2-19-8851/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

1. M A hagi osaühingu Sunny Holidays vastu konkurentsipiirangu hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista osaühingult Sunny Holidays M A kasuks põhivõlg 1500 eurot (üks tuhat

viissada eurot), sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt kuni 23.09.2019 72,71 eurot

(seitsekümmend kaks eurot ja 71 senti) ja viivis alates 24.09.2019 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud osaühingu Sunny Holidays kanda.

2. Välja mõista osaühingult Sunny Holidays M A kasuks hagimenetluse kulu 1475 eurot

(üks tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja

koht

12. jaanuar 2021.a Lubja 4, 10115 Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8851

Tsiviilasi

M A hagi osaühingu Sunny Holidays vastu konkurentsipiirangu

hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1692,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M A (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja

Erik Niinemaa

Kostja: osaühing Sunny Holidays (registrikood 10281566,

asukoht Kaupmehe 6 10114 Tallinn) lepinguline esindaja

Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kohtuistung 02.detsembril 2020

Resolutsioon

Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis

1. M A (edaspidi hageja) esitas 24.03.2019 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse

osaühingu Sunny Holidays (edaspidi kostja) vastu konkurentsipiirangu hüvitise 1000

eurot ajavahemiku 01.11.2018 - 28.02.2019 ning viiviste 14,96 eurot ja protsendina kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni väljamõistmise nõudes. Töövaidlusasja nr 4-1/768/19

menetluse käigus täpsustas hageja esitatud nõuet kahel korral 22.04.2019 ja 06.05.2019,

mille tulemusel oli lõplikuks põhinõude summaks 1500 eurot ning viivisenõude summaks

põhinõudelt kuni 06.05.2019 26,68 eurot. Lisaks palus hageja TVK-l mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise alates 07.05.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TVK rahuldas hageja avalduse 07.05.2019 otsusega

töövaidlusasjas nr 4-1/768/19. Kostja esitas 10.06.2019 Harju Maakohtule taotluse, milles

palus TVK otsuse läbivaatamist hagimenetluses osas, millega rahuldati hageja avaldus

kostja vastu, so 10.05.2019 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2.

Hageja nõue

2. Hageja palus esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks konkurentsipiirangust

tulenev hüvitis ajavahemiku 01.11.2018 - 30.04.2019 eest 1500 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlgnevuselt kuni 23.09.2019 72,71 eurot ja viivis alates 24.09.2019

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse asjaolud

3. 06.09.2016 sõlmis hageja kostjaga töölepingu. Töölepingu punkti 9.1 kohaselt on töötajal

keelatud töölepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest

töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga

samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi.

Samas kohustab töölepingu punkt 9.4 tööandjat ehk kostjat lepingu punktis 9.1. sätestatud

konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest pärast töölepingu lõppemist tasuma

töötajale ehk hagejale konkurentsipiirangu kehtivuse ajal igas kuus tasu, summas 250

eurot (bruto). Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel

31.10.2018. Hageja on täitnud töölepingus punkt 9.1 sätestanud kohustust ning pole kostja

konkurentide juures töötanud ega konkurentsi osutanud. Kostja pole hagejale aga selle

eest töölepingu punktis 9.4 sätestatud tasu maksnud. Hageja edastas kostjale e-kirjaga

17.12.2018

nõude,

milles

palus

tasuda

talle

novembri

ja

detsembri

2018

konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest töölepingu punkt 9.4 alusel kokku 500

eurot, hageja arveldusarvele hiljemalt 20.12.2018. 03.01.2019 edastas hageja kostjale

nõude uuesti. Vaatamata korduvatele nõudmisele tööandja neile ei reageerinud ning

hüvitist ei tasunud. Kostja pole töölepingu punktist 9.4 tulenevat kohustust siiani täitnud

ning konkurentsipiirangust tuleneva hüvitise võlgnevus ajavahemikul 01.11.2018-

30.04.2019 moodustab 1500 eurot.

4. Kuna hagejal puudus kostjaga eraldi kokkulepe viivisemäära kohta, nõuab hageja kostjalt

viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Arvestades asjaolu, et

igakuine hüvitis muutub sissenõutavaks konkurentsipiirangu kuule järgneva kuu esimesel

päeval on sissenõutavaks muutunud viivis kuni 23.09.2019 72,71 eurot, mille hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ja edaspidi viivise alates 24.09.2019 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

5. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et

konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine ning ei kehti alates töölepingu lõpetamisest,

kostja ei ole hagejale hüvitist tasunud. Kostja ei ole kunagi hagejalt nõudnud

konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist ehk hagejal oli alati võimalus alates töölepingu

lõpetamist töötada ka nn. konkurentide juures. Kostja ei ole seda keelanud. Hageja ei ole

tõendanud, et on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet. Hageja ei ole kunagi pöördunud

kostja poole pärast töölepingu lõpetamist küsimusega konkurentsipiirangu kokkuleppe

kehtivuse kohta, kuigi nägi, et kostja ei ole talle hüvitist tasunud. Töölepingu lõppemisel

ei ole hageja kostjale avaldanud ega kinnitanud, et ta kavatseb konkurentsipiirangu

kokkulepet täita ja soovib selle eest hüvitise saada. Järelikult ei saanudki kostja eeldada,

et kokkulepe kehtib.

6. Kostja leiab, et konkurentsipiirangu kokkulepe oli tühine ka TLS § 23 lg 4 kohaselt, sest

kokkuleppes pole välja toodud, keda või mida peab kostja enda konkurentideks ning

milline on eriline majanduslik huvi, mille saladuse hoidmiseks on vastaspoolel õigustatud

huvi, samuti pole piirang ruumiliselt äratuntavalt ja selgelt piiritletud, kas Eesti, Euroopa

Liit või üle maailma ning kostja pole maksnud hüvitist. Pärast töölepingu lõppemist

kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui on täidetud TLS § 24

lg 1 p-des 1-4 sätestatud eeldused ning olukorras, kui konkurentsipiirangu kokkulepe on

tühine, siis on tühised ka kõik selle kokkulepe tingimused, sh. hüvitise tasumise kohtustus

ja hüvitise suurus.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 06.09.2016, et tööleping

lõppes poolte kokkuleppel 31.10.2018, et poolte vahel sõlmitud tööleping sisaldas

konkurentsipiirangu kokkulepet ning, et kostja ei ole hagejale konkurentsipiirangu eest

hüvitist maksnud.

8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib ja kas kostjal on

kohustus maksta hagejale hüvitist ja viivist.

9. Töölepingu seaduse (TLS) § 24 lg 1 p-de 1-4 kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist

kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse

§ 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, on sõlmitud kirjalikult, selle eest makstakse

hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning see on sõlmitud kuni üheks aastaks

arvates töölepingu lõppemisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt maksab tööandja

töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu

lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.

10. TLS § 23 lg 2 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on

vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on

tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja

klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat

oluliselt kahjustada; lõike 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja

esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; lõike 4 kohaselt on

käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.

11. TLS § 24 lg 2 järgi ei saa tööandja tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud

nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet.

12. TLS § 25 lg 1 järgi võib tööandja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal,

teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Lõike 4 järgi kohaldatakse

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava

konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele.

13. 06.09.2016 poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 9.1 nähtuvalt oli töötajal keelatud

töölepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest töötada ilma

tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal

majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi ning

töölepingu punkt 9.4 kohustab tööandjat tasuma töötajale lepingu punktis 9.1. sätestatud

konkurentsipiirangu

kokkuleppe

järgimise

eest

pärast

töölepingu

lõppemist

konkurentsipiirangu kehtivuse ajal igas kuus tasu 250 eurot (bruto).

14. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta on täitnud töölepingu punktis 9.1 sätestatud

kohustust ning pole kostja konkurentide juures töötanud ega konkurentsi osutanud. Kuna

poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 31.10.2018 poolte kokkuleppel, siis oli kostjal

kohustus tasuda esimene kuutasu hiljemalt 30.11.2018. Hageja edastatud e-kirjadega

17.12.2018 ja 03.01.2019 on tõendatud, et ta esitas kostjale nõuded, milles palus tasuda

tema arveldusarvele nr xxx novembri ja detsembri 2018 konkurentsipiirangu kokkuleppe

järgimise eest töölepingu punkt 9.4 alusel 500 eurot hiljemalt 20.12.2018 ja 07.01.2019.

Kostja nõuetele ei vastanud ega teatanud, et konkurentsipiirang ei kehti ega öelnud

koheselt konkurentsi piirangut üles. Kostja väited, et hageja pole pöördunud kostja poole

peale töölepingu lõppemist küsimusega konkurentsipiirangu kehtivusest, ei ole

põhjendatud ega tugine seadusel ega poolte vahel sõlmitud kokkuleppel. Lepinguga

võetud kohustused on pooltele täitmiseks ning neid tuli kostjal täita ilma täiendava

hagejapoolse meeldetuletuseta. Hageja esitatud kirjalikest nõuetest pidi kostja aru saama,

et hageja pidas konkurentsipiirangut kehtivaks.

15. Kostja e-kirjaga on tõendatud, et ta ütles konkurentsipiirangu kokkuleppe TLS § 25 lg 1

alusel üles e-kirjaga 22.05.2019 alates 21.06.2019. Järelikult kehtis konkurentsipiirang

kuni kokkuleppe ülesütlemiseni. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks konkurendi

juures töötanud. Kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta on täitnud

konkurentsipiirangu kokkulepet ning tal puudus info selle kohta, millega tegeles hageja

pärast töölepingu lõppemist, on ümber lükatud hageja 24.04.2019 esitatud tõendiga

töötamise kohta alates 12.11.2018 tarkvara arenduse ettevõttes xxx OÜ kliendihaldurina

kuni koondamiseni 28.05.2019. Äriregistri teabest nähtuvalt tegeleb xxx OÜ

andmetöötluse, veebihostingu jms tegevustega, mis ei kattu kostja tegevusalaga, milleks

on reisibüroode tegevus. Järelikult on põhjendatud ja tõendatud hageja vastuväide, et ta

asus tööle tarkvara arenduse ettevõttes, kuna konkurentsipiirangu tõttu puudus tal

võimalus jätkata reiskonsultandi tööd teises reisibüroos või luua ise uus reisibüroo. Kuna

kohus tuvastas, et hageja on konkurentsipiirangut täitnud, siis on tal õigus saada kostjalt

kokkulepitud hüvitist.

16. Kuna TLS § 24 lg 2 järgi ei saa tööandja tugineda TLS § 24 lõikes 1 kehtestatud nõudeid

rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet, siis ei ole kostja

vastuväited kokkuleppe tühisuse kohta lubatud ega asjakohased.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb juhinduda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning

täita kohustus õigel ajal, õigel viisil ja õigustatud isikule. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib

võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda

leping üles. Kostja on korduvalt rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingu punktis 9.4

sätestatud kohustust igakuise konkurentsipiirangust tuleneva hüvitise tasumiseks. Kostja

esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 108 lg 1 alusel võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kostja

võlgnevus hageja ees ajavahemikul 01.11.2018- 30.04.2019 tasumisele kuuluva hüvitise

osas on kokku 1500 eurot.

18. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude

esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

19. Hageja on viivise arvestamisel võtnud arvesse, et igakuine hüvitis muutub sissenõutavaks

konkurentsipiirangu kuule järgneva kuu esimesel päeval ja viivise arvestuse üle pooltel

vaidlust ei ole. Seega on sissenõutavaks muutunud viiviste nõue kostja vastu 23.09.2019

seisuga kokku 72,71 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367

alusel tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 24.09.2019 protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

20. Seega tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja konkurentsipiirangust tulenev

hüvitis 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt kuni 23.09.2019 72,71

eurot ja viivis alates 24.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi

on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

22. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 100

eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Menetluskulude hüvitamist taotletakse ilma

käibemaksuta. Hageja kinnitab, et on kandnud töövaidlusasjas nr 4-1/768/19 seotud

kulud, milleks on tasu avaldaja lepingulisele esindajale töövaidlusasja materjalidega

tutvumise, nõude täpsustamise, täiendavate tõendite kogumise ja vastuväidete esitamise

eest vastaspoole nõudele 22.04.2019 – 700 eurot (tööaeg 7 h), tasu avaldaja lepingulisele

esindajale

avaldaja

nõude

täpsustamise

ja

lõppseisukoha

koostamise

ning

töövaidluskomisjonile edastamise eest 06.05.2019 – 200 eurot (tööaeg 2 h).

Kohtumenetluses on hageja kandnud järgmised kohtumenetlusega seotud kulud: tasu

hageja lepingulisele esindajale, taotluse koostamise eest menetlustähtaja pikendamiseks ja

taotluse kohtule esitamine 12.09.2019 – 50 eurot (tööaeg 0,5 h), tasu hageja lepingulisele

esindajale, töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis

koostamise ja kohtule esitamise eest 24.09.2019 – 250 eurot (tööaeg 2,5 h), tasu hageja

lepingulisele esindajale, taotluse koostamise eest menetlustähtaja pikendamiseks ja

taotluse kohtule esitamise eest 29.10.2019 – 25 eurot (tööaeg 0,25 h), tasu hageja

lepingulisele esindajale, kostja vastusele 18.11.2019, hageja lõppseisukoha koostamise ja

kohtule esitamise eest 02.12.2020 – 200 eurot (tööaeg 2,0 h), tasu hageja lepingulisele

esindajale kohtuistungil osalemise eest 02.12.2020 – 50 eurot (tööaeg 0,5 h). Hageja

menetluskulud on kokku summas 1475 eurot.

23. Kostja on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu võiks

olla mitte rohkem kui 5 tundi.

24. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu ja keerukust, asjas esitatud

menetlusdokumentide sisu ja kohtuistungil osalemise aega arvestades hageja õigusabikulu

vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses, kokku 1475 eurot (käibemaksuta), mis kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik