1-20-9555/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-9555

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuaril 2021 Tallinnas .a Kriminaalasja number 1-20-9555 (20231700267)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi S.Y süüdistatuna KarS § 424 lg 2, 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav

S.Y – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik xxx, emakeel eesti keel, , töökoht xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud.

Kaitsja Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.Y

424 lg 2 KarS § järgi. Süüdi tunnistada S.Y KarS § 423

1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2020, s.o , seega koheselt kuulub kandmisele vangistus 29

1 päev päeva.

Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmumise aeg.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta

11 kuud vangistust, täitmisele kui S.Y ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , õppimis või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbib alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitab sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata S.Y katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

S.Y suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista S.Y-lt

2 kohaselt sundraha teise astme KrMS § 179 lg 1 p kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ral 1

876 eurot ning ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 194,40 eurot riigituludesse.

Kohustada S.Y-d tasuma sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

väljamõistetud jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

89,20 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1070,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700001363. Selgitusena S.Y , kriminaalasi võib märkida: „ 1-20-9555 menetluskulud , .“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

S.Y-d (S.Y) süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja olles 16.06.2015. a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 01.02.2020. a kella 01:47 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn- Pärnu Ikla mnt 22. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Citroen Berlingo - registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - lõplik tulem 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, (lõplik mõõtetulemus 0,83 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega S.Y pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on lg 2 korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Samuti süüdistatakse S.Y-d (S.Y ) selles, et tema, olles 25.09.2019. a Harju Maakohtu poolt karistatud LS § 201 lg 2 järgi (juhtimisfakt 16.08.2019), juhtis tahtlikult uuesti 04.12.2019. a kella 02:37 ajal Harjumaal, Tallinnas, Õismäe tee 84 juures mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga ja juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 0 xxx 1.02.2020. a kella 01:47 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn- -Ikla mnt 22. kilomeetril suunaga Pärnu Tallinna poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1.

LS - § 94 lg 1 Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega S.Y pani toime KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on süstemaatilise sõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav S.Y , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud 12.01.2021.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.Y süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tema karistamist ja KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2020, s.o 1 päev, seega koheselt kuulub kandmisele vangistus 29 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmumise aeg.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et ülejäänud karistust - 1 aasta ja 11 kuud - ei pöörata osaliselt täitmisele kui S.Y ei pane 2 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata S.Y-le (S.Y) täiendavalt järgmised kohustused: vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi; vastavalt KarS § 75 lg 4 S.Y võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ei saa lisakaristust kohaldada, kuivõrd S.Y-l puudub juhtimisõigus.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel MS § 179 lg 1

t: Kr p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 194,40 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 3 k § lg ohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik