2-20-17278/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2021, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17278

Tsiviilasi

M.P. hagi I.P. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja M.P. (isikukood xxx, elukoht xxx; xxx)

Kostja I.P. (isikukood xxx, elukoht xxx; xxx

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M.P. ja I.P. abielu, mis on registreeritud xx. xx xxx. a xxx poolt.

2. Jätta läbi vaatamata M.P. taotlus riigi õigusabi saamiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. M.P. esitas 23. novembril 2020. a hagiavalduse I.P. vastu abielu lahutamiseks. M.P. ja I.P.

abielu sõlmiti xx. xx xxxx. a xxx poolt, dokumendi nr xxx (tõend nr xxx, xx.xx.xxx – tl 3).

Hagist nähtub, et abielust on sündinud poeg ja tütar (xx) I.P. (xx.xx.xxxx) ning I. P.

(xx.xx.xxxx). Hagiavalduse kohaselt tuli hagejal hagi esitada, kuna teine pool ei ole nõus

lahutama. Hageja on hagis selgitanud, et nad elavad kostjaga küll praegu ühel pinnal aga nende

2(2)

suhted on sassis juba ligi 2 aastat. Hageja väidete kohaselt on põhjuseks kostja alkoholism,

vaimne terror ja tema hoolimatus oma pere suhtes.

2. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ka taotluse riigi õigusabi saamiseks, kus ta soovis

tasuta advokaati elatise, abielulahutuse ning ühisvara jagamise vaidlustes.

3. Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ning kinnistas, et soovib lahutada ja abieluliste

suhete taastumise võimalusse ei usu, abielulised suhted lõppesid u 2020 sügisel. Hageja märkis,

et ta kolis kostja juurest välja 22. detsembril 2020 ning elab nüüdsest lastega xxx.

4. Kostja oli seevastu istungil algselt abielu lahutamise vastu ja leidis, et abielulised suhted ei

ole lõppenud, kuid hiljem märkis, et kui hageja soovib, siis lahutagu ära. Kostja ei näinud

samuti võimalust abielu taastamiseks.

5. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtus ühisvara jagada (ühisvaraks vaid

autod) ning laste kasvatamise küsimustes saavad samuti kokkuleppele (lapsed elavad emaga ja

isa soovib nendega vahel kohtuda).

6. Hageja märkis kohtuistungil, et soovib peale abielu lahutamist jätta perekonnanimeks

jätkuvalt P..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning

poolte abielu lahutada.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

9. Hageja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, pooled elavad lahus

ning abielu taastamist ta võimalikuks ei pea. Ehkki kostja väitel abielulised suhted ei ole

lõppenud, oli istungil näha, et poolte omavahelised suhted ei ole head ning suhtumine

teineteisesse ei olnud austav. Kumbki pool ei ole soovinud kohtult ka leppimiseks aega. Sellises

olukorras on mõlema poole huvides abielu lahutada. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine

seega põhjendatud. Pooled ei näinud abielu taastamiseks võimalust.

10. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

11. Kohus lahutab käesoleva otsusega abielu ning pooled on kohtule kinnitanud, et ühisvara

nad hetkel kohtu kaudu jagada ei soovi. Ka elatise asjas (ts.asi nr 2-20-17282) sõlmisid pooled

11. jaanuaril 2021. a kompromissi ja 12. jaanuaril 2021 on asjas tehtud lõpplahend. Seega on

kohtu hinnangul alus jätta hageja esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata

(TsMS § 423 lg 3), kuna vaidlused, milleks riigi õigusabi taotleti, on lahenduse juba leidnud

(elatis ja lahutus) või ei vaja hetkel kohtulikku lahendamist (ühisvara jagamine).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik