2-20-10548/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10548

Tsiviilasi

Thetis OÜ hagi Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties OÜ

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

027/2020/828

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Thetis OÜ (registrikood 14348770, asukoht Türi tn 10c,

11313 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev

Pihlak (e-post: kalev.pihlak@turnstone.ee)

Kostja I: Auto Metall EST OÜ (registrikood 10226969, asukoht

Räniliiva tn 3, 11216 Talinn, e-post: autometall@autometall.ee),

seaduslik esindaja H. N. (e-post: xxx)

Kostja II: Mutual Properties OÜ (registrikood 14007744, asukoht

Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: info@unitedpartners.ee) ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post:

t.viilup@phlaw.ee)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata Thetis OÜ hagi Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828.

2. Jätta hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja I Auto Metall EST OÜ menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt Thetis OÜ kostja I kasuks välja kostja I menetluskulud summas 50 eurot.

5. Määrata kindlaks kostja II Mutual Properties OÜ menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt Thetis OÜ kostja II kasuks välja kostja II põhjendatud menetluskulud summas 1 550 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal Thetis OÜ tasuda kostja II Mutual

Properties OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Asjaolud

Thetis OÜ esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagi Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties OÜ

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828. Koos hagiga esitas

hageja avalduse hagi tagamiseks. Harju Maakohus rahuldas 23.07.2020 kohtumäärusega hageja

avalduse hagi tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.10.2020 kohtumäärusega Harju

Maakohtu 23.07.2020 kohtumääruse.

13.11.2020 esitas kostja II kohtule taotluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja

menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et kuivõrd

kostjale II kuuluv xxx // xxx asuva nn Kaubahalli kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 225

000 eurot hageja kasuks, siis on hagejal väidetavalt kinnistu suhtes sundtäitmist takistav piiratud

asjaõigus TMS § 222 lg 1 tähenduses. 19.10.2020 loovutas hageja hüpoteegi endaga seotud isikule

X OÜ. Käesolevaks hetkeks on X OÜ kantud hüpoteegi osas hüpoteegipidajana

kinnistusraamatusse. Seega puutub hagejal käesolevaks hetkeks mistahes faktiline või õiguslik seos

kostjate või vaidlusaluse kinnistuga ning seega ka igasugune õiguslik huvi täiteasja nr 027/2020/828

raames sundtäitmise vaidlustamiseks. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda.

01.12.2020 esitas hageja kohtule taotluse jätta hagi menetlusse võtmata ja tagastada hagejale

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

poolte endi kanda. Taotluse kohaselt loovutas hageja kostja II kinnistule seatud hüpoteegi X OÜl’e.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta

tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus

hagi läbi vaatamata.

Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus antud tsiviilasja läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi

võtnud.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle

kohtusse.

Hageja palub tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus, tutvunud asja

materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu

tagastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi

vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu

ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata

hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kostja I Auto Metall EST OÜ ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud, kuid tsiviilasja

materjalidest nähtub, et kostja I on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot.

Kohu leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub hagejalt

väljamõistmisele.

Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja II hagejalt välja mõista menetluskulud

summas 4 895, sh õigusabikulud summas 4 845 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas

50 eurot.

Hageja vaidleb kostja II menetluskulude suurusele vastu. Hageja leiab, et kuivõrd hagi ei ole veel

menetlusse võetud, saab kostja II puhul pidada TsMS § 175 lg 1 kohaseks põhjendatud ja vajalikuks

kuluks vaid määruskaebuse esitamist 23.07.2020 hagi tagamise määrusele. Põhjendatud ajakulu

määruskaebusele on 2-3 tundi. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasule hagejal vastuväiteid ei ole.

Kohus leiab, et kostja II poolt tasutud riigilõiv summas 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis

kuulub hagejalt väljamõistmisele.

Kohus kontrollib kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on osutanud kostjale II õigusabi 32,3 tundi tunnihinnaga 150 eurot, s.o kokku summas

4 845 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu

hinnangul kostja II lepingulise esindaja ajakulu 32,3 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö

mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja II lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses,

seega kokku summas 1 500 eurot.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja II põhjendatud

menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 1 550 eurot (riigilõiv 50

eurot + õigusabikulud 50 eurot).

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja II on esitanud vastava

taotluse.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga