2-20-4697/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-4697

Tsiviilasi

Wodoc OÜ hagi XX ja YY vastu ühisvara jagamiseks

ja ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Wodoc OÜ (registrikood 12325753), esindaja

Olesja Polehhina

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste

Kostja YY (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX),

pankrotihaldur Kristo Teder ja lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõuts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. juuni 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebemenetluse

kulud

YY

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Wodoc OÜ (hageja) esitas 25. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY

(kostja II) vastu ühisvara jagamiseks ja ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

2 (3)

2. Kostja II teatas 4. juunil 2020 maakohtule, et Harju Maakohtu 29. mai 2020. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-5307 on välja kuulutatud tema pankrot. Kostja II palus jätta hagi

pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3

alusel läbi vaatamata. Kostja I toetas 4. juuni 2020 e-kirjas kostja II taotlust ning palus

menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II pankrotihalduriks nimetatud Kristo Teder oli

8. juuni 2020 e-kirjas seisukohal, et PankrS § 43 lg 2 kohaldamine on põhjendatud ja hagi tuleb

jätta läbi vaatamata. Hageja oli 15. juuni 2020 menetlusdokumendis nõus hagi läbi vaatamata

jätmisega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 16. juuni 2020. a määrusega hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel

läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Kuivõrd

maakohus jättis hagi läbi vaatamata ühe kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ehk hagejast

mitteoleneval põhjusel, on kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine ilmselt ebaõiglane.

Arvestades asjaolu, et pankrotiavaldust tsiviilasjas nr 2-20-5307 ei esitanud kostja II, ei ole

alust pidada kostja II tegevust praeguses menetluses pahatahtlikuks. Seega jättis maakohus

menetluskulud poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas, määrata kostja II menetluskulude suuruseks 792 eurot, mis mõista hagejalt

kostja II kasuks välja ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja II väitel jättis maakohus ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja II palub

jätta tema menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus ei põhjendanud,

miks on kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. Maakohus leidis, et kostja II

tegevus ei olnud pahatahtlik. Kostja II ei ole enda püsivat maksejõuetust põhjustanud ehk enda

pankrotiavaldust ise esitanud. Lisaks tegid kostjad kulusid õigusabile enne kostja II pankroti

väljakuulutamist. Hageja viide kostjate pahatahtlikkusele menetluskulude tagatise taotlemisel

on alusetu. Nimelt jättis Harju maakohus tsiviilasjas nr 2-17-10270 hageja samasisulise hagi

kostjate vastu 23. mai 2019. a määrusega läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostjad ei ole määruskaebuse esitamiseni selles asjas hagejalt menetluskulude hüvitist saanud.

Seega oli kostjatel põhjendatud kahtlus, et hagejalt ei ole ka selles kohtumenetluses võimalik

menetluskulude hüvitist saada. Samuti on põhjendatud kostja II lepingulise esindaja kulud

hagimaterjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks. Enne pankroti väljakuulutamist

kantud õigusabikulusid ei saa pidada ebamõistlikuks. Lisaks on TsMS § 162 lg 4 kohaldamise

eelduseks sisulise lahendi tegemine hagimenetluses, millele viitab ka TsMS § 162 lg 1.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale ja kostjale I tähtaja sellele

vastamiseks. Kostja I vastust määruskaebusele ei esitanud. Hageja vaidles kaebusele vastu,

palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

3 (3)

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Kostja II vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse

osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud ning vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause

kohaselt jõustunud.

9. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

10. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS

§-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 on sätestatud juhtumid, mille puhul on võimalik hagejale ette heita

tema tegevust või tegevusetust. Seetõttu on põhjendatud ka TsMS §-s 168 sätestatu, mille

kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Kui hagi jääb

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 järgi muul seaduses nimetatud juhul, tuleb menetluskulude

jaotamise otsustamisel arvestada asjaoluga, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest

ning kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt ka Riigikohtu

6. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

11. Maakohus jättis praeguses asjas hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg-s 3 sätestatud muul

seaduses nimetatud juhul, milleks on PankrS § 43 lg-st 2 tulenev kohtu kohustus jätta

hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev

varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Maakohus leidis õigesti, et

kostja II pankroti väljakuulutamine on asjaolu, mida hageja mõjutada ei saanud. Seega jäeti

praeguses menetluses esitatud hagi läbi vaatamata hagejast mitteoleneval põhjusel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja hagi läbi vaatamata jätmist

mõjutada ei saanud, on kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 mõttes

äärmiselt ebaõiglane.

Ekslik on kostja II seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu, kuna asjas ei tehtud otsust.

Nimetatud säte kohaldub ka menetluse lõpetamisel ilma sisulist lahendit tegemata. Tegemist on

menetluskulude jaotamise üldise põhimõttega, mis võib kohalduda kõigil menetluskulude

jaotamise juhtudel (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-63-11, p 14).

12. Kostja II määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

kostja II kanda. Ringkonnakohus võimaldas pooltel 24. septembri 2020. a kirjaga esitada

määruskaebemenetlusega

seoses

kantud

menetluskulude

nimekiri.

Pooled

kohtule

menetluskulude nimekirjasid ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. Kohtumääruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 178 lg 1 ja TsMS § 427 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav