2-20-7923/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7923

Kohtuasi

XX hagi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa, YY,

aktsiaseltsi ESPAK, Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn

5a korteriühistu, Reterra Estate OÜ, Politsei- ja

Piirivalveameti ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti

kaudu vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja III aktsiaselts ESPAK (registrikood 10077564),

seaduslikud esindajad AL, TA ja IP

Kostja IV Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a

korteriühistu

(registrikood

80008275),

seaduslikud

esindajad PL, VD ja JŠ

Kostja V Reterra Estate OÜ (registrikood 12809907),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja

advokaat Eva Arumets

Kostja VI Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood

70008747), lepinguline esindaja Heli Insler

Kostja VII Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349), lepinguline esindaja Inna

Golovina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-20-7923, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 31. mail 2020 Harju Maakohtule Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa

(kostja I, kohtutäitur), YY (kostja II, ostja), aktsiaseltsi ESPAK (kostja III, sissenõudja), Tapa

vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu (kostja IV, sissenõudja), Reterra Estate OÜ (kostja

V, sissenõudja) ja Politsei- ja Piirivalveameti (kostja VI, sissenõudja) vastu hagi, milles palus

tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 014/2017/1169 Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa poolt

27. mail 2020 koostatud vara kordusenampakkumise akt. Ühtlasi esitas hageja avalduse hagi

tagamiseks. 1. juunil 2020 palus hageja täiendavalt kaasata menetlusse kostjana Eesti Vabariigi

Maksu- ja Tolliameti kaudu (kostja VII, sissenõudja).

Hagiavalduse

kohaselt

viis

kohtutäitur

täiteasjas

nr 014/2017/1169

(täiteasi)

läbi

enampakkumise Harju Maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus XXX asuva kinnistu

(registriosa nr XXXXXXXX) (kinnistu) suhtes. Hageja ja tema abikaasa CC omandasid

kinnistu 8. märtsi 2006. a asjaõiguslepingu alusel. Abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse

varaühisuse kohta sätestatut. Hageja leiab, et kinnistu enampakkumisel rikuti enampakkumise

olulisi tingimusi, kuivõrd pärast täitemenetluse peatamise aluse ära langemist oleks tulnud

täitemenetlust alustada algusest peale, sh võimaldada enampakkumisele registreerida ka

isikutel, kes seda enne täitemenetluse peatamist teha ei jõudnud.

2. 2. juunil 2020 võttis kohus hagi menetlusse ja rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks.

Kohus määras hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas kuni kohtulahendi jõustumiseni

ja seada keelumärge kinnistule hageja kasuks praeguses tsiviilasjas nõuete tagamiseks.

3. 22. juunil 2020 esitas CC määruskaebuse hagi tagamise määrusele ja vastuväite kohtu

tegevusele. CC selgitas, et ta ei ole küll menetlusosaline, aga on kinnistu, mille suhtes on

keelatud käsutamine ja peatatud täitemenetlus, ühisomanik. Kuivõrd täiteasjas on

täitedokumendiks otsus, millega lõpetati hageja ja CC ühisomand mh kinnistu suhtes, müües

see täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud avaliku enampakkumise korras ning jagades

saadav raha hageja ja CC vahel võrdsetes osades, siis on CC täiteasjas hageja kõrval võlgnikuks

ja sissenõudjaks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ei saa menetleda ilma, et üks

omanikest oleks kaasatud menetlusse. CC ja hageja abielu on lahutatud, kuid see otsus ei ole

kaebuse esitamise hetke seisuga jõustunud. CC ei ole andnud hagejale nõusolekut pidada

õigusvaidlust ühise vara osas ega soovi seda pidada, sest tal puuduvad mistahes pretensioonid

kohtutäituri tegevuse osas ja ta leiab, et hageja püüab pidevate kaebuste esitamisega takistada

täitedokumendi täitmist.

4. Hagiavaldusele esitasid vastuse kostja I ja kostjad V–VII.

Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd hagi on esitatud ilma CC kaasamiseta ja

nõusolekuta. Hagi menetlemise korral palus kostja I jätta hagi rahuldamata, sest TMS-s

sätestatu kohaselt tuli kohtutäituril pärast täitemenetluse uuendamist jätkata etapist, kus

enampakkumine oli enne peatamist. Kostja V palus samuti jätta hagi läbi vaatamata ning

läbivaatamise korral rahuldamata. Hageja jättis esitamata kaebuse kohtutäiturile ja CC ei ole

andnud hagejale nõusolekut õigusvaidluse pidamiseks ühise vara osas. Samuti ei ole

enampakkumise läbiviimisel rikutud seaduses sätestatud tingimusi.

Hagile vaidlesid vastu ka kostja VI ja kostja VII. Kostja VI leidis, et enampakkumisele

registreerimine lõppes enne, kui tehti kohtumäärus, millega täitemenetlus peatati, mistõttu ei

pidanud kohtutäitur võimaldama pärast täitemenetluse uuendamist enampakkumisele

registreerida ka teistel isikutel. Kostja VII oli seisukohal, et kohtutäitur ei pidanud ega saanudki

pärast täitemenetluse uuendamist avada uut enampakkumisele registreerimise aega ning

enampakkumise kestvuse lühem aeg ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 10. septembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja kostjate

menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Samuti tühistas kohus Harju Maakohtu

2. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest hageja saaks

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada üksnes koos CC-ga või tema nõusolekul,

sest kinnistu, mille osas enampakkumine läbi viidi, oli enne enampakkumist hageja ja CC

ühisomandis. CC on kohtule avaldanud, et ta ei ole andnud nõusolekut õigusvaidluse

pidamiseks ega soovi seda pidada. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks

on see, et ostetud asjale omandit ei teki, seega ei saa hagi rahuldamise korral kinnistu suhtes

omandit tekkida vaid hagejal. Samuti viitas kohus perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses. Hageja

sooviks on, et kohus tühistaks enampakkumise, mille tagajärjeks peaks olema uue

enampakkumise läbiviimine. Hageja eesmärgiks ei ole vara tagastamine.

7. Määruskaebusele esitasid seisukoha kostjad V–VII. Kostjad VI ja VII palusid jätta

määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata. Määruskaebuse palus jätta rahuldamata

ka kostja V.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.

10. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti hagi läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei

esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks CC-ga ühiselt ja CC ei ole ka andnud

hagejale nõusolekut praeguse õigusvaidluse pidamiseks, vaid on selle õigusvaidluse pidamise

vastu.

11. Samas on ringkonnakohtu hinnangul ekslik maakohtu järeldus selle kohta justkui nõuaks

hageja omandit tagasi enda ainuomandisse (kohtumääruse põhjenduste 3. lõige). Hageja ei ole

lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud nõuet enampakkumisel

müüdud kinnistu tagasisaamiseks, vaid hagiavaldusest nähtub, et tema huvi seisneb selles, et

vara müüakse võimalikult kõrge hinnaga, aga see huvi jäi väidetava enampakkumise tingimuste

rikkumise tõttu kaitsmata (tl 1B pöördel). Samuti on hageja määruskaebuses täpsustanud, et

tema sooviks on üksnes uue enampakkumise läbiviimine (tl 153).

12. Kolleegium selgitab, et TMS § 223 järgne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat

õiguslikku olukorda puhul, kus seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa ning hagi

rahuldava otsuse jõustumisega muutub ilma sundtäitmiseta õiguslik olukord. Seetõttu on

Riigikohus asunud seisukohale, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel tuleb

taotleda õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks

ühtemoodi kehtivalt, et oleks ammendavalt selge, kelle suhtes kehtivad enampakkumise

kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed (Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Samuti on Riigikohus leidnud, et ühisvaras või kaasomandis

oleva asja enampakkumisel müümiseks alustatud täitemenetluses on kumbki ühisomanik

(kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).

12.1. Seega, kui esitatakse kujundushagi, mille ese on õigussuhe või absoluutne õigus, peavad

õigustatud isikud esitama hagi tingimata ühiselt. Asja materjalidest nähtub, et enampakkumine

viidi läbi hageja ja CC ühisomandis olnud kinnistu suhtes. Enampakkumise kehtetuks

tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel kinnistu ostnud isikul ei teki

TMS § 98 lg 2 kohaselt kinnistule omandit, mistõttu on kinnistu eelmistel omanikel TMS § 223

lg 2 p 1 kohaselt õigus nõuda enampakkumisel müüdud asi ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80

alusel, samuti võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt ka kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2

p 4). Kolleegiumi hinnangul pidi hageja esitama hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

ühiselt koos CC-ga, kellele enampakkumise kehtetuks tunnistamine nimetatud õiguslikud

järelmid kaasa tooks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei saa kehtida ühe

enampakkumisel müüdud kinnistu ühisomaniku suhtes ja teise suhtes mitte. Selliselt on

tegemist vältimatute kaashagejatega TsMS § 207 lg 3 tähenduses.

12.2. Maakohus on eeltoodule ka hageja tähelepanu juhtinud, selgitades, et kaasatud peavad

olema kõik täitemenetluse osalised ning enampakkumise aktist nähtub, et võlgnikuks on ka CC

(tl 19 pöördel). Kolleegium selgitab, et kuivõrd hagi ei ole esitanud kõik vältimatud hagejad,

siis ei ole hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada, sest kohus saab ühisomandis

olnud kinnistu suhtes läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistada üksnes kõigi

ühisomanike ühise hagi alusel ja kõigi ühisomanike suhtes ühiselt, mistõttu on maakohus

õigesti jätnud hagi TSMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

13. Lisaks märgib kolleegium, et kuivõrd kinnistu, mille osas enampakkumine korraldati, oli

esitatud asjaolude järgi endiste abikaasade hageja ja CC ühisomandis enne enampakkumise

läbiviimist, siis on maakohus õigesti viidanud sellele, et hageja saab selle kinnistuga seotud

õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1 esimese lause järgi pidada ainult ühiselt koos CC-ga või viimase

nõusolekul. Kuigi asja materjalidest nähtub, et hageja ja CC abielu on 27. märtsi 2020. a

otsusega (jõustunud 21. septembril 2020) tsiviilasjas nr 2-19-10887 lahutatud (tl 82), siis

PKS § 37 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse PKS § 29 lg-t 1 kuni ühisvara jagamiseni. Hageja ja

CC ühisomand kinnistu suhtes pidi lõppema täiteasjas täitedokumendiks oleva 29. jaanuari

2016. a otsuse (jõustunud 10. mail 2016) tsiviilasjas nr 2-15-8063 alusel kinnistu

enampakkumise korras müümisega ja saadud raha jagamisega (tl 81). Praeguses asjas on

esitatud hagi kõnealuse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

13.1. Riigikohus on seoses PKS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatud piiranguga leidnud, et selle

mõte õigusvaidluste aspektist on abikaasa varaliste huvide kaitse teise abikaasa võimalike

kuritarvituste vastu, mistõttu kui mõlema abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses

kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada. Kinnistu väljanõudmise õigus on

kummalgi ühisomanikul eraldi ja piisab, kui asja nõutakse mõlema ühisomaniku ühisesse

valdusse (Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p-d 25.1–25.2).

13.2. Samas ei anna kolleegiumi hinnangul kõnealune seisukoht alust asuda seisukohale, et

praeguses asjas saab menetleda hageja esitatud hagi ühisomandis olnud kinnistu suhtes

läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kinnistu ühisomanikuks olnud CC on

kohtule esitatud menetlusdokumendis teada andnud, et ta ei ole andnud nõusolekut

õigusvaidluse pidamiseks praeguses asjas ega soovi seda pidada ning tal puuduvad mistahes

etteheiteid kohtutäituri tegevuse osas. CC leiab, et hageja püüab kaebuste esitamisega takistada

täitedokumendi täitmist (tl 74–77). Eelnevast tulenevalt ei oleks hageja enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi menetledes CC huvid kaitstud, mistõttu on kolleegiumi hinnangul

maakohus põhjendatult keeldunud hagi menetlemisest.

14. Kuna maakohus on õigesti hagi läbi vaatamata jätnud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu

poolt määratud menetluskulude jaotust.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

16. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)