõutav ja selle kohta

ei saanud kehtivalt pankrotihoiatust esitada. VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kohaselt võiks väidetav

kohustus teoreetiliselt muutuda sissenõutavaks kõige varem 23.10.2020, s.o avaldaja määratud

tähtaja möödumisel.

9. Avaldajal ega investoritel ei ole võlgniku vastu nõuet. Pankrotimenetluse saab algatada üksnes

juhul, kui võlausaldaja nõue on selge. Olukorras, kus võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud

oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude

tuvastamist, tõendite hindamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamest, ei saa nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.

10. Võlgnik ei sõlmi investoritega laenulepinguid ega halda nende makseid. Võlgnik võimaldab

laenusaajatel (projektiomanikel) avaldada portaalis teavet laenusoovide kohta ja pakub tehnilist

lahendust laenude finantseerimiseks. Laenusuhe on laenuandja (investori) ja laenusaaja

(projektiomaniku) vahel. Investorite raha haldamise, sh vastuvõtmise ja maksete tegemise,

ülesanne on agendil – xxx-l ning enne seda xxx-l. Võlgnik ei ole esitanud ebaõigeid andmeid ega

vastuta projektiomanike poolt antud info ega tegevuse eest.

11. Väär on avaldaja väide, et investoritelt kogutud raha projektiomanikele ei kantud ja võlgnik

kandis kasutajatelt saadud raha endaga seotud ühingutele. Võlgnik ei saanud investoritelt ühtegi

makset. Raha käsutas agent. Asjaolu, et projektid pole fiktiivsed, kinnitab see, et tänaseks

lõppenud projektide alusel on laenusaajad enda laenusid tagasi maksnud ja nende arvelt on

investoritele tagastatud nende investeeringuid koos intressidega (sh ka nendele 20-le investorile,

kes väidetavalt avaldajale enda nõuded loovutanud on). Portaali vastutus on reguleeritud

laenulepingu kohaselt piiratud 100 euroga investori kohta. Laenulepingutest tulenevad nõuded ei

ole vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks, kuna laenude tagastamistähtaeg ei ole saabunud.

Laenulepingute alusel on laenusaajate üle tähtaegne võlgnevus vaid 95 527 eurot, kuid avaldaja

nõuab pankrotiavalduses 353 809,34 euro suurusele nõudele tuginedes võlgniku pankroti

väljakuulutamist. Kuigi avaldaja teooria on läbinisti vale ja võlgnik ei vastuta kolmanda

osapoolena laenu tagastamise eest, siis isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et investorid saaksid

nõuda laenu tagastamist võlgnikult, siis saaks ta seda maksimaalselt summas 95 527 eurot, mitte

353 809,34 eurot. Lisaks märgib võlgnik, et ei ole teadlik, et tema suhtes on algatatud

kriminaalmenetlus.

12. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõetu. 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku

aastane müügitulu 43 750 eurot, puhaskasum 14 577 eurot ja vara 19 124 eurot. Ühingu

omakapitali oli 17 077 eurot. Ainuüksi 2020.aasta kolme esimese kvartali jooksul on võlgniku

maksustatav käive Eestis olnud kokku 78 148,95 eurot. Võlgnikul ei ole ühtegi maksehäiret ega

maksuvõlga. Võlgnik on Äriregistrile tähtaegselt esitanud kõik nõuetavad majandusaasta

aruanded. Võlgnikul on 30.11.2020 seisuga kontol raha 17 500,00 eurot. Võlgnik teadvustab,

ühingu arvelduskonto jääk on majandustegevuse käigus pidevalt muutumises, kuid

kontoväljavõtte hetkeseis tõendab, et ühingul on kontol piisavalt likviidseid vahendeid ja ühingu

majandustegevus ja arveldused toimivad tavapäraselt. Avaldajal on õigus, et võlgnikule ei kuulu

registervara ega kinnisasju, kuid see ei tähenda automaatselt, et ühing oleks maksejõuetu.

Võlgniku tegevusvaldkond ei eelda suures mahus põhivara omamist ja seega ei ole registervara

puudumisest midagi ebaharilikku ega maksejõuetusele viitavat. Võlgnik omab majandustegevust.

30.11.2020 seisuga on platvormi kaudu investeerimiseks avatud üks uus projekt kogumahus 195

000 eurot ning 3 laenutaotlust on hetkel läbivaatamisel. Varasemalt rahastatud projektidest on

võlgnikule laekumas vahendustasu laenusaajate poolt agendi vahendusel investoritele

tagastatavatelt laenudelt. Võlgniku meeskond teeb aktiivselt tööd platvormi arendamiseks ning

otsib võimalusi uute projektide ja investorite leidmiseks.

Kohtumääruse põhjendused

13. Kohus vaatab esitatud

avaldused ajutise halduri

nimetamiseks

läbi

tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 12.2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS

§ 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral

nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi

võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus on võlgniku esindajad seoses

võlausaldaja pankrotiavaldusega PankrS §-st 16 tulenevalt korraldaval istungil ära kuulanud.

14. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) §

15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise

aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1). Samuti on üheks pankrotimenetluse

algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt

põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p 4).

15. Pankrotiavalduse võib esitada PankrS § 9 lg 1 alusel võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 10 lg

l kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti

tõendama nõude olemasolu, lg 4 alusel esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise

tähtaja kohta. Võlausaldaja on tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1 märgitud alusele, et võlgnik ei ole

täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on

teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel

kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult

pankrotiavaldusele vastu. Kohtu hinnangul on võlgnik vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud

kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest.

Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal

ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike

tagajärgedega. Kohus leiab, et hagimenetluses tuleb lahendada nõudega seonduvad asjaolud,

võlausaldaja nõude sissenõutavuse ja muud küsimused. PankrS § 10 lg 3 esimese lause järgi võib

PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel esitada pankrotiavalduse üksnes see võlausaldaja, kelle nõue on

muutunud sissenõutavaks, tõendades mh nõude täitmise tähtaja (PankrS § 10 lg 4). PankrS § 31

ei näe ette, et kohus kuulutab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankroti välja ka juhul, kui

maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Nendest sätetest tulenevalt saab kohus

võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 või 3

järgi arvestada eelkõige võlgniku juba sissenõutavaks muutunud kohustustega. Ainuüksi asjaolu,

et võlgnik ei ole otsust täitnud, ei ole piisav ajutise halduri nimetamiseks, sest kohtu hinnangul

tuleb kohaldada PankrS § 15 lg 3 p 1.

16. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus tekkinud,

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 suunatud

eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks

sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse

pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool

pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et kuna

võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu

kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda

tuleb tõendada hagimenetluses.

17. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhete hindamiseks vajalike

faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi

vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata

kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha

võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest.

Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud

asjaoludele. Võlgnik on kohtu hinnangul pankrotiavalduses toodud nõude 353 809,34 euro osas

esitanud piisavalt vastuväiteid, millise suuruse ja aluse hindamine kuulub hagimenetlusse.

18. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite

põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtu hinnangul ei kinnita ainuüksi võlgnevuse olemasolu püsiva maksejõuetuse olemasolu.

Kohus leiab, et püsiv maksejõuetus ei ole ka piisavalt põhistatud. Riigikohus on lahendi 3-2-1-

163 16 p 13 selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku

vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on

maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust

vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata

või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale

jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel

tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus) (Riigikohtu

10. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14, p-d 17 ja 19; 10. juuni 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p-d 16 ja 18). Pankrotiavalduses märgitud vaieldava nõude suuruseks

on koos viivistega 1 561 828,31 eurot. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta

ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline

seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Käesoleval

hetkel see kohtule esitatud andmetest ei ilmne. Võlgnik on esile toonud, et 2019. aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku aastane müügitulu 43 750 eurot, puhaskasum 14 577

eurot ja vara 19 124 eurot, omakapitali oli 17 077 eurot, 2020. aasta kolme esimese kvartali

jooksul on võlgniku maksustatav käive Eestis olnud kokku 78 148,95 eurot, puuduvad

maksuvõlad. Maksejõuetuse põhistamisel ajutise halduri määramiseks tuleb esile tuua, et

olemasolevate kohustuste täitmine on igapäevases majandustegevuses püsivalt võimatu, mis

tõendatud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et vaid ajutine haldur saab asjas selguse tuua, ei ole tema

nimetamise eelduseks.

19. Eeltoodud põhjendustel tuleb ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7

kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei

toimu ja menetlus lõpeb. Kohtu hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest

täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja p 4 eeldused.

Menetluskulud

20. Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda.

21. Võlgnik WiseFund Capital OÜ on palunud võlausaldajalt välja mõista menetluskulud

summas 7 439,25 eurot, millele lisanduvad 01.12.2020 kohtuistungiga seotud kulud. Arvestades,

et 01.12.2020 kohtuistung kestis 49 minutit ja võlgniku lepingulise esindaja tunnihind on 175

eurot, lisandub eeltoodule tasu istungi eest summas 143 eurot. Seega palub võlgnik võlausaldajalt

välja mõista õigusabikulud kogusummas 7 582,25 eurot.

22. Võlausaldaja vaidleb võlgniku menetluskulude suurusele vastu. Võlausaldaja hinnangul ei saa

võlgniku menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu lugeda täies mahus põhjendatuks ja

vajalikuks. Võlgniku esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel tuleks muuhulgas arvestada

vandeadvokaadi suhtes eeldatavat kõrgendatud professionaalsust ning tema töö suhtes suuremat

tõhususe astet. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku märgitud ajakulu on selgelt

ülepaisutatud, ei vasta asja materjalidele ega ole põhjendatud. Lisaks ületab tunnitasu summas

175 eurot keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses

või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel,

kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

24. Kohus kontrollib võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlgnik

palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 7 582,25 eurot, mille moodustab õigusabi

osutamine 43,33 tunni eest tunnihinnaga 175 eurot.

25. Kohus nõustub võlausaldajaga ja leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 175 eurot

(ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole

põhjendatud. Kohus vähendab lepingulise esindaja tunnitasu suurust 150 eurole. Kohus, tutvunud

esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlgniku

õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 43,33 tunnilt

20 tunnile. Kohus leiab, et esitatud dokumentide koostamiseks ja istungiks valmistumiseks võis

võlgnikul kuluda maksimaalselt 20 tundi.

26. Kohus leiab, et 20 tunni näol summas 3 000 eurot (20h x 150eur) on tegemist põhjendatud

kuluga, milline kuulub võlausaldajalt väljamõistmisele.

27. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik