3-20-1412/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1412

Haldusasi

OÜ

Parkimismaja

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Parkimismaja, seaduslik esindaja Hannes Raag

Vastustaja

–

Keskkonnaamet

(enne

01.01.2021

Keskkonnainspektsioon), volitatud esindaja Väino Linde

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.02.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon (KKI) tuvastas järelevalve käigus Lääne-Viru maakonnas Viru-

Nigula vallas Kunda linnas Sauna tn 4 (katastritunnus 34501:009:0001) kinnistul kottides

tehnilise süsiniku ehk tahma, vanarehvide ning vanarehvidest pärit metallijäätmete ladustamise.

Jäätmete ladustamine on fikseeritud KKI objekti kontrollimise protokollidega nr 1050004

(10.03.2015), nr 1060475 (04.03.2016), nr 1073168 (15.06.2017), nr 1074261 (08.08.2017), nr

1074828 (29.08.2017), nr 1084840 (22.11.2018), nr 1087627 (15.04.2019), nr 1088613

(21.05.2019) ja nr 1096759 (06.05.2020).

2. KKI teostas 06.05.2020 järelkontrolli (objekti kontrollimise protokoll nr 1096759), mille

käigus selgus, et aadressil Kunda, Sauna tn 4 asuvad jätkuvalt jäätmed (kottides tehniline

süsinik ehk tahm, vanarehvid ning vanarehvidest pärit metallijäätmed).

2(5)

3. Alates 25.09.2018 on Sauna tn 4 kinnistu omanik Parkimismaja OÜ.

4. KKI 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 kohustati jäätmeseaduse (JäätS) § 119 ja

korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel OÜ-d Parkimismaja likvideerima Sauna tn 4

ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule hiljemalt 30.08.2020

(punkt 1) ning säilitama ja esitama jäätmete üle andmist tõendavad dokumendid KKI-le kolme

tööpäeva jooksul alates jäätmete likvideerimise lõpetamisest (punkt 2). Ettekirjutuses sisaldus

hoiatus, mille kohaselt ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab KKI sunniraha 5000

eurot korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni.

5. OÜ Parkimismaja esitas 24.06.2020 KKI-le vaide, mille KKI jättis 30.06.2020 vaideotsusega

rahuldamata.

6. OÜ Parkimismaja esitas 29.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI 26.05.2020

ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks.

Kohus võttis 21.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks KKI. Sama

määrusega jättis kohus rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni punkt 3).

Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.09.2020 määrusega OÜ Parkimismaja määruskaebuse

rahuldamata.

7. OÜ Parkimismaja teatas 26.10.2020 kohtule, et ta ei ole vaidlustatud ettekirjutust täitnud

ning jääb kaebuse juurde.

8. Alates 01.01.2021 korraldati Keskkonnaamet ja KKI

ümber ning ühendati

Keskkonnaametiks (Vabariigi Valitsuse seadus § 10516). Seega on alates 01.01.2021 käesolevas

asjas vastustajaks Keskkonnaamet (KKA).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja palub tühistada KKI 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 alljärgnevatel põhjustel.

1) Kuigi kaebaja ei oma jäätmete käitlemiseks õigust andvat jäätmeluba, on ta tegutsenud

aktiivselt, et selle saamisprotsessi alustada. Kaebaja saatis KKI-le üleskutse tihedale koostööle

21.07.2020. Kaebaja pöördus BioPower OÜ volitatud esindajana 21.04.2020 kirjaga KKA

poole, milles soovis teada viimase arvamust selle kohta, kas mikrotsemendi tootmisel Sauna tn

4 kinnistul olevast süsinikust ja sellele juurde lisatavast Auvere koldetuhast oleks võimalik

saada läbi ringlussevõtu toode, kui ettevõte saab mikrotsemendile ehitusmaterjali nõuetele

vastavust tõendavad dokumendid. BioPower OÜ-l on hetkel olemas ostja kogu

mikrotsemendile, mida oleks võimalik Sauna tn 4 kinnistul toota.

2) KKA on seisukohal, et süsiniktahma jäätmetest ja Auvere põlevkivi koldetuhast valmistatud

mikrotsemendist võib saada läbi jäätmete ringlussevõtu toode juhul, kui järgitakse jäätmete

ringlussevõtu tingimusi ning mikrotsemendile on omistatud toote staatust tõendav dokument

(tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon vmt), mis tuleb esitada KKA-le koos keskkonnaloa või

keskkonnakompleksloa taotlusega. Tuginedes KKA seisukohale on seega olemas lahendus

jäätmetest toote saamiseks. Vaidlustatud ettekirjutus koormaks tarbetult kaebajat, andmata talle

võimalust läbida seadusandlusega ettenähtud menetlused nimetatud toote staatuse saamiseks.

Seetõttu pole ettekirjutus nii sisuliselt kui ka ajaliselt ning õiguslikult põhjendatud.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning võimalikud menetluskulud kaebaja enda

kanda.

3(5)

1) Ettekirjutusest nähtub, et juba 2016. a augustis toimus Kunda linnas Sauna tn 4 ja Jaama

tn 14/14a kinnistul big-bag kottidesse ladustatud tehnilise süsiniku ehk tahma põleng, mis

hõlmas ka Sauna tn 4 oleva tootmishoone. Jäätmete põlema süttimine põhjustas

keskkonnahäiringu, tekitades ohu inimese elule või tervisele ning jäätmete põlemisel eralduvate

saasteainete heitega ebasoodsa mõju keskkonnale. Seega oli keskkonnakaitselistest

kaalutlustest lähtudes vajadus kaebajale ettekirjutuse tegemiseks olemas.

2) Kaebaja ei oma jäätmete käitlemiseks õigust andvat keskkonnaluba ega ole vaatamata

korduvalt antud lubadustele astunud ka mingeid tõsiseltvõetavaid reaalseid samme selle

taotlemiseks. On ilmne, et kaebaja oleks seda teinud, kui ta pidanuks big-bag kottidesse

ladustatud tehnilist süsinikku ehk tahma majanduslikult väärtuslikuks tooraineks. Seega ei saa

kaebaja erahuvi – mitte teha kulutusi ega tegelikkuses mitte asuda JäätS-ga sätestatud nõuete

täitmisele – prevaleerida kinnistuomaniku seadusest tulenevate kohustuste täitmise ja

keskkonnakaitselise avaliku huvi ees.

3) Pärast ettekirjutuse suhtes tehtud vaideotsuse saamist KKI-le edastatud kirjalik üleskutse

konsultatsioonide alustamiseks on käsitatav kaebaja soovina venitada talle pandud kohustuste

täitmisega. 30.07.2020 vastuses asus KKI seisukohale, et ettekirjutuse täitmise tähtaja

pikendamiseks puuduvad alused. Ka Sauna tn 4 kinnistul asuvate jäätmete eelmised valdajad

on otsinud võimalusi nende käitlemiseks, kuid majanduslikult tasuvat viisi leidmata sellest

loobunud. Peale teoreetiliste arutluste ei ole ka kaebajal selles osas näidata praktilisi

edasiminekuid. Vaidlustatud ettekirjutusega kaebajale Sauna tn 4 ladustatud jäätmete

likvideerimiseks antud tähtaega (veidi üle 3 kuu) ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Kaebaja vaidlustab KKI 26.05.2020 ettekirjutust, millega kohustati teda likvideerima Sauna

tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule

hiljemalt 30.08.2020 (p 1); ning säilitama ja esitama jäätmete üle andmist tõendavad dokumendid

KKI-le kolme tööpäeva jooksul alates jäätmete likvideerimise lõpetamisest (p 2).

Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on üleliia koormav ja põhjendamatu, kuna ta on

aktiivselt tegutsenud selleks, et alustada jäätmeloa saamisprotsessi kinnistul ladustatud tehnilise

süsiniku käitlemiseks (jäätmetest toote saamiseks) ning ettekirjutus ei jäta talle võimalust läbida

selleks vajalikke protsesse.

13. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

14. Ettekirjutuses on selle andmise õiguslike alustena märgitud JäätS § 119 (pädevus riiklikuks

järelevalveks) ja KorS § 28 lg 1, mis näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi

lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust

hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

4(5)

Riiklikku järelevalvet JäätS-st tulenevate nõuete täitmise üle teostas ettekirjutuse koostamise ajal

KKI (kuni 31.12.2020 kehtinud JäätS § 119 lg 1).

Vaidlusaluses ettekirjutuses on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus ning viited kohaldatud

õigusnormidele. Samuti on ettekirjutuses jälgitav, millistel kaalutlustel ning millistele

asjaoludele ja tõenditele tuginedes on see kaebajale tehtud. Ettekirjutuse tegemine oli tingitud

vajadusest tagada JäätS-s sätestatud kohustuste täitmine ning keskkonna kaitsmine. Nii on

ettekirjutuses toodud välja, et Sauna tn 4 kinnistul jäätmete ladustamisega on realiseerunud

keskkonnaoht ning jätkuva jäätmete ladustamisega on oht põhjustada täiendav negatiivne

keskkonnamõju - kahju inimese, looma- ja taimeliikide isendite elule või tervisele või vee,

pinnase või välisõhu kvaliteedile. Seega on vaidlustatud ettekirjutuse eesmärk Sauna tn 4

kinnistul jäätmete ladustamisega kaasneda võiva negatiivse keskkonnamõju ning ohu inimeste

elule ja tervisele ärahoidmine.

15. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on temale kuuluval Sauna tn 4 kinnistul asuvate jäätmete

valdaja JäätS § 9 tähenduses. Kaebaja on jäätmevaldajana kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust

omavale isikule (JäätS § 28 lg 1). JäätS § 34 lg 3 p-dest 2 ja 3 tulenevalt peab ladustatud jäätmed

töötlema või taaskasutama kolme aasta jooksul ning kõrvaldama aasta jooksul nende

ladustamisest arvates. JäätS § 128 lg 4 kohaselt, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole

võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise

ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või

kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed

või saastus asub.

Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal puudus ettekirjutuse tegemise ajal jäätmete

käitlemiseks õigust andev jäätmeluba ning ta ei ole seda taotlenud ka haldusmenetluse käigus.

Seega puudus kaebajal vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal õigus käidelda tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt JäätS-s kehtestatud nõuetele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

08.09.2020 määrus käesolevas asjas, p 16).

16. Vaidlustatud ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja eesmärgiks on

väidetavalt kinnistul ladustatud tehniline süsinik tulevikus kasutusele võtta. Ettekirjutuse

õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

16.1 Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa

arvatud ringlussevõtt (JäätS § 21). Vaidlus puudub, et vaidlustatud ettekirjutuse koostamise ajal

seisis kaebaja kinnistul ladustatud tehniline süsinik kasutuseta ning seega oli tegemist jäätmetega

JäätS mõttes. Seda ei väära asjaolu, et kaebaja hinnangul on kinnistul ladustatud tehnilise

süsiniku näol tegemist üliväärtusliku toorainega ning ta tegutseb aktiivselt, et jäätmeloa

saamisprotsessi alustada, sh on saatnud 21.07.2020 KKI-le üleskutse tihedale koostööle.

Olukorras, kus kaebaja ei olnud haldusmenetluse ajal isegi mitte alustanud jäätmete käitlemiseks

õigust andva loa taotlemisega, ei ole alust ette heita, et vastustaja ei ole andnud kaebajale

võimalust läbida vajalikke menetlusi. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub, et vastustaja on

25.11.2019 kirjaga nr 6-1/19/3850-4 Parkimismaja OÜ-lt küsinud, milliseid keskkonnaga

seonduvaid lube on Parkimismaja OÜ asunud taotlema ning kaebaja volitatud esindaja Martti

Mallo vastas 09.12.2019, et Parkimismaja OÜ pole asunud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete

käitluslitsentsi taotlema. Ka ligi pool aastat hiljem, mil vastustaja koostas vaidlustatud

ettekirjutuse, ei olnud kaebaja veel jäätmeloa taotlemisega alustanud. KKI-le 21.07.2020

saadetud üleskutse koostööks on edastatud alles pärast kaebaja vaide rahuldamata jätmist ning

kaebaja väited lähiajal tehnilise süsiniku tooraineks sertifitseerimise saavutamisest koostöös

5(5)

ülikoolide teadlastega ja teiste asjaomaste spetsialistidega on paljasõnalised ja tõendamata (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus käesolevas asjas, p 16).

16.2 Vaidlustatud ettekirjutuses välja toodud asjaoludest nähtuvalt on Sauna tn 4 kinnistul

ettekirjutuses märgitud jäätmete ladustamine toimunud pikema ajaperioodi vältel (vähemalt

kolme aasta jooksul) ja sellega on kaasnenud negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ning oht

inimeste elule või tervisele. Vastustaja on selgitanud, et 2016. a augustis toimus Sauna tn 4 ja

Jaama tn 14/14a kinnistul big-bag kottidesse ladustatud tehnilise süsiniku ehk tahma põleng, mis

hõlmas ka Sauna tn 4 tootmishoonet. Põleng põhjustas keskkonnahäiringu. KKI fikseeris objekti

kontrollimise protokollidega nr 1074168, nr 1074261, nr 1087627 ja nr 1088613 jäätmete

ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jõudmise Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust jõkke.

Samuti on KKI 15.04.2019 kontrolli käigus (objekti kontrollimise protokoll nr 1087627)

tuvastanud, et osad ilmastikutingimuste eest kaitsmata big-bag kotid on purunenud ning tehniline

süsinik on kottidest välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud alale.

Eeltoodut arvestades olnuks vastustaja viivitus Sauna tn 4 kinnistul negatiivse keskkonnamõju

ärahoidmiseks meetmete rakendamisel õigusvastane. Vastustaja ei pidanud ära ootama, kas

kaebaja esitab taotluse jäätmete käitlemiseks vastav loa saamiseks ning eeldama, et see võiks olla

põhjendatud. Haldusmenetlust Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmete jäätmekäitlusõigust

omavale isikule üleandmiseks alustati eelmise kinnistu omaniku (Floberg Capital OÜ) suhtes

juba 14.06.2016. Seejuures on viidatud äriühingule 31.08.2017 koostatud ettekirjutus nr

01001016 läbinud kohtumenetluse ning Tallinna Halduskohus pidas seda 27.09.2018 otsuses

asjas nr 3-17-1992 Sauna tn 4 kinnistu osas õiguspäraseks.

16.3 Kaebaja ei ole ka pärast käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.09.2020 tehtud

määrust (milles ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga kaebuse perspektiivituse osas)

esitanud täiendavaid väiteid ega tõendeid, mis annaks alust pidada vaidlustatud ettekirjutust

õigusvastaseks.

16.4 Ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaega (s.o 3 kuud) ei ole põhjust pidada ebapiisavaks

(arvestades sh kohustuste olemust, jäätmete kinnistul ladustamise ajaperioodi ning sellega

kaasnenud ja jätkuvalt kaasneda võivat negatiivset keskkonnamõju).

17. Kaebajale on antud selgituste ja vastuväidete esitamise võimalus (vt ettekirjutuse osa IV

„Ärakuulamine“). Ettekirjutuse tühistamist kaasa toovaid menetluslikke rikkumisi asja

materjalidest ei nähtu.

18. KKI 26.05.2020 ettekirjutus nr 01001016 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema menetluskulud tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)