2-18-10338/143 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10338

Kohtuasi

avaldus

lapsega suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

YY

avaldus

vanemate

ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik XY (isikukood xxxxxxxxxxx), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia

Suvorova

Kehtna Vallavalitsus (registrikood 77000252), lepinguline

esindaja Ege Vonbret

Tapa Vallavalitsus (registrikood 75033477), lepinguline

esindaja Relika Pedoson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tapa Vallavalitsuse esitatud kodukülastusleht ning Kehtna

Vallavalitsuse esitatud e-kirjavahetus.

2. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2019. a määrus osas, millega maakohus

jättis XX avalduse rahuldamata ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada XX

avaldus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Rahuldada XX avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks osaliselt.

2-18-10338

2

4.2. Määrata XX (isa) ja XYi (laps) suhtlemise kord järgmiselt:

4.2.1. Isa kohtub lapsega iga paaris nädala laupäeval või pühapäeval vähemalt

kaks tundi järjest. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, võtab isa lapse tema

elukohast ja toob tagasi lapse elukohta. Vanemad lepivad kohtumiste

täpse aja ja koha kokku hiljemalt nädal enne kohtumist. Kohtumise täpset

aega ja kohta kokku leppides arvestavad vanemad lapse päevakava ja isa

transpordivõimalusi.

4.2.2. Lapse haigestumise või muu mõjuva põhjuse tõttu ära jäänud kohtumised

asendatakse esimesel võimalusel.

4.2.3. Kolme esimese kohtumise juures viibib lapse elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Vanemad teavitavad lastekaitsetöötajat

kohtumise ajast ja kohast hiljemalt nädal enne kohtumist. Ema võib

kolme esimese kohtumise juures viibida selliselt, et ta ei asu lapse

vaateväljas.

4.2.4. Isa suhtleb lapsega kaugkommunikatsioonivahendi (telefoni või Skype,

Viber, Messenger vms rakenduste) teel iga nädala kolmapäeval kell 19.00,

kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Isa helistab emale ning ema võimaldab

lapsel isaga kaugkommuninatsioonivahendi teel suhelda ja tagab lapse

valmisoleku isaga suhtlemiseks.

4.2.5. Isa kohtub lapsega vähemalt kaks tundi järjest või suhtleb temaga

kaugkommunikatsioonivahendi teel ka lapse sünnipäeval, isadepäeval,

24. veebruaril, 23. juunil, 24. detsembril ja 31. detsembril. Täpse

suhtlemise viisi, aja ja koha lepivad vanemad kokku vähemalt nädal enne

suhtlemise aega. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, võtab isa kohtumiseks

lapse tema elukohast ja toob tagasi lapse elukohta.

4.2.6. Lapsega

suhtlemine

jääb

ära,

kui

isa

on

kohtumise

või

kaugkommunikatsioonivahendi teel suhtlemise ajal joobeseisundis. Sel

põhjusel ärajäänud kohtumist või suhtlust ei asendata.

4.2.7. Vanemad ei kaasa kohtumistele kolmandaid isikuid (elukaaslased,

sõbrannad jne) ning teevad kõik võimaliku, et kohtumised ja suhtlus

toimub lapse jaoks positiivses õhkkonnas ning lapse üleandmisel ja

suhtlust võimaldades ei teki verbaalseid ega füüsilisi konflikte.

4.2.8. Vanemad saadavad lapsega seotud teateid teineteisele SMS-sõnumite teel,

sealjuures kinnitab teatesõnumi saanud vanem sõnumi kättesaamist

lühivastusega (OK, nõus jne). Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja

asjalikult. Vanemad hoiduvad lapse juuresolekul kasutamast teineteist

halvustavaid iseloomustusi ja väljendeid ning säilitavad viisakuse ja

hoiduvad

omavahel

suheldes

tülitsemisest.

Vanemad

püüavad

omavahelises suhtluses välistada ja ära hoida olukordi, mille käigus on

võimalus

konfliktide

tekkimine

nende

lähikondsete

(vanemad,

elukaaslased, õed-vennad) ja teise vanema vahel.

4.3. Lõpetada YY ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse üleandmise

avalduse menetlus, kuna avaldaja on esitatud avaldusest 24. septembril 2019

loobunud.

4.4. Jätta lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

2-18-10338

3

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad

1. XX (avaldaja, isa) esitas 6. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata

kindlaks tema ning XYi (puudutatud isik I, laps) suhtlemise korra. Isa soovis suhelda lapsega

vähemalt üle nädala reedest pühapäevani oma elukohas või enda valitud muus kohas selliselt,

et ema toob lapse isa juurde võtab lapse isa juurest ning lapse üleandmise juures ei viibi

kõrvalisi isikuid. Samuti soovis isa suhelda lapsega tähtpäevadel ning oma puhkuse ajal kaks

korda aastas korraga kaks nädalat. Isa palus määrata ka ära jäänud kohtumiste asendamise ja

lapsega reisimise korra, vanemate kohustuse suhtuda teineteisesse lugupidavalt ning kohustuse

mitte piirata lapsega suhtlemist telefoni teel jm suhtlemist puudutavad tingimused.

Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja YY (puudutatud isik II, ema) kooselust 31. juulil 2016

ühine laps XY. Isale määrati vanglakaristus ning alates 10. märtsist 2017 viibib ta

kinnipidamisasutuses. Ema takistab isal lapsega suhelda, vaatamata sellele, et Viru vangla

võimaldab vanematel lastega kokku saada. Seetõttu on alust arvata, et ema takistab suhtlemist

ka pärast isa vabanemist, mistõttu tuleb alates isa vabanemisest määrata kindlaks isa ja lapse

suhtlemise kord.

Vabanemisel saaks isa elada Tapal ning minna tööle ehitusettevõttesse. Kuna laps elab emaga

Kehtnas, peaks ema tooma lapse isaga suhtlemiseks Kehtnast Tapale. Kuna lapse emapoolne

vanaema elab ka Tapal, saab ema sel ajal oma ema juures viibida. Kuna isa asub vabanemise

järel esmaspäevast reedeni tööle, ei ole mõeldav, et ta läheb pärast tööpäeva Kehtnasse lapsele

järele. Isal on ka teine laps, kellega ta soovib samal ajal Tapal suhelda.

2. Ema ei nõustunud isa pakutud suhtlemise korraga.

Ema ei saa viia last üle nädala isa juurde Tapale. Emal ei ole autot ega juhilube ning

novembrikuus sünnib tal teine laps. Kui isa soovib lapsega kohtuda, peab ta ise selleks midagi

tegema.

Suhtlemiskorda ei ole põhjendatud määrata, sest isa viibib kuni 2019. a märtsikuuni

kinnipidamisasutuses. Isalt tuleb pärast vabanemist nõuda tõendit selle kohta, et tal on töö- ja

elukoht. Samuti tuleb nõuda tõendit selle kohta, et ta osaleb alkoholi võõrutusravil. Arvestades

isa varasemat käitumist vanemate kooselu ajal, võib isa olla alkoholi mõju all lapsele ohtlik.

3. Kehtna Vallavalitsuse arvates on ennatlik määrata kindlaks suhtlemise kord, kui isa viibib

kinnipidamisasutuses. Tapa Vallavalitsus leidis samuti, et suhtlemiskorra kindlaksmääramine

oleks ennatlik. Ei ole teada, kus hakkab isa pärast vabanemist elama ning millistes tingimustes.

Isal tuleks leida enne stabiilse sissetulekuga püsiv töökoht ja kindel elukoht, mis võimaldab tal

last hooldada ja suhtluskorra raames kasvatada.

2-18-10338

4

4. Lapse esindaja hinnangul on ennatlik määrata suhtluskord kindlaks enne isa vabanemist. Ei

ole teada, millistes tingimustes hakkab isa pärast vabanemist elama ning kus töötama. Isa

esitatud suhtluskord lähtub isa huvidest ning mitte lapse huvidest. Last on viidud isa juurde

kinnipidamisasutusse kolm korda 24 tunniks. Ühel korral viibis kohtumisel ka ema. Laps tundis

isa ära, kuid isa ei mänginud temaga, vaid laps mängis üksinda. Pärast kohtumist ei jäänud laps

magama ning ta oli ärritunud. Lapse viimine isa juurde vanglasse ei ole lapse huvides.

5. Ema esitas 31. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks.

6. Kohus kuulas 26. novembril 2018 vanemad ära. Ärakuulamisel väitis isa, et elas lapsega koos

esimesed poolteist aastat, enne kui ta ära läks. Laps käis kolm korda isaga Viru vanglas

kohtumas. Üks kord käis laps koos emaga ning ülejäänud kordadel koos isa emaga (s.o lapse

vanaema). Isa tahab, et ta saaks pärast vabanemist lapsega suhelda. Ema leidis, et menetlus

tuleks peatada ning suhtluskord kindlaks määrata siis, kui isa vabaneb. Menetlusosalised

(sh isa) olid nõus menetluse peatamisega ning isa hooldusõiguse peatamisega kuni isa

vabanemiseni.

7. Pärnu Maakohus peatas 28. novembri 2018. a määrusega menetluse ning isa hooldusõiguse.

Isa esitas 8. märtsil 2019 avalduse menetluse uuendamiseks ning hooldusõiguse taastamiseks,

sest isa ei viibi enam kinnipidamisasutuses. Pärnu Maakohus uuendas 11. märtsi 2019. a

määrusega menetluse ning taastas isa hooldusõiguse.

8. Maakohus kuulas vanemad 4. juunil 2019 ära. Ärakuulamise käigus sõlmisid vanemad

esialgse kokkuleppe lapsega suhtlemiseks kohtumenetluseajal, mille kohus kandis

istungiprotokolli. Kokkuleppe kohaselt oli isal õigus kohtuda lapsega igal nädalavahetusel ühel

päeval vähemalt kaks tundi järjest selliselt, et kohtumiste juures ei viibi kõrvalisi isikuid ning

ema viibib lapse vaateväljast eemal. Ühtlasi palus kohus emal esitada omapoolse ettepaneku

lapse ja isa suhtlemise korra kohta.

9. Ema esitas kohtule suhtlemise korra, mille kohaselt võiks isal olla õigus kohtuda lapsega iga

nädalavahetuse ühel päeval kuni lapse 5-aastaseks saamiseni, paaris aastatel 23. ja

24. detsembril ning paaritutel aastatel 25. ja 26. detsembril, isadepäeval ja lapse sünnipäeval.

Lisaks oli ema nõus, et vanem, kelle juures laps viibib, ei tohi takistada teisele vanemal lapsega

suhelda, sh on isal õigus suhelda lapsega 24. juunil ja 31. detsembril telefoni teel. Ema ei

nõustunud sellega, et puhkuse ajal on laps pikemalt isa juures.

10. Kohus arutas menetlusosalistega suhtluskorda uuesti 24. septembril 2019. Vanemad ei

jõudnud suhtlemise kohas kokkuleppele. Isa leidis, et kohtu määratud suhtlemise kord ei

toiminud, ning ta tegi ettepaneku, et lapsega kokkusaamised toimuksid Tallinnas. Isa lahkus

ärakuulamiselt, kui kohus selgitas, et isal tuleks lapse huvides siiski ise lapse juurde minna.

Ema nõustus sellega, et kohtumised toimuvad kord nädalas ühel päeval Kehtnas või Raplas.

Ema loobus ärakuulamisel ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Pärnu Maakohus lõpetas 14. oktoobri 2019. a määrusega avaldusest loobumise tõttu ema

ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse menetlemise, jättis rahuldamata isa avalduse

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja määras kohtu algatusel isa ja lapse suhtlemise korra.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi

tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda.

2-18-10338

5

12. Maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks järgmiselt:

-

isal on õigus lapsega kohtuda kaks korda kuus üle nädalavahetuse. Kohtumise kestus on

vähemalt kaks tundi, arvestades lapse päevakava. Lapse haigestumise tõttu ära jäänud

kohtumised tuleb esimesel võimalusel asendada;

-

kohtumised toimuvad lapse elukohajärgses omavalitsusüksuses, lapsele turvalises

keskkonnas, kokkusaamisi, mille juures edaspidi ei viibi lastekaitsetöötaja, lepivad pooled

omavahel vähemalt nädal aega enne kokku, sealjuures peab isa kokkusaamise eelnevalt

kooskõlastama telefoni teel ka lastekaitsetöötajaga. Lapse emal ei ole kohustust tuua last

oma kulul kokkusaamistele, mis toimuvad väljaspool lapse elukohajärgset omavalitsust;

-

esimese kolme kohtumise juures peab viibima ka lastekaitsetöötaja, lapse ema võib samuti

nende kohtumiste juures viibida selliselt, et ta ei asu lapse vaateväljas;

-

lapse emal on õigus keelduda lapse üleandmisest isale juhul kui lapse isa on kokkusaamisele

tulnud joobeseisundis. Sel viisil ära jäänud kohtumisi ei asendata;

-

lapsevanemad ei kaasa kohtumistele kolmandaid isikuid (elukaaslased, sõbrannad jne) ning

teevad mõlemalt poolt kõik võimaliku, et kohtumised toimuks lapse jaoks positiivses

õhkkonnas ja kohtumistel ei tekiks osaliste vahel mingeid verbaalseid ega füüsilisi

konflikte;

-

lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Laste vanemad saadavad lastega seotud teateid

teineteisele SMS-sõnumite teel, sealjuures kinnitab teatesõnumi saanud lapsevanem sõnumi

kättesaamist lühivastusega (OK, nõus jne.). Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja

asjalikult. Lapsevanemad hoiduvad oma lapse juuresolekul kasutamast teineteist

halvustavaid iseloomustusi ja väljendeid ning säilitavad viisakuse ja hoiduvad tülitsemisest

ka omavahel suheldes. Lapsevanemad püüavad omavahelises suhtlemisel välistada ja ära

hoida olukordi, mille käigus on võimalus konfliktide tekkimine nende lähikondsete

(vanemad, elukaaslased, õed-vennad) ja teise vanema vahel;

-

suhtlemiskorras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

lapsevanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades sealjuures lapse parimaid huve.

13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb isa avaldus jätta perekonnaseaduse

(PKS) § 143 lg-st 3 juhindudes rahuldamata, sest lapsega kohtumise nõudmisest on saanud isa

jaoks vahend, millega isa saab sekkuda lapse ema ellu ja muuta seda võimalikult

ebameeldivaks. Sellisele eesmärgile ei anna kohus PKS § 143 lg 3 järgi õiguskaitset. Isa nõutud

suhtluskorra tingimused ei ole täidetavad ega juhindu lapse huvidest ning sellise suhtlemise

käigus ei ole tagatud lapse turvalisus. Isa ei ole nõus tegema suhtluskorra tingimustes

järeleandmisi.

Isa prioriteediks ei ole lapsega suhtlemine. Isa taotletud suhtluskord põhineb isa soovil tekitada

emale võimalikult palju ebameeldivusi, mitte isa huvil lapsega suhelda. Isa keeldus kõikidest

kohtus pakutud suhtlemise variantidest, sh lapsega Raplas suhtlemisest selliselt, et ema toob

lapse Raplasse, tuues esile probleemid sissetuleku ja ühistranspordiga. Isa ei ole selgitanud,

mida ta soovib lapsega Tallinnas teha. Tallinnas isaga kohtumisel ei saaks järgida lapse

päevakava, laps ei saaks lõuna ajal magada ega rahulikult isaga suhelda. Toimunud kohtumistel

Kehtna vallas oli laps oma turvalises tingimustes lasteaia piiratud territooriumil, mis ei ole

võrreldav tingimustega Tallinna linnas. Laps vajab linnatingimustes ainuüksi liiklusohu tõttu

pidevat järelevalvet. Kohus ei ole veendunud, et isa suudab lapse järele piisavalt valvata. Kohus

selgitas isale korduvalt ka seda, et kohus ei saa emalt nõuda lapse toomist ja viimist lapse

elukohast kaugel toimuvatele kokkusaamistele. Isa peab ise lapse juurde minema ning sellega

2-18-10338

6

seonduvad kulud kandma. Kohus arvestab ka sellega, et laps on täielikult ema ülalpidamisel.

Isa ei ole tema enda sõnul pärast vanglast vabanemist lapsele elatist maksnud.

14. Kohus saab PKS § 143 lg-te 1, 3¹ ja 5 järgi (maakohtu määruses osaliselt ekslikult märgitud

PKS § 173) määrata isa ja lapse suhtluskorra, juhindudes lapse huvidest. Kohus ei saa jätta

suhtluskorda kindlaks määramata põhjusel, et isa esitatud suhtluskord ei vasta lapse parimatele

huvidele. Lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda. Kohus ei piira lapse ja vanema

suhtlemisõigust, vaid jätab kinnitamata isa taotletud suhtluskorra. Kuna isa ei ole nõus lapsega

kohtuma ema pakutud suhtluskorra tingimustel, ei saa kohus reguleerida praegust olukorda ka

ema taotluse alusel. Kohus lähtub poolte varem kokkulepitud suhtluskorrast ning lapse

parimatest huvidest.

15. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda.

Määruskaebus

16. Isa esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse,

millega määrata kindlaks selline suhtlemise kord, et isal oleks võimalus lapse elust osa saada.

Isa ei ole maakohtu kindlaksmääratud suhtluskorraga nõus. Isal ei ole võimalik Kehtnasse sõita.

Lapsega Tallinnas kohtumine ei oleks ohtlik. Ka varem oli selliselt suhtluskord reguleeritud

ning see ei toiminud. Kohus ei märkinud seda, millises turvalises kohas Kehtnas kohtumised

toimuvad. Isa ei ole nõus sellega, et vanemad lepivad pärast esimest kolme kohtumist kokku

järgmised kohtumised. Kohtul on piisavalt tõendeid selle kohta, et vanemad ei suuda omavahel

kokkuleppeid teha. Isa ei nõustu sellega, et emal ei ole kohustust tuua last kohtumistele

väljapoole lapse elukohta. Kohus ei saa panna seda kohustust siis ka isale. Isa elab Tamsalus

ning Kehtnas käimine võtaks temalt terve päeva aega. Isa nõustub sellega, et vanemad suhtlevad

omavahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa ei nõustu aga sellega, et esimeste

kohtumiste juures peab viibima lastekaitsetöötaja. Kui isa lapsega esimene kord kohtus, viibis

lastekaitseametnik kohtumise juures. Ta ei täheldanud probleeme. Kohus leidis ekslikult, et isa

ei selgitanud, mida ta lapsega Tallinnas koos teeks. Ema keelab isal ka lapsega telefoni teel

suhelda, sh teha videokõnet, mis tänaseid lahendusi arvestades on väga lihtsaks tehtud. Kohus

jättis reguleerimata isaga tähtpäevadel kokkusaamised. Samuti jättis kohus tähelepanuta selle,

et ema oli nõus, et isa hoiab last Kehtnas terve päeva. Kohus ei ole võimaldanud isal tutvuda

lapse elukohaga, et veenduda selle lapsele sobivuses. Kohus tegi lahendi, mida on võimatu täita,

kohtu eesmärk on isa hoida lapsest eemal nii palju, kui on võimalik. Kohus ei arvestanud

vanemate majandusliku seisuga. Asjaolu, et isal on kriminaalne minevik, ei anna kohtule õigust

piirata isa õigust lapsega suhelda.

17. Ema, lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutused ei nõustunud määruskaebusega ja

palusid jätta selle rahuldamata. Tapa Vallavalitsus lisas vastusele kodukülastusakti, mille

kohaselt tegi lastekaitsespetsialist koos sotsiaalhoolekande spetsilistiga 16. oktoobril 2019 isa

elukohas etteteatamata kodukülastuse. Kodukülastuse hetkel oli isa silmnähtavalt

alkoholijoobes, mis on fikseeritud kodukülastuse aktil ja mida on isa omakäelise allkirjaga

kinnitanud. Kehtna Vallavalitsus edastas kohtule e-kirjavahetuse isaga.

18. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

Menetluse edasine käik

2-18-10338

7

19. Tallinna Ringkonnakohus andis 27. augusti 2020. a kirjaga menetlusosaliste tähtaja, et

selgitada vahepeal toimunud lapse ja isa kohtumisi, lapse päevarutiini jt suhtlemist puudutavaid

asjaolusid.

20. Isa vastas, et tema ja lapse viimane kokkusaamine toimus 2019. a suvel. Lapse ema ei

võimalda isal lapsega suhelda. Isa on lapsega mõned korrad telefoni teel suhelnud. Ema keeldub

videokõnedest ja lapsest piltide saatmisest. Ema ei võta isaga ühendust ning solvab teda, kui isa

emale helistab, et lapsega rääkida. Isa elab Tapa linnas xxx. Ta ei tööta ega ole ennast töötuna

arvele võetud. 2020. a saadeti ta Soomest puhkusele ning kui tuli aeg tagasi minna, tuli viirus

ja sellest ajast saati on ta kodus. Isa soovib lapsega suhelda telefoni või interneti teel. Isa jääb

enda varem esitatud seisukohtade juurde. Ei vasta tõele, et isa kohtus lapsega joobeseisundis

ega ka see, et ta käis lastekaitsetöötaja juures joobeseisundis.

21. Ema vastas, et isa ja laps ei ole alates 2019. a suvest kohtunud, kuid on suhelnud paar korda

telefoni teel. Ema esitas kohtule lapse päevarutiini. Ema on nõus, et isa suhtleb lapsega telefoni

või interneti vahendusel, kuid üks kord nädalas. Tähtpäevadel toimuksid kokkusaamised

selliselt, nagu on suhtluskorras välja toodud.

22. Lapse esindaja vastas, et isa ja laps kohtusid viimati 2019. a suvel, kuid on suhelnud lapsega

paar korda telefoni teel. Isa pöördus üks kord omal initsiatiivil Tapa Vallavalitsuse

lastekaitsetöötaja poole, soovides teada, miks ta ei saa lapsega suhelda. Kohtumisele tuli ta

tugevas alkoholijoobes ja ta ei olnud võimeline adekvaatset vestlust läbi viima. Esindaja suhtles

lapsega. Laps on aktiivne ja hea suhtleja. Lapsel on ema juures hea elada. Laps ei osanud vastata

isaga kohtumiste kohta ning talle ei meenunud viimane isaga kokkusaamine ega see, milline isa

välja näeb. Laps arvas, et ta võiks isaga kohtuda. Esindaja suhtles ka lastekaitsetöötaja ja emaga.

23. Tapa Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja ei ole teadlik sellest, kus isa elab. Isa viimane elukoht

oli Tamsalus xxx. Haridus- ja sotsiaalosakonna teada lõppes isa üürileping 7. aprillil 2020.

Viimati käis ta vallavalitsuses taotlemas toimetulekutoetust ja siis andis ta elukoha aadressiks

Tapa linna xxx, millel elab isa enda ema. Rahvastikuregistri andmetel ei ole tal elukohta ning

täpne viibimiskoht ei ole Tapa Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnale teada.

24. Kehtna vallvalitsus vastas, et laps ja isa ei ole pärast 2019. a suvel kokkusaamist rohkem

kohtunud. Ema sõnul on laps ja isa mõned korrad telefoni teel suhelnud. Isa ja lapse kohtumised

võiksid toimuda Kehtna vallas või Rapla maakonnas, mis on lapsele tuttav ja turvaline.

Kohtumised võiksid kesta esialgu paar tundi ning Kehtna Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja on

valmis viibima esimese kolme kohtumise juures ka nädalavahetusel, eeldusel, et ametnikku

teavitatakse isa ja lapse kohtumisest ette vähemalt nädal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus jättis

isa avalduse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse,

millega rahuldab avalduse osaliselt.

26. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide

kohaldamisel, kui leidis, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja suhtluskord tuleb täielikult

määrata kohtu omal algatusel.

2-18-10338

8

Praegusel juhul esitas isa avalduse, milles palus määrata enda ja lapse suhtlemise korra. Seega

toimus kohtumenetlus isa avalduse alusel. Olukorras, kus maakohus leidis, et isa taotletud

tingimustel suhtlemine ei ole lapse huvides, kuid isa ja lapse suhtluskord tuleb määrata teistel

tingimustel, ei olnud maakohtul alust jätta isa avaldus rahuldamata, vaid avaldus tulnuks

rahuldada osaliselt. Kolleegium parandab maakohtu eksimused ja rahuldab isa avalduse lapsega

suhtlemise korra määramiseks osaliselt.

Samuti on maakohus ekslikult ja vastuoluliselt viidanud isa avaldust rahuldamata jättes

PKS § 143 lg-le, mille kohaselt võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust, teisalt aga

märkinud, et kohus ei piira isa suhtlusõigust. Asjas ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis

annaksid praegusel juhul alust isa suhtlusõigust mõneks ajaks piirata. Seetõttu jätab

ringkonnakohus suhtlusõiguse piiramist puudutavad põhjendused ja viited PKS § 143 lg-le 3

kohtumäärusest välja.

27. Kolleegiumi hinnangul ei ole õige ka maakohtu järeldus, et isa avaldus on esitatud

eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset.

PKS § 143 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus lapsega suhelda ning kui vanemad ei jõua

vanema ja lapse suhtlemises kokkuleppele, määrab PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel kohus

suhtluskorra. Seega on vanemal õigus pöörduda suhtluskorra määramiseks kohtu poole. Ka

juhul, kui vanema taotletud tingimustel ei vasta suhtlemine lapse huvidele, ei ole alust järeldada,

et riik ei pea sellisele vanemale õiguskaitset pakkuma. Seejuures on maakohtu järeldus ka

vastuoluline, kuna maakohus pidas isa ja lapse suhtlemise korra määramist siiski vajalikuks ja

määras selle.

Lisaks ei ole ringkonnakohtule mõistetav milliste asjaolude alusel maakohus järeldas, et isa

eesmärk on lapsega suhtlemist puudutavalt põhjustada emale ebameeldivusi, mitte saada

lapsega suhelda. Ka juhul, kui isa esitatud suhtluskord ei lähtu täielikult lapse huvidest, ei saa

sellest veel järeldada, et isa tahe on olnud emale võimalikult palju ebameeldivusi põhjustada.

Asjaolu, et isa on keeldunud ema ettepanekutest, ei anna alust seda järeldada. Ka ema on

keeldunud isa ettepanekutest. Arvestades seda, et laps elab koos emaga Kehtnas ja isa elab

Tapal (menetluses avaldatu kohaselt elas isa ka Tamsalus ning kavatses asuda elama Rakverre,

kuid kohtuda soovis lapsega oma ema juures Tapal) ning ühistranspordiühendus nende

elukohtade vahel on aeganõudev ja kulukas, on mõistetav isa soov kohtuda lapsega korraga

pikemat aega ja nii, et ema osaleb lapse transportimisel (kas Tapale või vahepeatusena

Tallinnasse). Tapa ja Kehtna vahelist kehva ühistranspordiliiklust arvestades on isal keeruline

kohtuda lapsega lühiajaliselt Kehtnas. Seetõttu on tema vastuväited kohtu ja ema pakutud

suhtluskorrale mõistetavad ega anna alust järeldada, et isa soovib lapsega suhtlemise käigus

põhjustada üksnes emale ebameeldivusi. Pigem soovib isa saada endale sobivamaid suhtlemise

tingimusi. Seda arvestades jätab ringkonnakohus ka need põhjendused kohtumäärusest välja.

28. Kolleegium leiab, et maakohus on eksinud ka sisuliselt isa ja lapse suhtluskorra tingimusi

määrates.

Ringkonnakohus selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate

lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja

lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja

lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige

lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased

suhted.

2-18-10338

9

Suhtluskorda määrates juhindub kohus PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute huve. Kohtul on vanema ja lapse suhtluskorda määrates avar

kaalumisruum ning suhtluskorda määrates peab kohus kaaluma esitatud asjaolude valguses

kõiki vanemate esitatud taotlusi ning määrama sellise suhtluskorra, mis vastab kõige paremini

lapse huvidele. Seetõttu peab kohus ka põhjendama, miks ta ei määra suhtluskorda vanema

taotletud viisil või miks on ühe vanema või kohtu pakutud tingimustel suhtlemine paremini

lapse huvides. Kõrgema astme kohus sekkub sellisesse kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui

alama astme kohtu otsuses on kaalumisviga, sh kui maakohus on väljunud kaalumispiiridest

või jätnud kaalutlusotsust tehes olulised asjaolud või huvid arvestamata, aga ka siis, kui kohus

on mõnele asjaolule omistanud ebaõige tähenduse.

Praegusel juhul ei ole maakohus isa ja lapse suhtluskorda määrates arvestanud kõiki vanemate

ettepanekuid suhtluskorra määramiseks ega kohaselt põhjendanud, miks ta need kõrvale jätab.

Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vanematel on üksmeel või vähemalt osaline

üksmeel osades tingimustes, mis ei ole lapse huvidega vastuolus. Selliselt on maakohus jätnud

põhjendamatult osad suhtluskorra tingimused määramata. Samuti ei ole maakohus suhtluskorda

määrates määrust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei ole mõistetav millistel kaalutlustel

maakohus suhtluskorra tingimused määras ja mille alusel leidis, et need vastavad kõige

paremini lapse huvidele. Kolleegium saab need eksimused parandada.

29. Maakohus järeldas kolleegiumi hinnangul õigesti, et isa avalduses taotletud kohtumiste aeg

ja koht ei vasta lapse huvidele, mistõttu tuleb isa ja lapse kohtumised korraldada teisiti.

Maakohtu määratud kord, mille kohaselt võib isa kohtuda lapsega kaks korda kuus üle

nädalavahetuse lapse elukohajärgses omavalitsuses, vastab lapse huvidele ning tagab isa

võimaluse lapsega suhelda ning lapse õiguse vanemaga suhelda ja suhteid säilitada.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi ja täpsustab suhtlemise tingimusi

alljärgnevalt.

29.1. Isa taotles sellist suhtlemiskorda, mille järgi saaks ta kohtuda lapsega üle nädala reedest

pühapäevani nii, et ema toob lapse Kehtnast isa juurde Tapale ja viib lapse ka tagasi. Ema ei

olnud sellega nõus ning tegi omalt poolt ettepaneku, et suhtlemine võiks toimuda igal

nädalavahetusel ühel päeval vastavalt võimalusele (lapse kodu läheduses). Kohtumenetluse

ajaks leppisid vanemad kokku, et isal on õigus kohtuda lapsega igal nädalavahetusel ühel päeval

vähemalt kaks tundi järjest (Kehtnas). Isa kinnitusel selline suhtlemiskord ei toiminud. Kuna

isal ei ole isiklikku sõiduvahendit ning Tapalt Kehtnasse ja tagasi sõitmine võtab

ühistranspordiga palju aega ning on kulukas, pakkus isa välja lahenduse, et ema toob lapse

Tallinnasse. Ema ei olnud nõus lapse isa juures ööbimise ega lapse Tallinnasse viimisega, kuid

pakkus välja, et kohtumised võiksid toimuda Raplas. Raplas kohtumistega ei nõustunud

omakorda isa.

Lapse esindaja ei toetanud isa juures ööbimisi ning leidis, et kohtumised võiksid toimuda

ööbimiseta Kehtnas või Raplas. Kehtna Vallavalitsus leidis, et kohtumised võiksid toimuda

lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas Kehtna vallas või Rapla maakonnas ja kesta esialgu

paar tundi, sh võiksid esimesed kohtumised toimuda lastekaitsetöötaja juuresolekul. Tapa

Vallavalitsus oli seisukohal, et seni, kuni isal ei ole kindlat elukohta, ei ole ööbimised isa

juurdes põhjendatud, sh ei ole põhjendatud sellised kohtumised lapse isapoolse vanaema juures

Tapal, sest peres on alkoholi probleem. Samuti on Tapa Vallavalitsus kinnitanud, et isa on

alkoholijoobes nende poole pöördunud. Tapa Vallavalitsus esitas määruskaebemenetluses

kodukülastuslehe (II kd, tl 87), mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu.

Nimetatud tõend kinnitab, et etteteatamata kodukülastuse ajal oli isa korter lapsega

2-18-10338

10

suhtlemiseks sobivas seisundis, kuid isa oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Tänaseks ei ela isa

enam nimetatud korteris.

29.2. Kolleegiumi arvates ei oleks praegusel juhul lapse huvides võimaldada lapsel isa juurde

jääda nädalavahetusteks, sest mitmepäevased ööbimisega kokkusaamised ei pruugi olla lapsele

turvalised ega vastata seetõttu lapse huvidele.

Kolleegium mõistab isa soovi saada lapsega koos rohkem aega veeta ja teha seda nii, et

transpordile kuluv aeg ei oleks ülemäära koormav, kuid kolleegiumil ei ole tekkinud toimiku

materjalide alusel veendumust, et isa suudab praegu tagada lapsele piisavalt turvalise

keskkonna. Isa oli etteteatamata kodukülastuse ajal tööpäeval alkoholijoobes (II kd, tl 86–87).

Ka lapse esindaja seisukohast nähtub, et isa oli pöördunud Tapa lastekaitsetöötaja poole

alkoholijoobes ning et isaga ei olnud võimalik adekvaatset vestlust läbi viia (II kd, tl 101).

Alkoholiprobleemidele viitab oma seisukohtades ka ema, kelle nägemuse kohaselt peaks isa

esmalt läbima alkoholivõõrutusravi. Seejuures on ema toonud esile, et ka vanemate kooselu ajal

kuritarvitas isa alkoholi ja muutus selle käigus ohtlikuks. Kuna laps on alles nelja-aastane ja

vajab pidevat järelevalvet, ei oleks turvaline jätta last pikemaks ajaks isa juurde, sest ei ole

teada, kas isa on lapsega koosviibimise ajal kaine või mitte. Samuti on isa kohtumenetluse ajal

muutnud oma elukohta, mis annab alust järeldada, et isal ei ole kindlat elukohta. Tapa

Vallavalitsuse kinnitusel ei oleks lapsele turvaline viibida mitu päeva ka isapoolse ema

elukohas, kuna peres on alkoholiprobleem. Seda arvestades määras maakohus põhjendatult isa

ja lapse suhtlemise korra selliselt, et kokkusaamised ei hõlma isa juures ööbimisi.

Küll aga on ema toetanud seda, et isa ja laps võiksid kohtuda igal nädalavahetusel ilma

ööbimiseta. Ka lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus toetas isa ja lapse lühiajalisi

kokkusaamisi lapse elukoha läheduses. Seega on põhjendatud määrata isa ja lapse suhtluskord

selliselt, et isa ja laps kohtuvad lühiajaliselt. Kuigi ema pakkus isale võimalust kohtuda lapsega

igal nädalavahetusel, on isa soovinud kohtuda lapsega üle nädala. Arvestades isa ja lapse

elukoha kaugust, ei oleks mõistlik ega põhjendatud korraldada kohtumisi igal nädalavahetusel.

Sellest tulenevalt määras maakohus põhjendatult, et kohtumised toimuvad üle nädala.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga kohtumääruse selguse ja täidetavuse huvides täpsustada,

et kokkusaamised toimuvad iga paaris nädala laupäeval või pühapäeval. Kuigi üldjuhul määrab

kohus kindlaks täpse nädalapäeva, on praegusel juhul mõistlik jätta täpne päev vanemate enda

määrata, sest see võimaldab arvestada kõige paremal viisil isa võimalusi lapsega kohtuda.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et vanemad ei suuda kohtumiste täpset aega kokku leppida,

sest ema on põhimõtteliselt nõus sellega, et isa ja lapse kohtuvad ning probleemid on tekkinud

eelkõige sellest, et isa on olnud alkoholijoobes ajal, mil ta on soovinud lapsega kohtuda.

29.3. Kolleegiumi hinnangul määras maakohus õigesti ka isa ja lapse kohtumiste kestuse. Kuigi

isa hinnangul on kohtumise aeg liiga lühike, on maakohus määranud selle selliselt, et isa ja

lapse kohtumine kestab vähemalt kaks tundi, st kohtumääruses on määratud minimaalne aeg,

mille isa peab saama veeta koos lapsega. Kui isa ja lapse kohtumised toimuvad tõrgeteta, võivad

vanemate kokkuleppel olla kohtumised ka pikemad. Kuigi üldjuhul tuleks kohtumised määrata

kellaajalise täpsusega, ei ole see praegusel juhul põhjendatud, sest nende järgimine ei pruugi

ühistranspordivahendite sõidugraafikuid, aga ka lapse päevakava arvestades olla võimalik.

Seetõttu on mõistlik jätta ka kohtumiste täpne kellaaeg enne kohtumisi vanemate kokku

leppida.

29.4. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kõige paremini lapse huvidele see, et ta saab kohtuda

oma isaga enda elukoha lähedal.

2-18-10338

11

Isa ja lapse suhtluse korraldamisel on keskne probleem see, et isa elab lapsest kaugel.

Kolleegium mõistab, et isal on keeruline tulla lapsega lühiajalistele kokkusaamistele ning

ühistranspordivahenditega kulub lapse juurde jõudmiseks väga palju aega. Teisalt tuleb

suhtluskorda määrates arvestada lapse vanust ja kaaluda seda, kummale on ühistranspordiga

sõitmine koormavam – kas isale või lapsele. Ringkonnakohtu hinnangul on nelja-aastasele

lapsele selgelt ülemäära koormav sedavõrd pika vahemaa läbimine selleks, et ta saaks

lühiajaliselt isaga suhelda. Pikemad kokkusaamised ei ole aga esialgu lapse huvides. Seetõttu

tuleb isa ja lapse suhtluskord määrata selliselt, et isa tuleb lapsega kohtumisteks ise lapse juurde

ja võtab ta lapse elukohast ning toob tagasi lapse elukohta, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

Arvestades isa ja lapse elukoha kaugust ning seda, et ühistranspordivahendiga on isal keeruline

lapsega kohtumas käia, aga ka seda, et ema on pakkunud kohtumispaigaks ka Raplat ja isa

Tallinnat, mis on ühistranspordivahenditega paremini ligipääsetavad, on mõistlik jätta

vanematele võimalus leppida enne iga kohtumist kokku muus kohtumise paigas, mis on isale

paremini ühistranspordiga ligipääsetav, kuid samas ei koorma sõiduaeg liigselt nelja-aastast

last. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ka emal kohustus toetada vastavalt oma

võimalustele isa ja lapse suhtlust.

29.5. Lapse huvides on maakohus õigesti PKS § 143 lg 3¹ alusel määranud ka selle, et kolme

esimese kohtumise juures peab viibima lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötaja.

Laps on praegu nelja-aastane ning ta on oma teadliku elu elanud koos emaga. Isa ei ole lapsega

alates 2019. a suvest kohtunud ning lapse esindaja seisukohast nähtub, et laps ei mäleta viimast

isaga kohtumist ega seda, milline isa välja näeb (II kd, tl 97, 102, 111). Laps ei ole isaga

harjunud ning on ilmselt hakanud temast võõranduma. Sellisel juhul on põhjendatud, et lapse

heaolu ja turvatunde tagamiseks viibib isa ja lapse esimeste kohtumiste juures spetsialist, kes

oskab märgata lapse reaktsioone isaga kohtumisele ja veendub, et lapse heaolu on tagatud.

Lastekaitsetöötaja saab ka vanemaid toetada, jälgida ning aidata suhtluskorda täita. Samuti võib

vanemate suhtes neutraalse lastekaitsetöötaja kohalolek aidata ära hoida vanemate vahel

tekkida võivaid erimeelsusi ja alusetuid süüdistusi.

Kehtna Vallavalitsus on andnud ka nõusoleku, et nende lastekaitsetöötaja viibib

nädalavahetustel esimeste kohtumiste juures. Arvestades Kehtna Vallavalitsuse soovi tuleb

lisaks määrata, et vanemad teavitavad kohalikku omavalitsust kokkusaamise ajast ja kohast

hiljemalt üks nädal enne kohtumist.

30. Maakohus jättis aga põhjendamatult tähelepanuta isa taotluse võimaldada tal lapsega

suhelda kaugkommunikatsioonivahendite teel.

30.1. Isa tõi kohtumenetluses esile, et ema takistab tal lapsega telefoni teel suhelda, ning palus

suhtluskorras määrata, et vanem, kelle juures laps viibib, ei tohi takistada teisel vanemal lapsega

telefoni teel suhelda. Selle tingimusega on ema enda pakutud suhtlemise korras nõustunud.

Lisaks tõi isa määruskaebuses esile, et tänapäevaseid lahendusi arvestades on lihtne sellist

suhtlust korraldada. Ka ema nõustus määruskaebemenetluses, et isa ja laps võiksid suhelda

kaugkommunikatsioonivahendite teel, kuid mitte iga päev, vaid kord nädalas, ning kõne kestus

peaks sõltuma lapse soovist. Ema nõustumist kinnitab ka määruskaebemenetluses Kehtna

Vallavalitsuse edastatud e-kirjavahtus (II kd, tl 90), mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662

lg 3 alusel uue tõendina vastu. E-kirjavahetusest nähtub, et isa soovib emaga kokku leppida

kindlad päevad ja kellaajad, millal ta saaks lapsega kaugkommunikatsioonivahendite teel

suhelda, ning ta soovib, et ema helistaks ise talle, kui emal on selleks sobiv hetk.

2-18-10338

12

Lastekaitsetöötaja kinnitusel on ema nõus lubama isal lapsega telefoni teel suhelda, kui isa ei

ole alkoholijoobes.

30.2. Ülaltoodut arvestades on vanemad üksmeelel selles, et laps võiks lisaks kohtumisele

suhelda isaga ka kaugkommunikatsioonivahendite teel. Sel viisi suhtlemise korraldamine on

isa ja lapse elukohtade kaugust arvestades mõistlik ning isa ja lapse lähedase suhte hoidmiseks

vajalik. Ema ettepanek korraldada kaugkommunikatsioonivahendite teel suhtlemist kord

nädalas, tagab isale ja lapsele mõistliku võimaluse olla teineteise eluga kursis ja säilitada

lähedane suhe. Samas tuleb sel viisil suhtlust korraldades arvestada seda, et nelja-aastase lapse

tähelepanu hajub kiiresti ning laps ei pruugi olla valmis vestlema isaga väga pikalt. Seetõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik määrata kohtumäärusega isa ja lapse suhtluse kestust.

Suhtlus peaks kestma seni, kuni lapse tähelepanu püsib. Selline suhtlemine on kooskõlas lapse

huvidega ega koorma teda ülemäära.

Küll tuleb selguse ja täidetavuse huvides kindlaks määrata suhtlemise algusaeg. Kuna vanemad

ei ole kohtule esitanud kõne aja kohta oma eelistusi, on lapse iganädalast orienteeruvat

päevakava arvestades mõistlik määrata, et laps suhtleb isaga iga kolmapäeva õhtul kell 19.00,

kui vanemad ei lepi kokku teisiti, ning selleks helistab isa emale ning ema võimaldab lapsel

isaga kaugkommunikatsioonivahendi teel suhelda ja tagab lapse valmisoleku.

31. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ka isa taotluse suhelda lapsega lapse

sünnipäeval ja muudel tähtpäevadel.

Isa taotles lapsega pikemaajalisi koosviibimisi erinevatel tähtpäevadel, kuid vastavalt

ülaltoodud põhjendustele ei ole need põhjendatud ega vasta lapse huvidele. Küll aga ei tähenda

see seda, et isal ei oleks üldse õigust lapsega tähtpäevadel suhelda. Arvestades seda, et isa ja

lapse lühiajalised kohtumised, aga ka suhtlemine kaugkommunikatsioonivahendite teel on isa

ja lapse suhte hoidmiseks ja süvendamiseks vajalik, peab isal olema võimalus saada lapse elust

osa ka tähtpäevadel. Arvestades isa ja lapse elukoha kaugust, on mõistlik määrata, et

tähtpäevadel suhtleb isa lapsega vastavalt varasemale kokkuleppele kas lapsega vahetult

kohtudes, sarnaselt muudele kokkusaamistele, või kaugkommunikatsioonivahendite teel.

32. Kuna kohtumenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et isa tarvitab alkoholi ja võib olla

alkoholijoobes, tuleb suhtluskorda täpsustada ja määrata, et nii vahetud kohtumised kui ka

suhtlus kaugkommunikatsioonivahendite teel jääb ära, kui isa on kohtumise või suhtluse ajal

alkoholijoobes, ning neid kohtumisi ei asendata. See annab lapse emale õiguse keelduda last

isale üle andmast ja lapsega kõne võimaldamast juhul, kui isal ilmnevad joobetunnused. See on

vajalik lapse heaolu ja huvide tagamiseks ega ole isale ülemäära koormav. Isa saab ja peab

tegema kõik endast oleneva, et kohtumised ja suhtlus ei jääks ära isa alkoholijoobe tõttu.

33. Vastuseks isa ülejäänud määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

Kuigi PKS § 143 lg 4 järgi võib kohust lapse huvides lubada kolmandal isikul, sh lapse teistel

sugulastel lapsega suhelda, ei ole praegusel juhul lapse isapoolsed sugulased taotlenud lapsega

suhtlemist. Seetõttu ei ole põhjendatud määrata seda ka suhtluskorras.

Isa väited lapse elamistingimuste kohta ema juures ei mõjuta isa ja lapse suhtluskorra tingimusi.

Kohtul ei ole alust anda isale võimalust tutvuda ema koduga ning sealsete tingimustega.

34. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium isa määruskaebuse osaliselt ja rahuldab

osaliselt isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2-18-10338

13

35. Kohtuasja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a

lapse esindaja kulud, mille kolleegium jätab TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti Vabariigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin