2-20-16655/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-16655

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021. a Tartu Tsiviilasja number 2-20-16655 Tsiviilasi AAA hagi CCC vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind

828 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad  Hageja AAA (isikukood XXX)  Hageja seaduslik esindaja BBB (isikukood XXX)  Kostja CCC (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2021 RESOLUTSIOON

1. Mõista CCC AAA kasuks välja elatis 262 eurot kuus alates 11.12.2020 kuni AAA täisealiseks saamiseni.

2. Elatis tasuda BBB pangaarvele nr XXX Swedbank AS-is, selgituseks märkida elatis. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

3. Jätta menetluskulud CCC kanda.

4. Jätta CCC AAA kasuks menetluskulud välja mõistmata. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AAA esitas 12.11.2020 Tartu Maakohtule CCC vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist. Hageja selgituse kohaselt on lapse vajadused ajaga suurenenud, kulud tema koolitamisele, tervishoiule ja riietele on suuremad. Hageja üürib koos emaga XXX 2-toalist korterit üürihinnaga XXX eurot kuus, sellele lisanduvad kommunaalid. Hageja ema saab XXX, millest ei piisa nende pere ülalpidamiseks. Hageja kulud on XXX eurot kuus, ta palub elatise välja mõista miinimumsummas alates 11.12.2020.

Hageja oli kohtuistungil nõus sellega, et välja mõistetavast elatisest arvestatakse maha pool lastetoetuse summat.

2. Kostja vaidles hagile vastu, kuna ta on kaotanud töö. Kostja selgitas kohtuistungil, et talle ei ole määratud puuet ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kostja töötab XXX ning tema sissetulek on olnud XXX eurot kuus.

Kostja oli kohtuistungil nõus, et elatis on miinimumpalk, millest on maha arvestatud pool lastetoetuse summat.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Viru Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti CCC AAA kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates XX.XX.XXXX kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 459 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohtulahendiga määratud maksete suuruse muutmist, kui võrreldes eelmise lahendiga on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Elatise väljamõistmise ajal oli miinimumelatise summa 250 eurot ning lastetoetus 55 eurot. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2020. aasta algusest on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Seega võib eeldada, et lapse kulud on võrreldes 2018. aastaga suurenenud ning hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist.

5. PKS 101 lg 1 kohaselt on seadusjärgse miinimumelatise summa 292 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus on kontrollinud kostja majanduslikku olukorda. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale kinnistuid. Maanteeameti infost ei nähtu, et kostjale kuuluks sõidukeid. Kostjal on üks laps, talle ei ole puuet määratud ning Maksuja Tolliameti info kohaselt on kostjale viimane väljamakse tehtud 2020. aasta detsembris. Kostja esitatud väljavõtte kohaselt on tema töötamise lõpuks märgitud XX.XX.XXXX. Kostja kinnituse kohaselt oli tema sissetulek XXX eurot kuus, ta töötas ehitajana ning praegu otsib uut tööd. Seega peab tal olema võimalik maksta elatiseks rohkem kui 200 eurot kuus.

6. Perehüvitiste seaduse § 15 järgi on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Ka Riigikohus on

25.05.2011.a otsuses nr 3-2-1-37-11 väljendanud seisukohta, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Lapsetoetus on hetkel 60 eurot kuus.

Kohus leiab, et kuivõrd lastetoetuse summa eest on võimalik lapse kulusid osaliselt katta, tuleb selle arvelt vanemalt välja mõistetavat elatist vähendada. Elatise väljamõistmisega nii, et seaduses sätestatud miinimumist arvatakse maha pool lastetoetuse summast, oli nõus ka hageja. Kostja oli kohtuistungil nõus sellises summas elatise tasumisega.

Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 262 eurot kuus (292 – 30).

7. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kohtule teada olevalt hagejal menetluskulusid ei ole, jätab kohus hageja kasuks menetluskulud välja mõistmata.

Kohus selgitab, et hagihind on menetluslik arvutus ning seda ei pea kellelegi tasuma.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik