2-17-11858/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11858

Tsiviilasi

XX hagi Osaühingu EBS Campus vastu tööõnnetuse

toimumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

19. märtsi 2020. a

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk

Kostja Osaühing EBS Campus (registrikood 10934100),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. märtsi 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata XX taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi Osaühingu EBS Campus (kostja) vastu

tööõnnetuse toimumise tuvastamiseks. Maakohus rahuldas 6. septembri 2018. a otsusega hagi

ja tuvastas, et 30. jaanuaril 2017 hagejaga toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõttes. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus

2 (4)

jättis 22. jaanuari 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud

kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus

tühistas 2. oktoobri 2019. a otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ja jättis hagi läbi

vaatamata. Menetluskulud jättis Riigikohus hageja kanda.

2. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad kohtule 14. juunil 2018, 8. jaanuaril 2019 ja

3. juulil 2019. Kostja palus 14. juuni 2018 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja

mõista 2078 eurot, millele lisanduvad istungiga seotud kulud. Kostja palus 8. jaanuari 2019

menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista 1641 eurot, s.o õigusabikulu

1341 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 300 eurot, millele lisanduvad istungiga

seotud kulud. Kostjale osutati 14. juuni 2018 ja 8. jaanuari 2019 menetluskulude nimekirjade

kohaselt õigusabi advokaadi tunnihinnaga 130 eurot ja juristi abi tunnihinnaga 50 eurot. Kostja

palus 3. juuli 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista 1459 eurot.

Kostjale osutati 3. juuli 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabi advokaadi

tunnihinnaga 130 eurot ja juristi abi tunnihinnaga 70 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane,

mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta. Kostja palus määrata, et hagejal

tuleb tasuda kostjale määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus määras 19. märtsi 2020. a määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3800 eurot ning kohustas hagejat tasuma

kostjale määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus selgitas, et praeguses asjas ei kohaldu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 4, kuivõrd Riigikohus on jõustunud kohtuotsuses märkinud, et praeguse tsiviilasja

menetluskulud jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg 2 järgi. Maakohtul tuleb Riigikohtu

otsustusest menetluskulude kindlaksmääramisel ka lähtuda.

Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 130 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Maakohus arvestas seejuures asja keerukust, esindaja kohtule esitatud menetlusdokumentide

mahtu ning asjaolu, et kostjat on esindanud kogu menetluse vältel vandeadvokaat.

Maakohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust.

Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostjale ei tule

hüvitada õigusbüroo juristi toimingute ajakulu 11. septembril 2017, 27. septembril 2017,

27. oktoobril 2017,

20. novembril 2017,

11. detsembril 2017,

13. detsembril 2017,

20. detsembril 2017,

3. jaanuaril 2018,

5. jaanuaril 2018,

10. jaanuaril 2018,

23. jaanuaril 2018, 1. veebruaril 2018, 22. märtsil 2018, 5. oktoobril 2018, 11. oktoobril 2018,

30. oktoobril 2018,

6. novembril 2018,

21. novembril 2018,

29. novembril 2018,

28. detsembril 2018, 22. mail 2019 ja 28. mail 2019 kokku 302 euro ulatuses, kuivõrd

advokatuuriseaduse § 40 lg 3 järgi ei või advokaadibüroo kaudu või vahendusel õigusteenust

osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed. Ülejäänud kostja esindaja ajakulu on

põhjendatud ja vajalik. Samas arvestas maakohus asjaoluga, et tegemist oli tööandja vastu

esitatud tuvastushagiga TsMS § 132 lg 1 mõttes hagihinnaga 3500 eurot. Maakohus juhindus

Riigikohtu 2. mai 2019. a otsusest asjas nr 2-17-6057, milles Riigikohus on selgitanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS

§ 175 lg 1 alusel arvestatakse mh kohtuvaidluse asjaoludega (eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega), aga ka sellega, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes

erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise

esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue. Maakohus arvestas menetluskulude

kindlaksmääramisel ka poolte majanduslikku võimekust ning asjaolu, et hageja on

vanaduspensionär ning kostja juriidiline isik. Arvestades Riigikohtu praktikat, nõude olemust,

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning menetlusosaliste majanduslikku võimekust, leidis

3 (4)

maakohus, et esindajakulude hüvitist, mida hageja peab kostjale maksma, tuleb vähendada kuni

hagihinnani s.o 3500 euroni. Hagihinda ületavas osas, s.o 1926,17 euro ulatuses (5426,17 –

3500), jättis maakohus kostja taotluse esindajakulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt peab

hageja kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Seega

mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 3800 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot ja

esindajakulu 3500 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja jätta kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks rahuldamata. Hageja palub tagastada

tema menetluses tasutud riigilõiv pangakontole, millelt see tasuti. Hageja palub jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Kaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus ebaõiglane. Arvestades, et nii maakohus kui ka

ringkonnakohus pidasid hagi põhjendatuks ja rahuldasid hageja nõude, tuli Riigikohtu otsus,

millega jäeti hagi läbi vaatamata, pooltele üllatuslikuna. Seega on hageja jaoks kostja

menetluskulude tema kanda jätmine ilmselgelt ebaõiglane. Lisaks tuleb arvestada ka asjaoluga,

et hageja on kostja juures tööd tehes saanud vigastada tööõnnetuse tõttu, mida on jaatanud nii

maakohus kui ka ringkonnakohus. Mh on hagejale tööõnnetuse tõttu tekkinud vigastused

pöördumatud. Kuna sisuliselt on tuvastatud tööõnnetuse toimumine, siis palub hageja jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Seda ka hoolimata Riigikohtu

suunisest, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda.

Kuna Riigikohus otsustas, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, siis tuleb pooltele TsMS § 150 lg

3 kohaselt nende menetluses tasutud riigilõivud tagastada. Seega oli lubamatu kostja tasutud

riigilõivu hageja kanda jätmine.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja

§ 657 lg 1 p 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus edastab hageja

taotluse kohtumenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 4 ja § 65 järgi

lahendamiseks Riigikohtule.

8. Määruskaebuses vaidlustab hageja sisuliselt menetluskulude jaotust ning leiab, et

menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude jaotus määrati praeguses asjas kindlaks

Riigikohtu

2. oktoobri 2019. a

otsusega.

Riigikohtu

otsus

jõustub

selle

avalikult

teatavakstegemise päeval ja selle peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 694 lg 2). Kuivõrd

Riigikohtu otsus on jõustunud ning selle resolutsiooni p 3 kohaselt jäid menetluskulud hageja

kanda, siis menetluskulude jaotust hageja praeguses määruskaebemenetluses enam vaidlustada

ei saa. Seega lähtus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel õigesti Riigikohtu

2. oktoobri 2019 jõustunud otsusest, mille järgi menetluskulud jäid hageja kanda.

4 (4)

9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohtul ei olnud alust mõista hagejalt välja

kostja menetluses tasutud riigilõivu. Hageja tugineb TsMS § 150 lg 1 p-le 3 (ringkonnakohtu

hinnangul on hageja määruskaebuses ekslikult viidanud TsMS 150 lg-le 3) ja leiab, et hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu tuleb pooltele nende menetluses tasutud riigilõiv tagastada. Kostja tasus

riigilõivu ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamise eest. Hagi jättis läbi vaatamata

Riigikohus. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel eelnevas

kohtuastmes tasutud riigilõivu. Järelikult ei ole kostjal õigust taotleda tasutud riigilõivu

tagastamist.

Seega leidis

maakohus

õigesti, et

hageja peab

kostjale hüvitama

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust osas, milles

maakohus hagejalt kostja menetluskulude katteks hüvitise välja mõistis. Määruskaebusest võib

järeldada, et hageja on nõustunud sellega, et kostja hüvitatavate esindajakulude suurus on

piiratud 3500 euroga.

10. Hageja on esitanud määruskaebuses taotluse tagastada tema kohtumenetluses tasutud

riigilõiv pangakontole, millelt see tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel. Hagi jäeti

läbi vaatamata Riigikohtu 2. oktoobri 2019. a otsusega. Seega ei ole hagejal TsMS § 150 lg 3

järgi õigust nõuda riigilõivu tagastamist ja tema taotlus tuleb jätta rahuldamata.

11. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav