3-21-72/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-72

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja

nende

esindajad

Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Karina Makarova

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist: XXXXXXXXX OÜ (registrikood

XXXXXXXX)

Muud selgitused

Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel

tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel saata määrus XXXXXXXX OÜ-

le.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 12.01.2021 taotlus ning anda Maksu- ja

Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti

seadmiseks XXXXXXXXX OÜ ettemaksukontole nr 38179233 summas 51

345,28 eurot kuni selle summa täitumiseni kas ettemaksukontol või Tallinna

Halduskohtu 12.10.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1942 antud loa alusel

arestitud pangakontodel või ettemaksukontol ja nimetatud pangakontodel

kokku.

2. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1

nimetatud pangakontod ja ettemaksukonto viivitamata vabastada kui

ettemaksukontol, pangakonto(de)l või ettemaksukontol ja pangakonto(de)l

kokku on 51 345,28 eurot, v.a arestitud summa osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

3-21-72

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXXXXXXXX

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduril on

muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust

reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus

otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras,

kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus.

Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku

käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta,

mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

3-21-72

3(6)

5. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud

nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks

vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 20.04.2020 teate nr

12.2-3/052402-1 (taotluse lisa 1) alusel XXXXXXXXX OÜ suhtes maksustamisperioodide

september 2019 kuni veebruar 2020 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrolli.

7. Kohtule esitatud taotluses asus maksuhaldur seisukohale, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise kohustuse (maksu) määramine kogusummas 51 345,28 eurot (s.o

alusetult deklareeritud sisendkäibemaks 20 538,10 eurot ja arvestamata ja tasumata jäetud

tulumaks 30 807,18 eurot). Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid

ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline.

8. Taotluses ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohtule esitatud taotluse põhjendused ja taotlusele

lisatud

dokumendid

annavad

aluse

kahelda

XXXXXXXXX

OÜ

poolt

raamatupidamisandmete õiges kajastamises ja õiges maksude arvestamises, deklareerimises

ning tasumises. Maksuhaldur on esitanud kohtule piisavalt teavet ja dokumentaalseid

tõendeid, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlusi kontrollitaval perioodil september 2019 -

veebruar 2020 maksukohustuslase sooritatud tehingute osas. MTA on kohtule esitatud

taotluses piisavalt põhistanud ning ära näidanud, et XXXXXXXXX OÜ on kajastanud oma

raamatupidamisarvestuses teadlikult tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Eeltoodu on

leidnud mh kinnitust XXXXXXXXXX OÜ ja XXXXXXXXXXXX OÜ juhatuse liikmete

poolt antud kinnitusega (taotluse lisad 3 ja 4), et nad ei ole XXXXXXXX OÜ-ga tehinguid

teinud ega ole ka deklareerinud XXXXXXXXX OÜ-le väidetavast müügist tekkivat 20%

määraga maksustatavat käivet. MTA on veenvalt ära näidanud (vrd taotluse p 2 alapunkti b)

ning seal esitatud viiteid), et XXXXXXXXX OÜ poolt väidetavate tehingupartnerite

esindaja ei omanud volitust äriühingute esindamiseks ning XXXXXXXXX OÜ ei

veendunud ka korrektselt esindusõiguse olemasolus. Arvestades MTA esitatud selgitusi ja

tõendeid (vrd taotluse p 2 alapunkt c) ja seal esitatud viiteid), on usutav MTA väide, et ka

tehinguid XXXXXXX OÜ-ga tegelikult ei toimunud. XXXXXXXXX OÜ esindaja Y poolt

MTA-le antud suulised seletused on vastuolus väidetavate partnerite esindajate seletustega

ning dokumendid on vaid formaalsed ning vastuolus suuliste seletustega (vt taotluse p 2

alapunkt d) ning e) ja seal esitatud viited). MTA on põhjendatult välja toonud, et talle ei ole

teada, kes XXXXXXXXX OÜ tellimusi reaalselt täitsid. Samuti on MTA kohtule esitatud

dokumentide põhjal asunud õigesti seisukohale, et XXXXXXXXX OÜ jättis

hoolsuskohustuse tahtlikult täitmata.

9. Kohtule esitatud teave ja dokumentaalsed tõendid kogumis annavad aluse kahtluseks, et

äriühing on alusetult saanud maksueeliseid. Maksuhaldur on põhjendanud võimaliku

maksusumma arvutamist. Seega on tõenäoline maksukohustuse määramine summas 51

345,28 eurot. Järelikult on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti ei ole veel

möödunud maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1).

3-21-72

4(6)

10. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase

tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba

täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud

tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c

ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud

asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib

maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt

23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase

tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud,

mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. 15. Põhjendatud kahtluseks annavad alust

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13,

p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba

ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.

16. Ka praegusel juhul viitavad kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid võimalikule

maksupettusele. Sellises olukorras ei ole välistatud, et maksukohustuslane asub ka tulevikus

maksukohustusest kõrvale hoidma. Nii on MTA viidanud (vrd taotluse punktid 2 ja 3)

põhjendatud kahtlusele, et XXXXXXXXX OÜ tegevus on olnud tahtlik. Kohus nõustub MTA-

ga, et olukorras, kus isik on raamatupidamises kajastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid

ning pole käitunud seadusega kooskõlas, ei ole välistatud, et ta teeb seda ka tulevikus. Alusetuks

ei saa pidada ka MTA hinnangut (taotluse p 3, alapunkt 2), et võimalik maksumääramine võib

viia äriühingu lõpetamiseni. Selliseks järelduseks annab alust asjaolu, et MTA taotluse kohaselt

puudub XXXXXXXXX OÜ-l registervara (kinnisasjad, sõidukid, laevad, väärtpaberid; vt

taotluse p 4, lk 9).

17. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on eluliselt usutav, et pärast rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

kuivõrd tulevikus määratav maksusumma ei ole osaühingu varadega tagatud. On tõenäoline, et

XXXXXXXXX OÜ hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima ning võib

muuta end maksejõuetuks.

18. Riigikohus on selgitanud, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on

kaalutlusotsus; lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul

arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust taotletava summa osas

(võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada); tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et

kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud

huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (Riigikohtu 27.11.2012 lahend nr 3-3-1-15-12, p

57-58). Seejuures tuleb kaaluda isiku omandipõhiõiguse riive mõõdukust, arestides

esmajärjekorras need asjad või õigused, mille riive on talle vähem koormav (vt Riigikohtu

27.11.2012 lahend nr 3-3-1-15-12, p 59 ja selles viidatud kohtupraktika ning p 60). Eeltoodust

lähtuvalt annab kohus alljärgnevalt hinnangu taotletud meetme proportsionaalsusele.

19. Maksuhaldur on selgitanud, et taotleb lisaks juba teostatud pangakontode arestimisele

ka ettemaksukonto arestimist tingimusega, et arest ühes või teises osas lõppeb 51 345,28 euro

3-21-72

5(6)

täitumisel. Vältimaks ületagamist vabastab maksuhaldur viivitamata pangakonto või

ettemaksukonto arestist, kui 51 345,28 eurot on täitunud ettemaksukontol, pangakonto(de)l või

nende kombinatsioonis ja seega määratav maksusumma tagatud (vrd taotluse p 4 viimane lõik,

lk 10).

20. Taotluse lisast 15 (E-Aresti infopäringu tõend) nähtub, et seisuga 06.01.2021 on

XXXXXXXXX OÜ pangakontol oleva raha saldo 1412,49 eurot. MTA on asjakohaselt

märkinud, et see on oluliselt väiksem eeldatava maksuotsusega määratavast summast (51

345,28 eurot). Nimetatut silmas pidades ning arvestades, et XXXXXXXXX OÜ-l on tekkinud

käibemaksu enammakse (mis vabastatakse äriühingu ettemaksukontole hiljemalt 19.01.2021),

saab käesoleva menetluse raames taotletud meedet (s.o ettemaksukonto arestimist)

eesmärgipäraseks pidada.

21. Kohtu hinnangul on MTA-l õigus taotleda MKS § 1361 lg 1 alusel halduskohtult

haldustoimingu sooritamiseks luba sama isiku suhtes mõne teise täiendava meetme

kohaldamiseks, kui peale haldustoiminguks loa andmist ning täitetoimingu sooritamist selgub,

et taotletud meede ainuüksi tulevikus määratavat maksusummat ei taga ning selle

sundtäitmiseks piisav ei ole. Ka MKS § 1361 lg 2 punktis 4 viidatakse võimalusele taotleda ühte

või mitut täitetoimingut. Seejuures oleks sätte eesmärgiga vastuolus tõlgendus, kus mitut

täitetoimingut saaks taotleda üksnes esialgses taotluses, kuid mitte hilisemalt mõnda täiendavat

meedet varasemale täitetoimingule lisaks. Vastasel juhul satuks ohtu oluline kaalukas avalik

huvi, milleks on maksude laekumine. Oluline on seejuures aga jälgida, et rakendatavad

meetmed kogumis ei oleks ülemäärased ega tooks kaasa rahaliste õiguste ületagamist. 22.

Riigikohus on selgitanud oma 19.02.2020 määruses nr 3-19-1672, et täitmist tagavate

toimingute sooritamise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuid sundtäitmise olulist raskendatust või

võimatust MKS § 1361 lõike 1 mõttes ei või samastada asjaoluga, et füüsilisel isikul ei ole

tõenäoliselt piisavalt raha, et vastutusotsust hiljem kohe täies mahus täita; st füüsilisel isikul

vara puudumisest ei järeldu automaatselt täitetoimingute (nt pangakonto arest) sooritamise

lubatavus; sätte sõnastusest tulenevalt on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv

usaldusväärsus

(nt

tema

osalus

maksuvõla

põhjustanud

sündmustes,

käitumine

maksumenetluse jooksul) (p 27). Kuigi eelviidatud Riigikohtu lahend puudutas füüsilise isiku

pangakontode arestimise kui täitetoimingu sooritamise lubatavust tagamaks võimalikku

vastutusotsusega

määratava

maksusumma

sundtäitmist,

on

Riigikohtu

seisukohad

kohaldatavad analoogia korras ka praeguses asjas. Ülaltoodust järeldub, et täitetoiminguks loa

andmist ei saa õigustada üksnes asjaolu, et osaühingu arestitud pangakontodel tulevikus

määratava maksusumma ulatuses rahalised vahendid puuduvad, vaid hinnata tuleb ka

maksukohustuslase käitumist. Eelnevalt on kohus selgitanud, et põhjendatud kahtluseks

annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne

käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (käesoleva määruse

põhjenduste punktid 12-15).

23. Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 määrusega nr 3-20-1942 antud loa alusel on

XXXXXXXXX OÜ pangakontod käesolevaks ajaks arestitud. Puudub kahtlus, et lisaks

pangakontode arestimisele maksukohustuslase ettemaksukonto arestimine on kogumis

varasema täitetoiminguga puudutatud isikut intensiivselt koormav. Samas leiab kohus, et

ettemaksukonto arestimine saab olla proportsionaalne juhul, kui see luba antakse

3-21-72

6(6)

lisatingimusega. See tähendab, et maksuhalduril tuleb arestitava summa täitudes ükskõik

kumma abinõu osas eraldi või kahe abinõu osas kokku arest lõpetada. Selle lisatingimusega on

kohtu hinnangul ületagamise oht välistatud. Arestiga tagatav summa on võrdne isiku maksuvõla

suurusega ning arvestades siiani pangakontodele laekunud raha, on usutav, et üksnes

pangakontode arestimine maksunõuet ei taga. Lisaks on maksuhaldur kinnitanud, et jälgib ja

vabastab viivitamatult pangakonto või ettemaksukonto arestist, kui 51 345,28 eurot on

ettemaksukontol, pangakonto(de)l või selle kombinatsioonis täitunud. Nimetatud kohustus on

sätestatud ka käesolevas määruses (vt määruse resolutsiooni).

24. Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega,

kuna maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Arvestades taotleja põhjendusi

ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja

Tolliametile loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXXXXXXXX OÜ

ettemaksukontole nr 38179233 arest summas 51 345,28 eurot kuni selle summa täitumiseni kas

ettemaksukontol või Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 määrusega nr 3-20-1942 antud loa alusel

arestitud pangakontodel või ettemaksukontol ja nimetatud pangakontodel kokku.

26. MTA-l

tuleb

pangakontod

ja

ettemaksukonto

viivitamata

vabastada

kui

ettemaksukontol, pangakonto(de)l või ettemaksukontol ja pangakonto(de)l kokku on 51 345,28

eurot, v.a arestitud summa osas.

27. XXXXXXXXX OÜ-l on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise

esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 51 345,28 euro suuruse

tagatise esitamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik