4-20-5113/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-20-5113 15. detsembril 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher ja tõlgi Natalija Mehh juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Triinu Riigor ja menetlusaluse isiku osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

Gennadi Injukin, isikukood: 36810240268, eluk xxx, xxx kodanik, xxx, xxx; kehtivad väärteokaristused puuduvad, üks kehtiv kriminaalkaristus - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi. Vastavalt 13.12.2020 koostatud väärteoprotokollile nr AB1566399 (2303,20,001116) 13.12.2020 kell 10:02 Tallinnas, Uus-Maleva tn 1a, juhtis mootorsõidukit xxx reg.nr xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Gennadi Injukinile karistuseks LS § 224 lg 2 järgi 10 päeva aresti ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks kuuks. Ühtlasi leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et esineb alus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend, s.o mootorsõiduk xxx reg.märgiga xxx. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, palus mitte kohaldada aresti ning jätta sõiduk alles. Selgitas, et tarvitas kanget alkoholi (võib-olla pudel või kaks) kella kahe kuni kolmeni öösel, hommikul ei olnud mitte mingeid raskusi ega probleeme, arvas, et on kaine, pidi tööle sõitma.

Kohus, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub järgmistele seisukohtadele. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Kohtule on kohtuvälise menetleja poolt esitatud järgmised tõendid: - 13.12.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 3-4) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 13.12.2020 kell 10:13-10:18 Gennadi Injukinil sõiduki juhtimist keelav joobeseisund (lõplik lugem 0,71 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,66 mg/l; Dräger Alcotest 9510 EE). - Taatlustunnistus (lk 5), mille kohaselt on tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taadeldud 14.08.2020. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 6), mille kohaselt kõrvaldati Gennadi Injukin sõiduki juhtimiselt 13.12.2020, sest ta juhtis sõidukit xxx reg.märgiga xxx ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 7), millest nähtub, et sõiduk xxx reg.märgiga xxx, mis asus xxx, teisaldati hoiukohta Rahumäe tee 6, Tallinn. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtted (lk 8,9), millest nähtub, et Gennadi Injukinil on kehtiv juhtimisõigus ning ta on sõiduki xxx reg.märgiga xxx omanik.

2

- Karistusregistri väljavõttest (lk 10) nähtuvalt ei ole Gennadi Injunikit varem väärteokorras karistatud. Küll on G. Injukinil aga üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi. - 13.12.2020 isikusamasuse tuvastamise protokollist (lk 12) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati Gennadi Injukini isikusamasus. - Isiku kinnipidamise protokoll (lk 14) selle kohta, et G. Injukin peeti kinni 13.12.2020 kell 10:02 Uus-Maleva 1a, Tallinnas. - Harju Maakohtu 26.11.2019 kohtuotsus (lk 15-16) G. Injukini karistamises KarS § 424 lg 1 järgi ning samas asjas koostatud süüdistusakt (lk 17), millest nähtuvad kuriteo asjaolud ja süüdistuse sisu, muuhulgas tuvastatu, et varasema mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise pani G. Injukin toime 24.11.2019 sõidukiga xxx reg. märgiga xxx.

Kohtule esitatud tõendid langevad omavahel kokku ning on piisavad selleks, et heita G. Injukinile ette LS § 69 lg 3 rikkumist. Tõendamist on leidnud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, s.o 13.12.2020 kell 10:02 Tallinnas, Uus-Maleva 1A juures, juhtis Gennadi Injukin mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitis väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg. Seega on väärteoprotokollis õigesti märgitud, et 13.12.2020 pani Gennadi Injukin toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Gennadi Injukin rikkumise toime vähemalt hooletusest. Kohus arvestab menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt ei olnud tal hommikul enda arvates küll mingeid raskusi ega probleeme, kuid ometi selgitas ta ka seda, et tarvitas kella kahe kuni kolmeni öösel pudel või kaks kanget alkoholi. Kuivõrd juba kell 10 hommikul peeti G. Injukin Uus-Maleva 1A juures kinni ning seda kodunt eemal olles, asus ta järelikult sõidukit juhtima ligikaudu 7 tundi pärast suure koguse alkoholi tarvitamist ning kohtul puudub igasugune usk, et G. Injukin ei oleks kordagi mõelnud, et öösel tarvitatud alkoholi kogus võiks siiski olla takistuseks mootorsõiduki juhtima asumisel. Tarbitud alkoholi kogust arvestades oleks G. Injukin kohusetundliku suhtumise korral liiklusnõuete täitmisesse pidanud siiski enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma ka juhtimise lubatavuses. Järelikult võib väita, et 13.12.2020 kell 10:02 mootorsõidukit juhtides ei teadnud G. Injukin süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud siiski ette nägema. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

3

Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse olukorras, kus mootorsõidukit juhib isik, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning G. Injukinil oli ühes liitis väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg, ei saa rääkida lubatud alkoholi piirmäära ületamisest normis sätestatud alammäära lähedas suuruses. Vastupidi, tegemist oli rikkumisega, mis lähenes juba kriminaalkorras karistatavale teole. Arvestades eeltoodut ning tõsiasja, et alles ligikaudu aasta tagasi (26.11.2019), karistati G. Injukinit Harju Maakohtu poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (KarS § 424 lg 1 järgi, kuriteo toimepanemine 24.11.2019), ei pea kohus võimalikuks karistada G. Injukinit praeguse menetluse esemeks oleva väärteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. G. Injukini käitumine oli lubamatu ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Seega on kohtu hinnangul nii üldkui eripreventiivsetel kaalutustel vaja G. Injukinile mõista karistuseks arest. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva.

Hinnates G. Injukini süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuivõrd rikkumine toimus pühapäeval kella kümne ajal hommikul, ei olnud järelikult tegemist ajaga, mil liiklustihedus on suurem. Ka ei kahjustanud G. Injukin enda tegevusega kellegi elu või vara, mistõttu tema süü ei ole keskmisest suurem. Samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning G. Injukin on enda süüd tunnistanud, st enda tegevuse keelatusest aru saanud, mistõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista G. Injukinile karistuseks 6 päeva aresti. Kohtu hinnangul vastab selline karistus G. Injukini süü suurusele ning on piisav, mõjutamaks tema edasisi hoiakuid õiguskuulekusele. Siinjuures lähtub kohus ka tõsiasjast, et G. Injukinil varasemad väärteokaristused puuduvad. G. Injukinil on küll kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid rohkem liiklusalaseid rikkumisi G. Injukinil ei ole, mistõttu ei saa teda pidada ka süstemaatiliselt liiklusnorme eiravaks isikuks, keda tuleks õiguskorra kaitsmise huvidest ning eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt karistada arestiga üle keskmise määra. Kuna KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka ning vastavalt isiku kinnipidamise protokollile peeti G. Injukin kinni 13.12.2020.a. kell 10.02, tuleb karistusaja algust lugeda nimetatud ajast.

Põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht, et edasiste enamohtlike õigusrikkumiste vältimiseks on kindlasti vaja G. Injukinile kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Nagu kohus eespool märkis, ei ole G. Injukini näol tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei anna. Tegemist on isikuga, keda on varem küll samaliigilise õigusrikkumise eest karistatud, kuid seda vaid ühel korral. Seega ei ole alust käsitleda G. Injukinit isikuna, kes sageli rikuks erinevaid liiklusnõudeid. Kuivõrd G. Injukin on enda süüd tunnistanud ning ta ei ole püüdnud kohtuvälist menetlejat ega kohut eksitada ei teo toimepanemise tehioludes ega rikkumise asjaoludes, samuti ei ole G. Injukin otsinud ettekäändeid enda süü vähendamiseks või välistamiseks, puudub kohtul alus kahelda isiku tahtes jätkata enda osalust liikluses õiguskuuleka isikuna. Üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisab mõistetud põhikaristusest. Antud juhul on küll tegemist raske liiklusalase rikkumisega, kuid kohtul puudub alus väita, et G. Injukinil oleks välja kujunenud harjumus juhtida mootorsõidukit ka edaspidi keelatud viisil. Siinjuures arvestab kohus, et kuigi G. Injukinit on varem karistatud ka kriminaalkorras, ei ole ta kandnud vangistust (Harju Maakohtu 26.11.2019 kohtuotsusega mõisteti G. Injukinile karistuseks vangistus 2 kuud ja 20 päeva tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga), mistõttu on põhjust uskuda, et praeguses asjas mõistetud reaalne vabaduskaotuslik karistus on juba iseenesest piisav, mõjutamaks

4

G. Injukini hoiakuid ning edasist käitumist positiivselt. Kohus veendus vahetult istungil, et isiku kinnipidamine ja arestimajas viibimine praeguses asjas on G. Injukini käitumist ja mõtteviisi mõjutanud. Seega kohus leiab, et G. Injukini käitumist saab mõjutada ka üksnes põhikaristuse määramisega, sest olles saanud tõsise hoiatusena lühiajalise vabadusekaotuse arestimajas viibimise näol, paneb see asjaolu G. Injukinit tõsiselt mõtlema, mida kohus tajus vahetult kohtuistungil. Pärast kohtulikku arutamist on G. Injukin väga hästi teadlik, et oht ka juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja taotlust konfiskeerida Gennadi Injukinile kuuluv mootorsõiduk xxx reg. märgiga xxx. Seejuures lähtub kohus ka kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-37-07 (12.06.2008) toodud seisukohast. Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on üldkogu arvates materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (p 23).

Kohus leiab, et praeguses asjas G. Injukinile mõistetav raskeim karistusliik, s.o reaalne vabadusekaotuslik karistus (6 päeva aresti), on piisav, mõjutamaks G. Injukinit hoiduma edasistest võimalikest liiklussüütegudest. Kohtu hinnangul puuduvad praegu sellised kindlad näitajad, mis osundavad vältimatule vajadusele kohaldada uute süütegude toimepanemise tõkestamiseks lisaks ka süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Lisaks G. Injukini poolt kohtuistungil väljendatud arusaamale enda teo keelatusest arvestab kohus juba eespool märgitut, et G. Injukin on varem väärteokorras karistamata, kriminaalasjas ei karistatud teda vangistusega ning kohus ei käsitlenud G. Injukinit kui süstemaatiliselt liiklusalaseid rikkumisi toimepanevat isikut. Seega ei saa praeguses asjas mõistetava aresti mõju G. Injukini edasisele käitumisele alahinnata ning olukorras, kus kohtu hinnangul võimaldab ka üksnes raskeim karistusliik edaspidised samalaadsed rikkumised välistada, ei ole konfiskeerimise kui täiendava karistusliku mõjutusvahendi kohaldamine põhjendatud. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et kohtu hinnangul ei olnud G. Injukini süü praegu menetletavas väärteoasjas ülisuur ning ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Kuigi G. Injukinile on varasemas kriminaalasjas lisaks põhikaristusele kohaldatud ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmisena, siis arvestades käesolevas väärteoasjas tuvastatud asjaolusid ning G. Injukini varasemat elukäiku, ei oleks praegusel juhul sõiduauto konfiskeerimine proportsionaalne ka omandipõhiõiguse riivega. Juhul, kui G. Injukin tõesti jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, on konfiskeerimine aktuaalne edaspidi ning kohtu hinnangul mõjutab ka selline teadmine G. Injukini hoiakuid õiguskuulekusele ning suurendab võimalust, et G. Injukin soovib ja tahab käituda liiklusnorme järgivalt ning kaaskodanike vara ja turvatunnet austavalt. Juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 113, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Gennadi Injukin LS § 224 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 6 (kuus) päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskus (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) ja aresti kandmise alguseks on 13.12.2020.a. kell 10.02.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.

5

Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 15.12.2020.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 15.01.2021.a.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik