2-20-5174/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-5174

Tsiviilasi

AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali avaldus Kersti

Tillingu ja Anti Tillingu vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anti Tillingu ja Kersti Tillingu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Anti Tilling

(isikukood XXXXXXXXXXX) ja Kersti Tilling (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo Kiisk

Vastustaja (avaldaja): AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal,

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

RESOLUTSIOON

1. Jätta Anti Tillingu ja Kersti Tillingu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

12. novembri 2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud solidaarselt Anti Tillingu ja

Kersti Tillingu kanda.

3. Määrata

kindlaks

AB

„Lietuvos

Draudimas“

Eesti

filiaali

menetluskulud

määruskaebemenetluses summas 150 eurot.

4. Mõista Anti Tillingult ja Kersti Tillingult solidaarselt AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti

filiaali kasuks välja menetluskulud 150 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 6. aprillil 2020 Tartu Maakohtule

avalduse Kersti Tillingu (puudutatud isik I) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult I välja

avaldaja kasuks kahju 1366 eurot 88 senti (põhinõue) ja viivise põhinõudelt seisuga 6. aprill 2020

summas 628 eurot 95 senti ning alates 7. aprillist 2020 viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri

asukohaga X. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu

nr X. Avaldaja sai 23. mail 2014 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Avaldaja esindaja Kahjuhaldus OÜ

vaatas 27. mail 2014 korteri üle ja koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte, mille kohaselt on korterile

nr X tekkinud järgmised kahjustused: vahekoridoris on kahjustunud lagi, dekoratiivvärviga kaetud

sein ja pundunud on parkett, esikus on vaja vahetada aluspõrand, elutoas on kahjustunud lagi. Rehe

Ehitus OÜ parandas korteri nr X veekahjustused ja avaldaja on hüvitanud korteri

remondimaksumuse summas 1366 eurot 88 senti. Omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Puudutatud

isik

I

on

X

korteriomandi

omanik.

Avaldaja

õiguseellane

esitas

26. juunil 2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju

hüvitada hiljemalt 13. juuliks 2014. Puudutatud isik I ei ole kahju hüvitanud.

Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku I korteris

toimus kahjujuhtum korteri sisendkraani purunemise tõttu, siis on puudutatud isik I rikkunud oma

kohustust, mille kohaselt puudutatud isik I peab oma kaasomandi eset (korteri sisendkraani)

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Puudutatud isiku I rikkumine ei ole vabandatav.

28. oktoobri 2020 kohtuistungil selgus, et korter kuulub ühisomandina puudutatud isikule I ja Anti

Tillingule (puudutatud isik II). Kohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna II A. Tillingu. Samal

kohtuistungil loobus avaldaja esindaja puudutatud isiku I vastu esitatud viivise nõudest aja eest

enne avalduse kohtusse esitamist.

2. Puudutatud isikud nõuet ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt

ei vaidle nad vastu, et X korteriomandis tekkis kahju, mis tulenes X asuvas korteriomandis

purunenud sisendkraanist. Kahjujuhtumi põhjustanud vee sisendkraan on kõigi korteriomanike

kaasomandis, sõltumata sellest, et see läbib puudutatud isikute korteriomandi reaalosa ning

seetõttu vastutavad kahju eest kõik korteriomanikud. Isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud

isikud on jätnud täitmata endapoolse kohustuse kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut, on

nende rikkumine vabandatav. Sisendkraani purunemine ei olnud puudutatud isikute mõjusfääris,

nad ei saanud seda mõjutada. Samuti puudub tekkinud kahju ja puudutatud isikute tegevuse

(tegevusetuse) vahel põhjuslik seos, sest puudutatud isikud on teinud endast kõik oleneva selleks,

et korteris kahju ei tekiks.

Juhul kui kohus leiab, et puudutatud isikud vastutavad tekkinud kahju eest, siis tuleb tekkinud

kahjunõudest maha arvestada X korteriomaniku kasu. Kahju hüvitise suuruseks peaks olema

korteris samaväärse olukorra taastamise väärtus, mitte väärtus, mis on võrdeline nö täiesti uue

korteri siseviimistlusega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 12. novembri 2020 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt

solidaarselt välja avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 1366 eurot 88 senti ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates 7. aprillist 2020 kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis vastu avaldusest loobumise kuni 6. aprillini 2020

sissenõutavaks muutunud viivise 628 euro 95 sendi ulatuses ja lõpetas selles nõudes menetluse.

Kohus jättis menetluskulud puudutatud isikute kanda ja määras avaldaja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 767 eurot, mille mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks

välja. Maakohus määras, et puudutatud isikutel tuleb tasuda menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja nõude aluseks on kahjujuhtum, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikute

korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri

taastamiseks tehtud kulude katteks 1366 eurot 88 senti. Selles ulatuses on kindlustatud

korteriomaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492

lg 1 alusel.

Vaidlusalune kahjujuhtum toimus 23. mail 2014 ehk enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

jõustumist, mistõttu kohaldub asjas enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriomandit ja

korteriomanike vahelisi suhteid reguleerinud korteriomandiseadus (KOS).

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud

korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma

korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval

teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju

korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks

VÕS § 115 lg 1.

Korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustuse kohane täitmine tähendab korteriomandi reaalosa

tehnosüsteemide regulaarset kontrollimist ja hooldamist. Kohus nõustus avaldajaga, et kõnealune

veeavarii toimus puudutatud isikute korteriomandi reaalosaks olevas ruumis, kus purunes enne

veemõõtjat asuv korteri sisendkraan. Alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist ei ole

korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaasomandi osa, sest nende õiguspärane muutmine

ei kahjusta teisi kaasomanikke. Nii saab kraanist sulgeda ainult selle korteri vee, jättes puutumata

ülejäänud maja veevarustuse. KOS § 2 lg 2 mõistes korteriomandi eseme reaalosa piires asuvad

seadmed ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ainult siis, kui need on vajalikud korteriomanike

ühiseks kasutamiseks.

Arvestades, et puudutatud isikute korteriomandi eseme reaalosa sisendkraan purunes, siis

järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ja puudutatud isikud on rikkunud kahju

tekitamise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa

(korteri sisendkraani) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isikud

oleksid hoidnud sisendkraani korras, siis ei oleks veeavariid toimunud, mistõttu vastutavad nad

tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.

Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse

voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise

viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel

korteri sisendkraan purunes, vaid oluline on see, et puudutatud isikud oli kahju tekkimise hetkel

selle korteri omanikud.

Puudutatud isikutele pidi olema ettenähtav, et sisendkraan võib puruneda ja sellest väljuv vesi võib

olla ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tagajärje

vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Puudutatud isikute väitel rikkusid nad kohustusi vääramatu jõu tõttu, kuid puudutatud isikud ei ole

kohtu ette toonud asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav.

Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud tõendanud, et nad rikkusid kohustust asjaolu tõttu,

mida nad ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga

arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist

korteriomanikult oodata. Puudutatud isikud ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kohustuse

rikkumine on vabandatav. Torustikus vee voolamine ei ole vääramatu jõud.

Kohus oli seisukohal, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud. Kohus leidis, et puuduvad

VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks.

Avaldaja on esitanud kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjaliga. Rehe Ehitus OÜ

remondikalkulatsiooni järgi on korteri remonditööde maksumus 1429 eurot 88 senti. Maakohus

leidis, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid avaldaja hüvitise

määra või Rehe Ehitus OÜ hinnapakkumise kahtluse alla.

VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Maakohus oli seisukohal,

et kõik remonditööde kalkulatsioonis olevad tööd koos materjalidega on hinnatavad kui

veekahjustuste parandamiseks vajalikud tööd ja materjalid ning leidis, et puudub alus

VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist.

Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et korterisisesed vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ei ole kaasomandi osa. Riigikohus on korduvalt leidnud, et elamu

ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud,

kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa

(vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13; 13. veebruari 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27). Sisendkraan on kaasomandi osa, mistõttu võib kahju tekitamise

eest vastutada ka korteriühistu.

Väär on maakohtu seiskoht, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks. Kohtule esitatud

fotodelt on näha, et X korteri seisukord oli enne kahjujuhtumit rahuldav, kuid pärast kahjujuhtumit

on korteri seisukord oluliselt parem. Korteris on osaliselt täiesti uus aluspõrand, parkett,

põrandaliistud, uuesti värvitud seinad ja dekoratiivvärv koridoris, laed on värvitud jms. VÕS §

127 lg 5 kohustab kohut arvama kahjuhüvitisest maha igasuguse kasu, mida X korteriomanik sai,

või kulud, mida ta säästis. Määruskaebuse esitaja on välja toonud asjaolud, mis annaksid aluse

kohaldada VÕS § 127 lg-t 5.

Käesoleval juhul on kohus ilma põhjendamata ja vastuolus kehtiva õigusega nentinud, et puuduvad

VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks.

Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud

isik II on teinud kõik endast oleneva (sh tellinud ehitusfirmalt korteri kapitaalremondi) selleks, et

hoida korteri reaalosaks olev eluruum nõuetekohaselt korras. Purunenud sisendkraani olukord ei

ole vähimalgi määral viidanud sellele, et see vajaks parandamist või, et see lähiajal puruneks.

Korterelamu on tervikuna juba 40 aastat vana ja terves kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust.

Kahju tekkimine korteris nr X ei ole tõendatud, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris

purunenud kaasomandi sisendkraan.

Maakohus ei ole nõudest loobumist arvestanud menetluskulude jaotamisel. Kohus on jätnud

kohaldamata TsMS § 168 lõikest 4 tuleneva kohustuse, kuna avaldaja on ca 50% ulatuses oma

nõudest loobunud. Selles ulatuses tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Puudutatud isikul II on kaasomanikuna nii korteriomandi reaalosaks oleva hooneosa kui ka

kaasomandis oleva hooneosa korrashoidmise kohustus. Seega ei ole tähtis, kas purunenud kraan

oli kaasomandis või mitte.

Avaldaja hinnangul ei ole oluline, et tekkinud kahju eest võib vastutada korteriühistu. Asjaolu, et

tekkinud kahju eest võib lisaks puudutatud isikule II vastutada ka korteriühistu, ei mõjuta avaldaja

nõuet puudutatud isiku II vastu.

Kohus on õigesti leidnud, et puudutatud isik II ei ole tõendanud, et kahjustada saanud

korteriomanik oleks kahju tekkimise tagajärjel saanud kasu või säästnud kulutusi.

Avaldaja nõustub kohtuga, et puudub alus VÕS § 139 või § 140 kohaldamiseks.

Avaldaja ei ole puudutatud isikult II mitte kunagi nõudnud viivise tasumist enne 7. aprilli 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

12. novembri 2020 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses

(TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).

7. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga selles, et sisendkraan on kaasomandi

osa ning selle purunemise ja kahju tekkimise eest vastutab korteriühistu mitte korteriomanik.

Maakohus tuvastas, et veeavarii toimus puudutatud isikute korteriomandi reaalosaks olevas

ruumis, kus purunes enne veemõõtjat asuv korteri sisendkraan. Maakohus on põhjendatult leidnud,

et alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist ei ole korterisisesed vee- ja

kanalisatsioonitorustikud kaasomandi osa, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi

kaasomanikke.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende põhjal tuvastatud asjaoludega,

mille kohaselt on puudutatud isikud rikkunud oma KOS § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust hoida

korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isikute vastupidised väited on tõendamata ja

põhjendamatud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et puudub alus VÕS § 127 lg 5

kohaldamiseks. Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et kahjustatud isik oleks saanud kahju

tekitamisega seoses konkreetset kasu, mis tuleks VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata.

Asjaolu, et korteri nr X seisukord on pärast remonditöid parem kui see oli enne kahjujuhtumit, ei

anna alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5.

Kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest võib olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga ka

olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus

vältida (nn pealesunnitud rikastumine). Eelkõige kehtib see olukordades, kus vana ja

amortiseerunud ning seetõttu objektiivselt väheväärtusliku asja hävimise korral peab kahju tekitaja

VÕS § 132 lg 1 kohaselt hüvitama kulud, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uus asi on vanaga võrreldes oluliselt väärtuslikum, siis ei

tohiks sellist võlausaldaja saadud kasu ikkagi VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata,

sest vastasel korral poleks võlausaldajal üldse võimalik uut asja soetada (Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. 2016. § 127 lg 5, komm 4.12.e), lk 671).

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu VÕS § 127 lg 5 kohaldamisele olukordades, kus vana ja/või

amortiseerunud asja (praegusel juhul korteri) üleüldine seisukord on parem kui enne

kahjujuhtumit. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kahjustatud ruumid võisid ka enne veekahju

tekkimist vajada mingil määral renoveerimist, ei tähenda automaatselt, et tekkinud kahju oleks

olnud väiksem.

9. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega selles, et praegusel juhul ei ole tõendatud

kahju tekkimine korteris nr X, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris purunenud

sisendkraan.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kahju suurust ja tõendatust nõuetekohaselt,

lähtudes asjas esitatud tõenditest. Maakohus leidis põhjendatult, et kui puudutatud isikute korteris

ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, siis ei oleks kahju

tekkinud. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tekkinud

kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

Avaldaja esitas kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjalidega ja Rehe Ehituse OÜ

remondikalkulatsiooni. Remondikalkulatsiooni alusel on võimalik tuvastada tööd, mida oli vaja

teostada korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult,

et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid hüvitise määra või Rehe

Ehituse OÜ hinnapakkumise kahtluse alla. Maakohtu seisukoht on kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Samuti on kohtu hinnang tekitatud kahju suurusele ja

põhjendatusele kooskõlas VÕS § 132 lg-s 3 sätestatuga.

Eeltoodut arvestades on põhjendamata ja tõendamata puudutatud isikute väide, et kogu kahju ei

pruukinud põhjustada sisendkraani purunemine. Maakohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ja

jõudnud õigele järeldusele, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud välja toonud ega tõendanud selliseid

asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või VÕS § 140 alusel.

Asjaolu, et korterelamu on juba 40 aastat vana ja kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust, ei

tähenda, et korteriomanikul puudub KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustus hoida korteriomandi

reaalosa (käesolevas asjas korteri sisendkraan) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Puudutatud isikud ei ole toonud välja selliseid asjaolusid ega põhjuseid, mis annaksid aluse

öelda, et kahju hüvitamine täies ulatuses on kohustatud isikute suhtes äärmiselt ebaõiglane.

11. Määruskaebuse esitajad on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse märkides, et

menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et avaldaja loobus osaliselt viivise nõudest.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jaotanud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel.

Puudutatud isikute viidatud TsMS § 168 lg 4 ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele. Asja

materjalidest nähtub, et avaldaja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude puudutatud isiku I

vastu, kuid asja edasisel menetlemisel selgus, et vaidlusalune korteriomand, kus toimus veeavarii,

kuulub ühisomanikele (puudutatud isikule I ja puudutatud isikule II), mistõttu otsustas avaldaja

loobuda sissenõutavaks muutunud viivise nõudest puudutatud isiku I suhtes.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud

menetluskulusid summas 150 eurot (ilma käibemaksuta; kohtumäärusega tutvumine 15 minutit ja

vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund).

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud ning kooskõlas

tsiviilasjas esitatud dokumentide mahuga. Seega mõistab ringkonnakohus puudutatud isikutelt

solidaarselt avaldaja kasuks välja 150 eurot määruskaebemenetluses kantud kulude katteks ja

avaldaja taotlusel viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson