2-12-40151/85 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2021. a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-40151

Tsiviilasi

N. M. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja

kohustustest vabastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: N. M. (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-

post xxxx)

Võlgniku usaldusisik: O. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx,

e-post xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

9. detsember 2020. a

Resolutsioon

1. Lõpetada N. M. kohustustest vabastamise menetlus ja jätta N. M. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

2. Vabastada O. S. N. M. usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade N. M. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 26.08.2013 määrusega lõpetati võlgniku N. M. pankrotimenetlus, algatati tema

suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati võlgniku usaldusisikuks O. S..

Kohus pikendas 25.02.2019 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni

26.08.2020.

Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule N. M. usaldusisiku aruanded 24.09.2014,

17.11.2015, 11.10.2016, 19.12.2019 ja 03.11.2020.

Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 03.11.2020. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates

02.01.2019 H OÜ xxxx ametikohal ning alates 01.09.2020 töötab Xxxx xxxx. Võlgnik soovis

täiendada oma eesti keele oskust, kuid kevadel COVID-19 viiruse laienemise pärast kursused ei

toimunud. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last. Väiksem laps on kolmeaastane ning on väga tihti

haige, mille tõttu on võlgnik väga tihti haiguslehel. Võlgniku ainuke tulu on töötasu ning elatis

tütrele. Võlgniku töötasu on keskmiselt 400 eurot kuus ja miinimummääras elatis. Võlgnik on

kogunud 400 eurot, mis on võlausaldajate vahel jagatud ning nendele üle kantud.

Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta.

17.11.2020 esitas seisukoha võlausaldaja SA K, mille kohaselt ei ole võlausaldajale teada asjaolusid,

mis võiksid olla takistuseks võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja täiendas oma

seisukohta 07.12.2020, märkides, et kui võlgnik on tegutsenud täistööajaga (40 tundi nädalas), siis

peaks vähemalt eeldama, et on täidetud pankrotiseaduse § 173 sätestatud kohustus tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega. Väikese töötasu etteheitmine ei tundu õiglane (pigem võib riigile

ette heita, et me pole veel jõudnud ühiskonda, mille osad liikmed ei peaks töötama väga väikese tasu

eest). Normkoormusest (näiteks 60 või 80 tundi nädalas) suurema koormuse pealesundimine ei tundu

samuti õiglasena.

18.11.2020 esitas seisukoha võlausaldaja I AS (esialgne võlausaldaja D A/S). Võlausaldaja märgib,

et seitsme aasta jooksul on võlgnik rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 1,22%, s.t võlgnik on

teinud kokku 632,96 euro ulatuses makseid ning võlgnevuse jääk on 51 449,22 eurot. Võlausaldaja

on seisukohal, et põhjendatud on järeldus, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud arvestatavas ulatuses

võlausaldaja nõudeid seitsme aasta jooksul täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest

vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud PankrS §

173 tulenevat kohustust ning tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kohtupraktika kohaselt, kui

võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni

üldse tulu, siis on see PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest

vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud seitse

aastat, millise aja jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale marginaalsed väljamaksed. PankrS § 173

lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek

võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on

küll vahetanud töökohta septembris 2020 aastal, kuid esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt mitte

tasuvama töö vastu. Võlgnik on eelneva menetluse jooksul väitnud, et tasuvama töö leidmist takistab

tema keeleoskus ning kohus selgitas võlgnikule 25.02.2019 kohtumääruses, et võlgnik peab sel juhul

oma keeleoskust parandama. Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassas 14.01.2020 toimunud

karjäärinõustamise kokkuvõtte, mille kohaselt seati võlgniku eesmärgiks õppida eesti keelt, et

arendada keeleoskust ning võlgnik pidi välja selgitama oma eesti keele taseme, otsima

koolituspartneri ja ennast registreerima ning läbima koolituse. Usaldusisik märgib oma aruandes, et

keeleõppe kursused kevadel COVID-19 laienemise pärast ei toimunud, siiski ei ole esitatud tõendeid,

et võlgnik oleks 14.01.2020 karjäärinõustamisel ettenähtud järgnevaid samme enda poolt astunud

(tõendit registreerimisest, tõendit koolituse ära jäämisest). Võlausaldaja rõhutab, et kohus selgitas

võlgnikule keeleoskust parandamise vajadust juba 25.02.2019, kuid võlgnik on nähtuvalt esitatud

tõendist alles 2020 aasta alguses Eesti Töötukassa poole pöördunud. Seega pea aasta aega ei ole

võlgnik midagi teinud, et oma keeleoskust parandada ja seeläbi tasuvamat tööd leida. Eeltoodu

näitab, et võlgnik ei suhtu tõsiselt talle pankrotiseaduse kohaselt lasuvatesse kohustustesse. Lisaks

rõhutab võlausaldaja, et võlgniku väited, et tal ei õnnestu tulusamat tööd leida või et ta seda üldse on

otsinud, on paljasõnalised. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid kaalutud tööpakkumiste ja

temapoolsete kandideerimiste ega ka äraütlemiste kohta. Seega ei ole võlgnik tõendanud asjaolu, et

tal ei ole võimalik tasuvamat tööd leida (ei keeleoskuse ega madala kvalifikatsiooni tõttu).

Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt.

Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist

leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel

tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgnik

kohustustest vabastamata.

18.11.2020 esitas seisukoha võlausaldaja S AS. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest

vabastamisega. Võlgnik on terve menetluse kestel rahuldanud võlausaldaja nõuet ligikaudu 1,2%

ulatuses, s.o 28,36 eurot. Lisaks eeltoodule ei ole võlgnik endiselt asunud otsima kõrgema töötasuga

töökohta. Võlgnik on küll töökohta vahetanud, kuid usaldusisiku aruannetele lisatud pangakonto

väljavõtetest nähtub, et võlgniku töötasu on langenud. Selliselt käitudes on võlgnik rikkunud PankrS

§ 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida. Võlgnik on

selgitanud, et tema tööturule sisenemist on pärssinud puuduv eesti keele oskus, mille parandamist on

võlgnikult nõudnud ka kohus. 25.02.2019 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud, et kui

seitsme aasta möödudes on võlgnikul endiselt probleem eesti keele oskusega, ei ole usutav, et

võlgnikul on tegelikult olemas tahe keelt õppida ning seeläbi parandada võimalusi tasuvama töö

leidmiseks. Võlgniku väitel tühistas Töötukassa eesti keele kursused Covid-19 pandeemia tõttu, kuid

võlausaldaja arvates ei ole Töötukassa koolitused ainus viis keelt õppida. Võlgniku elukoht on Eestis,

mis tähendab, et võlgnik elab igapäevaselt eesti keele ruumis ning keelt on võimalik ka iseseisvalt

õppida. Selleks leidub tänapäeval palju tasuta võimalusi (erinevad mobiilirakendused,

veebikoolitused, samuti on võimalik õppida raamatutest). Seega ei ole võlausaldaja arvates võlgnik

näidanud üles piisavat tahet end tööturule sisenemiseks parandada. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis tõendaks, et võlgnik on üldsegi üritanud kandideerida töökohtadele, mille eest saadav

töötasu oleks praegusest kõrgem. Juhul, kui võlgnik oleks oma kohustesse tõsiselt suhtunud ning

aktiivselt tööd otsinud, oleks see tal ka suure tõenäosusega õnnestunud, eriti Tallinnas, kus on

teatavasti Eesti suurim tööturg. Võlgniku viimaselt arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on

vähemalt kahel korral teinud ülekandeid Xxxx-le, mis on teatavasti majutusasutus. Maksed on tehtud

12.08.2019 ning 06.10.2020. Samuti on 28.09.2020 võlgnik ostnud lennukipiletid Xxxx

lennufirmalt. Selle põhjal tundub, et võlgnik on otsustanud reisidel käia. Samuti nähtub võlgniku

pangakonto väljavõtetelt, et võlgnik eelistab elada pigem pillavalt, näiteks tellides vähemalt

igakuiselt esemeid xxxx veebipoest. Võlgnik ei ole selgitanud, miks on võlgnik selliseid

väljaminekuid teinud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja lõpetada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

09.12.2020 määratud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et töötab koolis xxxx. Töötasu on 550 eurot

kuus. Võlgniku laps on tihti haige ning koroonaviiruse tõttu ei võeta lasteaeda lapsi, kes on nohus.

Võlgnik selgitas, et ei teadnud 2019. aastal, et on keelekursuseid. Töötukassa poole ei pöördunud

enne, kui 2020. aastal, kui sai teada, et Töötukassa kaudu on võimalik saada tasuta keelekursuseid.

Ei leidnud õpetajaga ühist keelt, kuid proovib minna veel keelekursusele. Võlgnik selgitas, et

kandideeris paljudesse kohtadesse ning tal on CV keskuses avaldus, aga kõik töökohad nõuavad eesti

keele oskust. Võlgnik ei oska nii palju eesti keeles rääkida. Täiendavalt selgitas võlgnik, et tellib asju

(nt laste mänguasjad, telefonikaaned) xxxx, kuna seal on asjad palju odavamad kui mujal.

Kohus kohustas võlgnikku esitama haiglusloost väljavõtte, kust nähtuvad lapse haigused, mis

takistavad võlgnikul tööl käia ning avaldused, kuhu võlgnik on tööle kandideerinud.

16.12.2020 esitas võlgnik kohtu poolt nõutud tõendid.

06.01.2021 esitas võlausaldaja S AS seisukoha esitatud tõendite osas, milles märgib, et tõendid ei

ole piisavad, et võlausaldaja seisukohta ümber veenda. Võlausaldaja märgib, et esitatud tõenditest

nähtub, et võlgnik on aktiivselt tööle kandideerimist alustanud alles 29.05.2020, enne seda on

järgmine kandideerimine aastast 2008. Võlausaldajale jääb selgusetuks, kuidas otsis võlgnik

tulutoovamat tegevust vahepealsel ajal, kuivõrd võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise

menetlus kestnud seitse aastat ning kohustus tegeleda tulutoovama tegevuse või selle otsimisega on

kohaldunud võlgnikule terve selle aja vältel. Võlausaldaja on endiselt arvamusel, et võlgnik ei ole

eesti keele õppimiseks huvi üles näidanud. Võlgnik on ärakuulamisel selgitanud, et sai Töötukassa

poolt pakutavatest keelekursustest teada sõbrannalt 2020. aastal. Ka oma 18.11.2020 seisukohas on

võlausaldaja välja toonud erinevaid võimalusi keele omandamiseks, eriti Eesti Vabariigis elades, kus

igapäevaselt viibib võlgnik eestikeelses keskkonnas. Samuti pakutakse palju keeleõppe koolitusi

internetis. Google otsingumootorisse sisestades ’’eesti keele kursused tasuta’’ leiab väga palju

erinevaid kursuseid, kusjuures on Töötukassa pakutavad tasuta kursused Google otsingumootori

neljas vaste. Seega kui võlgnik oleks soovinud tõsiselt eesti keelt õppida, oleks see võlgnikul ka

õnnestunud. Isegi kui võlgnikul puudub endal arvuti kasutamise võimalus, on endiselt olemas

avalikud internetipunktid, kust oleks võimalik infot saada. Samuti leidub eesti keele õpikuid näiteks

vene õppekeelega kooli erinevatele klassidele Tallinna Keskraamatukogus ja muudes

raamatukogudes. Seega on võlausaldaja endiselt arvamusel, et võlgnik oleks suutnud selle aja

jooksul, mil kohus menetlust pikendas ning pööras tähelepanu võlgniku keeleoskusele kuni

praeguseni, oma eesti keele oskust parandada. Eesti keele oskuse omandamine ei oleks võlgnikku

aidanud vaid kohustustest vabastamise menetluse ajal, vaid annaks võlgnikule võimaluse paremaks

sotsiaalseks eluks ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlausaldaja palub

lõpetada võlgnik kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku N. M.

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu otsustab

kohus võlgniku N. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS

§-le 175.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas võlgniku ära 09.12.2020.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima.

Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult

tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt

otsinud. Samuti ei ole võlgnik tegelenud eesti keele õppimisega, mis on takistuseks tööturul töö

leidmisel. Kohus on 25.02.2019 määruses, millega kohus pikendas võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust kuni 26.08.2020, märkinud, et kui 7 aasta möödudes selgub, et võlgnikul on

jätkuvalt probleemiks tasuvama töö leidmisel puudulik eesti keele oskus, siis ei ole usutav, et

võlgnikul on tegelikult olnud tahe keelt õppida ja selle kaudu parandada võimalusi tasuvama töö

leidmiseks. Kohtule esitatud tõenditest ja võlgniku poolt 09.12.2020 toimunud ärakuulamisel

avaldatust selgus, et võlgnik hakkas eesti keele õppimisega tegelema 2020. aasta alguses – s.o alles

üks aasta pärast kohtu 25.02.2019 määruse tegemist, kus kohus juhtis võlgniku tähelepanu eesti keele

õppimise vajalikkusele. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole täie tõsidusega suhtunud keeleõppe

olulisusesse, millest tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul ei ole olnud selget tahet keelt õppida ning

selle kaudu parandada võimalusi tasuvama töö leidmiseks.

Kohus leiab, et antud juhul ei nähtu, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö

leidmisel. Võlgnik esitas 16.12.2020 kohtule tõendid töö otsimise kohta, millest nähtub, et võlgnik

alustas tööle kandideerimist 29.05.2020, olles eelnevalt viimati tööle kandideerinud 2008. aastal.

Kohus nendib, et võlgnikul sündis laps xxxx. aastal, kuid võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

algas juba 26.08.2013, s.o peaaegu 4 aastat enne võlgniku lapse sündi. Samas ei nähtu, et võlgnik

oleks selle aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või tasuvamat tööd otsinud.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Eesti keele mitteõppimine

olukorras, kus ka võlgnik ise peab puudulikku keeleoskust takistuseks tasuvama töö leidmisel, ning

tasuvamale tööle mitte asumine väljendab kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS

§ 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt seitsme aasta

kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust, et võlausaldajate

nõudeid võimalikult suures osas rahuldada. Võlgnik ei ole tõendanud, et oleks järjepidevalt tööle

kandideerinud ning eesti keelt õppinud, et tasuvamat tööd leida. Kohus rõhutab, et võlgnik on

05.11.2012 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus

26.08.2013. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning võlgnik on oma

kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi.

Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel

kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik

on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks

kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12).

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena

väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda

oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei

ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed

keeldumisalused,

mille

puhul

on

võlgniku

kohustustest

vabastamine

välistatud

(vt

Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi,

kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest

tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt

otsinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku N. M. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 15.01.2021 kohtumäärus.