2-20-9036/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9036 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Kaja rahuldamata jätmine. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. novembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: B.B. (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Alina Rychlewska Hageja A.A., ik XXXXXXXXXXX; esindaja Monica Meristo- Dmitrijev

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 27. novembri 2020 määrus. 2. Teha uus määrus, millega rahuldada B.B. kaja, taastada tsiviilasja menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. 3. Rahuldada määruskaebus. 4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS 1. Viru Maakohus tegi 01.10.2020 tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile. 2. Kostja esitas 28.10.2020 maakohtule kaja. Kajas toodud põhjenduste kohaselt saadeti kohtuasja nr 2-20-9035 dokumendid kostjale elektrooniliselt, dokumendid kohtuasjas nr 2-20-9036 toimetati kostjale kätte 02.07.2020. Kuna hagiavaldused olid sarnased, ei saanud kostja aru, et need on kaks erinevat kohtuasja ning ei esitanud asjas nr 2-20-9036 vastust hagile.

2

3. Maakohus jättis 27.11.2020 määrusega kaja rahuldamata. Kostja väidetav eksitus ei ole TsMS § 422 lõike 1 järgi mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks. Tsiviilasjadel ja ka täitemenetlustel on erinevad numbrid ning hoolikalt materjale vaadates ei saa tekkida arusaamist, et tegemist on ühe ja sama tsiviilasjaga. Lisaks on eri kohtuasjades toimetatud hagimaterjalid kostja esindajale kätte erineval viisil.

MÄÄRUSKAEBUS 4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja menetluse taastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud kostja aru, et tsiviilasjad nr 2-20-9035 ja 2-20-9036 on erinevad asjad; kostja arvas, et dokumendid saadeti ühes tsiviilasjas. 5. Hageja leidis, et määruskaebus on põhjendamata. Hageja märkis, et kostja oli hooletu, kui ei märganud, et tegu on erinevate asjadega. Kaja rahuldamise aluseid ei esine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kostja kaja maakohtu tagaseljaotsuse peale ning taastab tsiviilasja menetluse (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. TsMS § 415 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kohus peab kaja saamisel kontrollima ka omaalgatuslikult, kas esinevad alused kaja rahuldada sõltumata mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lõike 1 teine lause). Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjade numbrite sarnasus ja ebaõige järeldus, et tegemist on sama tsiviilasjaga, on erandlikke asjaolusid arvestades mõjuv põhjus, mis andis aluse hagile vastamata jätmiseks TsMS § 415 lõike 1 mõttes. Subjektiivne tähelepanematus iseenesest ei ole TsMS § 415 lg-e 1 ka TsMS § 422 lg-e 2 järgi üldjuhul mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks, kuid antud juhul on ringkonnakohtu arvates tegemist erandlike asjaoludega. Esiteks on hageja esitanud ühe jõustunud kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kaks hagi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagides erineb vaid üks number (tsiviilasjad nr 2-20-9035 ja nr 2-20-9036), hagid esitati paarikuuse vahega, kostja on elatist saav alaealine, keda esindab seaduslik esindaja, ema, st tegemist ei ole õigusteadmistega isikuga ja kostjal puudus eelnev teadmine, et elatise asjas esitatakse erinevate perioodide osas kaks erinevat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ringkonnakohus leiab ka, et maakohus peaks asjas, kus elatist maksma kohustatud isik nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tagama, et alaealise lapse õigused oleksid kaitstud. Kuigi TsMS § 413 lg-d 3 ja 4 ei välistanud tagaseljaotsuse tegemist, oleks maakohus olukorras, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tagajärjel võib laps kaotada elatise, tegema sisulise otsuse. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmisel ei ole TsMS § 407 lõike 1 alusel kohtu kohustus, vaid õigus. Selle õiguse kasutamisel on kohtul kaalutlusruum. Maakohus rikkus TsMS § 407 lõike 1 kohaldamisel kaalutlusreegleid, kui ei arvestanud asjaoluga, et

3

tagaseljaotsuse tegemine võib kahjustada lapse varalisi huve. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et lapse seadusliku esindaja tähelepanematus ei tohiks lapsele kui piiratud teovõimega isikule tuua kaasa negatiivseid tagajärgi menetluses, arvestades, et laps ei saa endale esindajat ise valida (sh kasutada juristi teenuseid). 8. Kaja rahuldamise tõttu menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita (TsMS § 418 lg 1). Taastatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi