4-10-732/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated4-10-732/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 26.mai 2010.a Paide
Väärteoasja number 4-10-732
Kohtunik Sirje Lahesoo
Väärteoasi V.P kaebus Lääne Prefektuuri 19.02.2010.a kiirmenetluse otsusele nr 10220092479561
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): V.P, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx
Kohtuväline menetleja:
Paide Lääne Prefektuur
politseijaoskonna kaudu, esindaja Tõnu Kivis, politseileitnant, politseijaoskonna juht
Asja läbivaatamine 26.mail 2010.a. kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta V.P kaebus rahuldamata ja Lääne Prefektuuri 19.02.2010.a kiirmenetluse otsus nr 10220092479561 muutmata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsioon
esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kättesaamisest.
VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS
19.02.2010.a Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr
10220092479561 karistati V.P karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 29 trahviühiku ulatuses, so 1740 krooni selle eest, et V.P 20.10.2009.a
kell 10.35 xxxxxxxxx xxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxx tänav 25 kaupluses Grossi Toidukaubad
möödus kassast, jättes tasumata kauba ees – üks purk lahustuvat kohvi Nescafe 100 g
maksumusega 39.80 EEK, millega pani toime varguse. Kuna puuduvad süüteokoosseisus
sätestatuid raskendavad asjaolud, pani toime süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu.
KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID V.P vaidlustas eelmärgitud otsuse. Menetlusalune isik ei vaielnud vastu, et pani toime
kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo. Menetlusalune isik kinnitas kirjeldatud väärteo
toimepanemist. Menetlusalune isik palus „annulleerida“ talle kiirmenetluse otsusega määratud
karistus – rahatrahv 1740 krooni, kuna see on talle „vastu võtmatu“. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja alates 30.04.2009.a pensionil, tema pensioni suurus on 3657 krooni kuus, ta elab keskküttega majas ning korteriüür talvekuudel on üle 2000 krooni. Peale selle on tal ka muid väljaminekuid – kaabeltelevisiooni maks 88 krooni, jalgratta järelmaks 177krooni, gaas ja elekter.
Elamiseks jääb vaid veidi üle 1000 krooni. Ta on nõus maksma toimepandud väärteo eest kümnekordse kohvipurgi hinna või veelgi parem, kui karistuseks oleks „vali noomitus“.
Kohus toimetas kaebajale kätte kohtuvälise menetleja seisukohad ja andis talle 31.03.2010.a
kirjas tähtaja teatada, kui ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Kohus selgitas, et kui kaebaja kohtu antud tähtajaks ei vasta, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kaebaja sai kohtuvälise
menetleja seisukohad ja kohtu eelmärgitud kirja isiklikult kätte 03.04.2010.a. Kohtu antud tähtajaks ei teatanud kaebaja soovist vaadata kaebus läbi kohtuistungil.
KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD
Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et V.P kaebus tuleb jätta rahuldamata. Toime
pandud väärteo eest oleks kohtuväline menetleja saanud taotleda kohtult V.P
karistamist arestiga kuni 30 päeva. Arvestades et V.P on vanuri hooldaja, ei pidanud kohtuväline menetleja sellist karistust vajalikuks. Karistuse valikul arvestas kohtuväline menetleja
ka sellega, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel ka sellega, et V.P tegu ei olnud toime pandud
2
Väärteoasi nr 4-10-732
hetkeimpulsi ajel, vaid hoolikalt kaalutletud ja planeeritud. V.P on kinnitanud, tal oli vaja
minna tütardele külla ning seetõttu varastas ta ühe purgi lahustuvat kohvi. Tema tegevus ei
saanud jääda turvalindile, kuna kaamerad paigaldati tema teada xxxxxxxx Grossi poodi 2009.a
novembri alguses. Seega arvestas V.P tegu toime pannes, et kaupluses ei ole
turvakaameraid. Ka ei olnud varastatu V.P-le vajalik eluliselt tähtsate funktsioonide
säilitamiseks. Kohtuvälises menetluses on V.P teinud avalduse rahatrahvi täitmisele
pööramise edasilükkamiseks ning tema avaldus on ka osaliselt rahuldatud. V.P endise
õiguskaitseorgani töötajana pidi teadma, millise tagajärje võib kaasa tuua varguse
toimepanemine. Ometi ei pannud see teadmine käituma vastavalt kehtivale õiguskorrale. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 16).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1. Väärteotoimikus oleva V.P ütluste kohaselt käis ta kiirmenetluse otsuses märgitud ajal xxxxxxxxxx Grossi poes ning kuna tal oli vaja tütardele külla minna, siis varastas
sealt ühe purgi Nescafe lahustuvat kohvi. Varguse fakt ei saa olla turvakaamerate poolt ei salvestatud, kuna need paigaldati tema teada Grossi poodi alles 2009.a novembrikuu alguses. Ka kaebuses on V.P kinnitanud, et pani 20.10.2009.a Grossi kaupluses toime väärteo
sellega, et möödus kassast jättes maksmata ühe purgi lahustuva kohvi Nescafe 100 g eest
39.80 krooni. Võttes vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas Grossi kaupluses
xxxxxxxxxx talle mittekuuluva lahustuva kohvi purgi (võõra vallasasja) ning möödus sellega kaupluse kassadest kauba hinda 39.80 krooni maksmata (ebaseadusliku omastamise eesmärk väheväärtusliku asja suhtes), pani V.P toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning seda otsese tahtlusega. Toimepandud teo eest tuleb tal kanda vastutust.
2. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Arvestades, et V.P on vanuri hooldaja, ei karistanud
kohtuväline menetleja teda raskemaliigilise karistuse – arestiga, vaid valis kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi.
Arvestades V.P poolt toimepandud teo kaalutletust ja teo toimepanemist otsese
tahtlusega, olnuks igati põhjendatud karistada teda rahatrahviga isegi sanktsiooni keskmise
määra piires. Kohtuväline menetleja on aga määranud V.P-le minimaalse rahatrahvi, milline jääb alla 10% karistuse maksimaalmäärast. Karistuse määramisel on järgitud karistuse
määramise aluseid KarS 56 lg 1 järgi. Seega on karistus määratud seaduslikult ning niivõrd minimaalses ulatuses, et selle muutmiseks puudub igasugune õiguslik alus.
Kaebuses avaldatud kaebaja seisukoht, et tema on „nõus maksma oma väärteo eest selle
kohvipurgi 10 kordse hinna, kuid veelgi parem oleks vali noomitus“ on kaebaja poolt toimepandud tegu ja süüd arvestades äärmiselt kohatu.
Eeltoodust tulenevalt ning väärteomenetluse seadustiku § 132 punkt 1 kohaselt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata.
Sirje Lahesoo Kohtunik