1-10-7323/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine
Legislator headnote
AI generated1-10-7323/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine
Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-10-7323 (täitevasja nr 189/2002/2161) Kohtulahend Viljandi Maakohtu määrus Sirje Kepile rahatrahvi määramises Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja kohtutäitur Jane Rumjantseva Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Võlgnik Sirje Kepp (isikukood 46711142716; aadress xxxx xxx-x xxxxx ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Jane Rumjantseva
RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kohtutäituri avaldus ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Viljandi Maakohtu 24.11.1999 määruse täimine Sirje Kepi mõistetud tasumata rahatrahvi 50 päevamäära so 2050 krooni aegunuks. 2. Saata määruse koopia võlgnikule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. 3. Selgitada: rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 207 lg 2). 4. Kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.
Asjaolud Sirje Kepile määrati Viljandi Maakohtu 24.11.1999 määrusega rahatrahvi 50 päevamäära so 2050 krooni. Kohtumäärus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kohtutäitur on esitanud 26.märtsil 2010 kohtule avalduse määruse täitmise aegunuks tunnistamiseks.
Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1)
KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.
TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.
Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Sirje Kepile määrati Viljandi Maakohtu 24.11.1999 määrusega rahatrahvi 50 päevamäära so 2050 krooni. Kohtuotsus jõustus 07.12.1999 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat ja otsuse peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahatrahvi sissenõudes kokku 2050 krooni (jääk 198.60 krooni) KarS § 82 alusel aegunuks.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.
Silvi Maiste
Kohtunik