2-19-11145/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11145 Tsiviilasi XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2018/296 Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 21. septembri 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liisi Kents ja Eerik Entsik Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2018/296 läbi vaatamata. 2. Tühistada Harju Maakohtu 21. septembri 2020. a otsus. 3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. XX (hageja) esitas 25. juulil 2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2018/296.

2 (2) Hagi kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 034/2018/296. Sissenõudjaks on kostja ja täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-5799, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 134 065,4 eurot. Nõude suuruseks koos täitekuludega on 146 138,58 eurot. Harju Maakohtu 14. mai 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3761 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 146 333 eurot. Hageja on enda nõude kostja sundtäidetava nõudega tasaarvestanud. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hagejal ei ole nõuet, mida kostja nõudega tasaarvestada. Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas 21. septembri 2020. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 034/2018/296 lubamatuks. Poolte seisukohad 4. Kostja esitas 21. oktoobril 2020 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 425 lg 3 alusel tühistada. 7. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas esitatud hagi puhul on tegemist vaidlusega samade poolte vahel samal alusel ja sama eseme üle, kui tsiviilasjas nr 2-18-3761. Nimelt tugineb hageja praeguses asjas esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis sellele, et ta on kostja sundtäidetava nõude tasaarvestanud enda nõudega, mis on tema tsiviilasjas nr 2-18-3761 esitatud hagi esemeks. Olukorras, kus üks pool tugineb kohtumenetluses tasaarvestusele ja teine pool sellele vastu vaidleb, peab kohus sisuliselt kontrollima, kas tasaarvestuse eeldused on täidetud, mh kas tasaarvestuseks kasutatud nõue on olemas (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Seega peaks kohus praeguse asja lahendamiseks kontrollima, kas hagejal oli kostja vastu nõue, mille hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-18-3761. Tsiviilasjas nr 2-18-3761 on aga kohtumenetlus veel pooleli. Asjas on tehtud ringkonnakohtu otsus, mille peale on esitanud mõlemad pooled kassatsioonkaebuse, mida ei ole veel lahendatud. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt ei ole lubatav olukord, kus samal ajal on kohtus samade poolte vahel kaks samasisulist vaidlust. See kehtib ka olukorras, kus vaidlusalune nõue on ühes asjas hagi esemeks ja teises asjas on seda kasutatud tasaarvestuseks. Nimelt on TsMS § 457 lg 2 kohaselt pooltele siduv ka kohtu otsus tasaarvestuseks kasutatud nõude kohta (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 13). Hagejal nõude olemasolu tuleb selgeks vaielda ühe kohtumenetluse raames. Vastupidine olukord kulutaks ebamõistlikult nii poolte kui ka kohtu ressursse. Samuti tooks see kaasa vastuoluliste otsuste tegemise ohu või ohu, et hageja saab sama nõude rahuldatud topelt. Seetõttu tuleb praeguses asjas esitatud hagi jätta läbi vaatamata. 8. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. 9. TsMS § 427 alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin Villem Lapimaa Ande Tänav