4-20-4874/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-4874 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4874 (2302,20,017293) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi

A.E kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 otsusele

väärteoasjas nr 2302,20,017293, millega A.E karistati liiklusseaduse ( ) LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 s, s.o 400 eurot trahviühiku ulatuse Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik)

A.E ; isikukood XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik elukoht: xxxx ; ; töökoht: xxxx tel: xxxx; e-post: xxxx karistusregistri ; ; kohaselt

kehtivad väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747 )

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress:

Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: ppa@politsei.ee Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja § 132 p- 2 st -dest 133-135 maakohus

otsustas:

1. Rahuldada osaliselt A.E kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri otsusele, millega korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 kaebaja taotles talle LS § 201 lg 1 alusel kergema karistuse määramist või määratud

rahatrahvi tasumisaja pikendamist.

2. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 otsus täht rahatahvi tasumise aja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et A.E-le määratud raha ja 3 trahvi 400 eurot on

võimalik tasuda ositi, s.o viie kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 80 eurot kuus.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE777700771003813400 LHV pangas

või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri . 10220205111496

4-20-4874 2

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia vastavalt VTMS § le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile. -

3. -R plaat (asub toimikus) CD säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures.

4. Otsuse koopia saata A.E-le ning Politseija Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Vää § rteomenetluse seadustiku (VTMS) -de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

A.E juhtis 09.10.2020 kell 08.11 Tallinnas, Kirde ja Sihi tänavate ristmikul

mootorsõidukit ta vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma , omama tegevusega rikkus A.E LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

30.10.2020 otsusega nr 2302,20,017293 karistati A.E

LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot.

2. A.E esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotleb trahvisumma vähendamist

ja trahv Kaebaja i maksmise tähtaja pikendamist. arvates ei ole kohtuväline menetleja

arvestanud tema siira kahetsusega ning varasemate karistuste puudumisega. Tol päeval

sõidutas ta oma 2,5-aastast last lasteaeda. Ta on viimastel kuudel pingutanud ja saanud

juhiload. Juhilubade taotlemine on perele oluline väljaminek, mistõttu vajab kaebaja trahvi maksmiseks pikendust. A.E nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja arvates on

tegu aset leidnud, menetlusalune isik on selle teo toime pannud ning tegu on õigesti

kvalifitseeritud. Menetlusalusel isikul puudus teo toimepanemise päeval juhtimisõigus.

Olenemata sellest, et kaebaja oli läbinud autokooli, ei pruukinud tema hinnang oma sõiduoskusele olla adekvaatne ning seega oli ta potentsiaalseks ohuks liikluses. Menetlusalune isik pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, pannes lisaks endale ja teistele liiklejatele ohtu ka oma kaasreisija (lasteaiaealise lapse). Tal oli võimalik kasutada ühistransporti, ent ta seadis

oma vajadused ja mugavuse ette Karistuse teiste liiklejate ohutusest ja seaduse nõuetest. üldpreventiivse eesmärgina tuleb liiklejatele nädata, et liiklusreeglite rikkumine saab karmilt karistatud. Seega on mõistetud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu sellele, kui kohus määrab, et A.E võib rahatrahvi tasuda ositi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. A.E on nii kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna kui ka kohtule esitatud kaebuses tunnistanud, et juhtis 09.10.2020 . Ta mootors sõiduautot sõidutas oma last lasteaeda, kuid õiduki juhtimise õigust . Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele veel: tal ei olnud

- tunnistajana ülekuulatud politseitöötaja T R ütlused, kelle sõnul peatas ta 09.10.2020 kella

8.11 paiku Kirde tänaval liiklusjärelevalve teostamise käigus sõiduauto, mille roolis oli juhtimisõiguseta A.E;

4-20-4874 3

- A.E

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati

09.10.2020 kell 08.11 mootorsõiduki juhtimiselt, sest tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;

- A.E seisuga 12.10.2020 kehtiv

liiklusregistri päring, millest tulenevalt puudub juhiluba; sama tõendab ka väärteoprotokolli koostamise ajal riiklikusse registrisse tehtud päringu vastus.

5. Kohtu hinnangul on A.E talle etteheidetava teo toime pannud kavatsetult. Tal oli eesmärk juhtida sõidukit, viia laps lasteaeda. Menetlusaluse isikuna antud ütlustest selgub, et

A.E oli läbinud autokooli, kuid tegemata olid eksamid. Järelikult A.E teadis 09.10.2020 rooli istudes, et

tal ei ole mootorsõiduki juhtimiseks vajalikku juhtimisõigust.

6. Eeltoodust tulenevalt on A.E - poolt juhtimisõiguseta sõitmine, s.o LS § 90 lg 1 p s 1 kirjeldatu kogutud tõenditega kinnitust leidnud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS

§ 201 lg 1 järgi. süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei A.E tuvastanud.

7. Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel - tuleb

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 1-17-1629 p 28; RKKKo 3-1-1-28-14 p 29; RKKKo nr 3-1- 1-52-13, p 19 jt), et k nktiks eriosa normi sanktsiooni aristuse mõistmisel tuleb võtta lähtepu keskmine määr. Seejärel tuvasta süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning takse

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist -

määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

8. L selle S § 201 lg 1 järgi võib väärteo eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 200

trahviühikut või aresti. väärteo

A.E karistati sama toimepanemise eest rahatrahviga Kohus leiab, et kaebaja 100 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmises määras.

süü on keskmine. A.E sõitis Tallinna linnas hommikusel tiheda liiklusega ajal mootorsõidukiga, omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist

ja vara. oli teo Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et ehkki A.E toimepanemise hetkeks läbinud autokooli, ei pruukinud tema hinnang oma sõiduoskusele olla adekvaatne ning seega oli ta potentsiaalseks ohuks liikluses. Vähe sellest, hoolimata küllaltki hästi korraldatud ühistranspordivõrgust Tallinna , seadis menetlusalune isik oma mugavused

kõrgemale seaduse nõuetest ning sõidutas juhilube omamata tipptunnil ohutusest ja

oma lasteaiaealist . last

9. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kaebaja arvates ei ole menetleja tema siirast kahetsust ja varasemate karistuste puudumist arvestatud. Kohus leiab, et süüdlane on teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult,

tema kahetsuse on tinginud see on õiguserikkumiselt tabamine, mistõttu paljasõnaline ning

sellise kahetsuse e menetlejalt soodsama karistuse taotlemine. esmärgiks saab olla vaid Asjaolu, et menetlusalune isik on varem väärtegude toimepanemise eest karistamata, ei ole aga karistust kergendav ning ei tingi sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistuse mõistmist. 10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg 1 nõuetega ning kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Sellest tulenevalt puudub alus karistuse kergendamiseks.

4-20-4874 4

11. Küll aga peab kohus kaebaja tööalast ja perekondlikku seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi

ositi määramist. Kohus arvestab, et kaebaja ülalpidamisel on lasteaiaealine laps ja ta on viimastel kuudel kandnud kulutusi seoses autojuhilubade taotlemisega ning

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 400 eurot viie kuu 80 eurot. jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus

12. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine viie kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte

kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahatrahvi

sissenõudmine ebaõnnestub, on võimalik arestiga KarS § 72 , et rahatrahv asendatakse sätestatud viisil.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik