1-09-2617/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-09-2617 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2617 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk

erakorraline ettekanne J.I-le (ik xxx, elukoht *) täiendava kohustuse määramiseks Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg 3. juuni 2010. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel taotlus ja määrata

J.I-le täiendav kohustus – läbida katseaja jooksul kriminaalhooldaja määratud

sotsiaalprogrammid. 2.

Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk ja J.I-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 02.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2617 mõistis kohus J.I süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta 6 kuud ning KarS § 329 järgi ja karistas vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistis J.I-le liitkaristuseks 1 aasta 6

kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jättis kohus ärakandmata vangistuse J.I

suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määras, et mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuulist

vangistust ei pöörata täitmisele kui J.I 36 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.I määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1

p-st 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 tulenevaid kohustusi: hüvitama

kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju 36-kuulise katseaja jooksul, mitte tarvitama

Ärakiri 1-09-2617 2 alkoholi ja narkootikume, leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Katseaeg algas 2.04.2009. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

02.06.2010 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametnik Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne J.I kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine -

ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 02.04.2010 kohtuotsusega mõisteti J.I kriminaalhoolduse järelvalve alla 3

aastaks. Kohtu poolt määrati kohustused - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju 36 kuulise katseaja jooksul, leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rikkumise fakt - J.I on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lääne

politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna poolt on J.I-le tehtud 30.04.2010

kiirmenetluse otsused KarS § 267 ja 262 alusel ning määratud kummagi rikkumise eest 3000 kr rahatrahv. Protokollidest nähtub, et isik oli alkoholijoobes 0,86 mg/l kohta. (lisa 1 ja 2) II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Hooldusalune kirjutas seletuskirja 27.05.2010 kus seletab , et 30.04.2010 Haapsalu №orte

Huvikeskuse juures tekkis kella 21.00 ajal tüli mingite teiste noortega. Kuna oli alkoholijoobes käitus iseendalegi ootamatult sõnakalt. №orsootöötaja kutsus kohale politsei. Teab, et rikkus kohtu

määratud kohustust ja kahetseb seda. Alates maist 2010 töötab ametlikult firmas * ehituse

abitöölisena ja aastase katseaja käigus on hüvitanud kannatanutele kahjusid käesolevaks hetkeks

kogusummas 15 849 krooni. J.I on nõus võtma endale lisakohustuse ja osalema sotsiaalprogrammis katseajal. ( lisa 3) III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldaja hinnangul on katseaeg kulgenud siiani positiivselt. Registreerimisenõudeid täidab isik väga korrektselt, suhtlemisel viisakas, aus ja koostöövalmis. Katseaja alguses oli hooldusalune

Töötukassas arvel töötuna ja sai Haapsalu Linnavalitsuselt toimetuleku toetust. * juht * leidis

aegajalt juhutöid J.I-le ja selle klausliga, et saadava töötasu maksab ta kannatanutele võlgnevuste hüvitamiseks. Antud kokkulepe on kehtinud aastase katseaja jooksul ja planeeritud nii, et kui isik jätkab sama maksegraafikuga on võimalik määratud kohustus katseaja lõpuks täita.

Hooldusalune vabatahtlikult ilma kohustuseta käis kriminaalhoolduses märts - mai 2010

sotsiaalprogrammi Equip rühmatöödes. Kriminaalhooldaja hinnangul hooldusalune ei ole oma

olemuselt vägivaldne ja ka tema sooritatud kuriteod ei ole füüsilise vägivallaga seotud olnud.

Seetõttu kriminaalhooldaja mõistab, miks hooldusalust ennast ka üllatas tema käitumine

noortekeskuses. Hooldusalune on tunnistanud, et tal on enne katseaga olnud ka alkoholi

kuritarvitamisega probleeme ja ta on varem ka sattunud tsüklisse ning ei ole pidama saanud. Katseajal varem neid perioode esinenud ei ole aga see kevad juhtus ja ta ei saanud pidama. Seetõttu

oli tal isegi mõneti hea meel, et antud väärtegudega saabus kainenemise hetk. Kriminaalhooldaja hinnangul on kindlasti üheks oluliseks faktiks asjaolu, et noortekeskuses ei olnud ta üksi vaid terve

seltskonna alkoholijoobes kaaslastega ning julgust ja sõnakust andis ka kaaskond juurde. Antud

seltskond on alkoholilembeline, kriminaalkorras karistatud . №ortekeskuse töötaja seletuskirja kohaselt tulid noortekeskusesse silmnähtavalt alkoholijoobes noored ja kui noorsootöötaja sulgemise eel, olles üksi töötajatest majas palus neil lahkuda keeldusid noored lahkumast ja tõstsid häält. Talle

olid noored tundmatud ja üks noor nimetas ennast " Kanarbik" . Alkoholijoobes noored rikkusid noortekeskuse kodukorda ja teiste noorte rahu, turvalisust. Karistada antud sündmuse juures sai vaid

hooldusalune, teistele väärteoprotokolle ei tehtud. Peale eelpool nimetatud väärtegu toimus

kainenemine, hooldusalune eemaldus joomaseltskonnast ja leidis teiste tuttavate kaudu kohe ka

töökoha Haapsalus ehitustöödel. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et hooldusalusel peaks andma võimaluse katseaja jätkamiseks. IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Ärakiri 1-09-2617 3 Määrata täiendava kohustus - . osaleda sotsiaalabiprogrammis Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku kohtu määratud kohustuse - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - rikkumise eest määrata

J.I-le täiendav kohustus - läbida katseaja jooksul kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammid. Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt

süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 02.04.2009.a otsusele on J.I kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 tulenevaid kohustusi: hüvitama

kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju 36-kuulise katseaja jooksul, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele on J.I rikkunud kohustust –

mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt erakorralisele ettekandele lisatud kiirmenetluse otsustest on

J.I karistatud 01.05.2010 KarS §267 ja KarS § 262 järgi ja väärteomenetluses on ka tuvastatud, et J.I oli 30.04 joobes, tõenduslik alkomeeter näitas 0,81 mg/l.

Kriminaalhooldusaluse enda seletuste kohaselt J.I tunnistab, et 30.04.2010 oli alkoholijoobes ja ilmselt seetõttu ka tekkis tüli mingite noortega ning kutsuti politsei. Teab, et rikkus

kohtu kohustust ja kahetseb seda. Kohustuse rikkumise eest on J.I nõus võtma endale lisakohustuse – osalema katseajal sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhooldaja hinnangul on muus osas katseaeg J.I kulgenud positiivselt-

kontrollnõudeid täidab korralikult, koostöövalmis, samuti on hüvitanud kannatanuteel tekitatud

kahju ja kui kahju hüvitamine samas tempos jätkub, suudab kannatanutele katseaja lõpuks kahju hüvitada. Sai ametliku töökoha.

Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et käesolevas olukorras ei ole otstarbekas

vaatamata kohustuse rikkumisele karistuse reaalne täitmisele pööramine, kuna nii kontrollnõuete

täitmine kui teiste J.I-le kohtu poolt pandud kohustuste täitmine kulgeb positiivselt ja seetõttu on otstarbekas J.I suhtes kriminaalhooldust jätkata. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel. Kohus määrab J.I-le

täiendava kohustuse – osalema katseaja jooksul kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige