2-19-6911/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-6911

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6911

Tsiviilasi

Osaühing STROICOM hagi aktsiaselts KE INFRA

vastu põhivõla 133 173,60 euro ja viivise nõudes

Aktsiaseltsi

KE

INFRA

vastuhagi

Osaühingu

STROICOM

vastu

311 096,02

euro

ja

viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

191 237,29 eurot

Vastuhagi 340 084,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): Osaühing STROICOM

(registrikood 11334112, asukoht Järveotsa tee 13-25,

Tallinn 13520), e-post stroicom.estonia@gmail.com;

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Toomela

(Advokaadibüroo

Eversheds

Sutherland

Ots&Co,

e-post: tambet.toomela@eversheds-sutherland.ee);

Kostja (vastuhagis hageja): aktsiaselts KE INFRA

(registrikood 10191969, asukoht Tähe tn 112, Tartu linn

50113),

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko

Parts

(Advokaadibüroo

Parts&Co,

e-post

info@partsco.ee).

Asja läbivaatamine

23.01.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela ja

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

29.10.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid poolte

lepingulised esindajad ja kostja lepingulise esindaja

abiline Tristan Karu.

2-19-6911

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbivaatamata kostja aktsiaseltsi KE INFRA vastuhagi nõue 13 800 euro

ulatuses, kuna vastuhagi esitaja loobus selles osas nõudest enne vastuhagi

menetlusse võtmist.

2. Rahuldada hageja Osaühing STROICOM hagi osaliselt ja seetõttu mõista kostjalt

aktsiaseltsilt KE INFRA Osaühing STROICOM kasuks välja töövõtulepingu

alusel tasu 133 173,60 eurot.

3. Rahuldada kostja aktsiaseltsi KE INFRA vastuhagi osaliselt ja seetõttu mõista

Osaühingult STROICOM aktsiaseltsi KE INFRA kasuks välja kahju

hüvitamiseks 99 250,04 eurot.

4. Jätta Osaühingu STROICOM hagi rahuldamata viivisenõude 9 188,98 eurot ja

perioodi eest 08.05.2019 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

5. Jätta aktsiaseltsi KE INFRA vastuhagi rahuldamata 211 845,98 euro ulatuses ja

viivise nõudes.

6. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud poolte vastastikused

nõuded (alus: tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1) hagi ja vastuhagi

rahuldatud ulatuses ning selle tulemusena mõista kostjalt aktsiaseltsilt KE INFRA

hageja Osaühingu STROICOM kasuks välja töövõtulepingu alusel tasu 33 923,56

eurot.

7. Välja mõista kostjalt aktsiaseltsilt KE INFRA hageja Osaühingu STROICOM

kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 6 nimetatud välja mõistetud summalt

0,1 % päevas iga viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui 57 660,76 eurot.

8. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

8.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

8.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

9. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2-19-6911

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Osaühing STROICOM (hageja) esitas 07.05.2019 Harju Maakohtule hagi aktsiaselts KE

INFRA (kostja) vastu poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu alusel saamata jäänud tasu

nõudes 133 173,60 eurot ja viivise saamiseks. Hageja tasus riigilõivu kokku 1 800 eurot (I, lk

67 ja pöördel).

2. Harju Maakohus võttis 09.05.2019 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagile (I, lk 68).

3. Kostja vastas hagile 03.06.2019 (t lk 72 jj), taotles hagi rahuldamata jätmist ning esitas

omapoolsed tõendid ja taotlused. Hageja vastas kostja vastuväidetele 22.07.2019 (I, lk 175 jj).

Seejärel kostja täiendas oma vastuväiteid ja tõendeid 29.08.2019 (II, lk 1 jj).

4. 11.06.2019 esitas kostja vastuhagi taotledes hagejalt 324 896 euro ja viivise väljamõistmist.

Menetluskulud palub kostja samuti hagejalt välja mõista ja seda koos viivisega. (I, lk 143 jj)

Kostja täpsustas vastuhagi 02.07.2019 (I, lk 172 jj) ja ka 29.08.2019 (II kd, lk 1 jj).

5. 11.09.2019 määrusega võttis Harju Maakohus kostja vastuhagi menetlusse (II, lk 6).

6. Hageja esitas kostja vastuväidetele täiendavaid selgitusi ja tõendeid 15.01.2020 (II, lk 12 jj).

7. 23.01.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, millest võtsid osa poolte lepingulised esindajad.

Kostja selgitas, et leppetrahvi nõue 13 800 eurot vastuhagis langeb ära. Kostja pakkus ka

kokkuleppet, mille kohaselt hageja maksab kostjale 134 711,96 eurot. Hageja vastas

kokkuleppele, et tema soovib kompromissi korras vähemalt 110 00 eurot. Seetõttu kokkulepet

ei saavutatud. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse enda juhatuse liikmelt M. R. vande all

seletuse võtmiseks ja tunnistaja D.Š.i ülekuulamiseks. (II, lk 26 jj)

8. 25.02.2020 esitas hageja vastuse vastuhagile (II, lk 30 jj), paludes jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas vastusele oma seisukoha 20.03.2020 (II, lk 42 jj).

Selles dokumendis esitas kostja ka vastuväite kohtu tegevusele seoses tunnistaja D.Š.i

ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega. Kostja menetlusdokumendile vastas omakorda

hageja 20.04.2020 (II, lk 92 jj).

9. Kostja esitas 22.10.2020 täiendavad seisukohad (II, lk 150 jj).

10. Teine kohtuistung tsiviilasjas toimus 29.10.2020, osalesid poolte lepingulised esindajad.

Kohus jättis rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele seoses tunnistaja ülekuulamise

taotluse rahuldamata jätmisega.

11. Pooled esitasid oma menetluskulude nimekirjad 29.10.2020 ja 03.11.2020.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

12. 07.05.2019 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista tasu tehtud tööde eest

133 173,60 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise välja mõistmist

kokkulepitud määras (0,1% päevas tasumata kohustusest) arve tasumise tähtpäevast 27.02.2019

alates, kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajaks oli viiviseid kogunenud 9 188,98 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

13. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

2-19-6911

– 04.05.2018 sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr 12-18, mille alusel teostas hageja

Laagri piirkonnas kaugküttetorustiku rekonstrueerimistöid (edaspidi Leping). 21.06.2018

sõlmiti Lepingule lisa, millega muudeti Lepingu punkte 10 ja 14.

– Lepingu kohaselt oli tööde lõpetamise ja tellijale üle andmise ning kasutusloa taotluse esitamise

tähtaeg 23.11.2018 (Lepingu p 5.1 ja 5.4). Lõpp-dokumentatsiooni esitamise tähtaeg oli

14.12.2018. Tööd tuli üle anda etapi kaupa pärast iga etapi ehitustööde täielikku valmimist,

arvestades lepingus toodud erisusi, mil võis töid teha ka hiljem.

– Lepingu p 10.1 kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 576 607,60 eurot + käibemaks.

– Lepingu lõpptähtaja lähenedes hakkas kostja saatma e-kirju (14.11.2018), milles avaldas

kahtlust, kas töö saab õigeaegselt valmis, kuna töös on puuduseid.

-

20.11.2019 saatis kostja esindaja M. R. hageja esindajatele (so. K. S. ja A. A.) järgmise e-kirja:

Ootame täna vastuseid kõigile eelnevas kirjas esitatud küsimustele. Teostusjooniseid oli Teil

aega piisavalt ette valmistada. Samal päeval (20.11.2018) vastas hageja esindaja K. S.: Tere

Meie vastus puuduste likvideerimise kohta. Sellele kirjale oli lisatud ka dokument „Puuduste

likvideerimine Laagri“, millest nähtub, et pooled olid arutanud ja leppinud kokku kõigi

puuduste kõrvaldamise hiljemalt 23.11.2018 ehk teisisõnu Lepingujärgseks tööde lõpetamise

tähtajaks.

Vaid

„Avamaa

tn.7

piirdeaia

taastamine

kooskõlastada

kinnistu

omanikuga“ tähtajaks määrati 30.11.2018. Sellise tähtajaga oli kostja ise nõus.

-

20.11.2018 kell 13.42 saatis M. R. veel täiendava e-kirja, kus tõstatas veelkord probleemi

hageja tööde tähtaegsusest ja mille lõpus esitas ta järgmised väited: „Manuses on toodud uus

puuduste likvideerimise tabel, kus on fikseeritud vastutajad, teostamise kuupäevad ja ettevõtted.

Kes sellega tegelevad. Ootame tänase päeva jooksul kirjalikku kinnitust Stroicomi puuduste

likvideerimise tähtaja sobivuse kohta. Kuna ehitustööd on kriitiliselt veninud ja soojusvõrkude

haldaja Adven on väga rahuolematu ning ootab lepinguliste tööde korrektset teostamist ja

tähtaegset lõpetamist, siis kaalutakse Tellijapoolset võimalust ehitustööde kestvuse tähtaja

ületamisel leppetrahve määramist. Leppetrahvi summa sõltub ehitustööde hilinemise ajast.

Informeerime Teid, et leppetrahvide summa võrra vähendatakse meievahelise lepingu

lõppsummat. Saue valla, ehitaja ja Adveni vahel on probleemseks kujunenud väljakaevatud

pinnase utiliseerimisega seonduv. 30.11.2018 on tähtaeg, kus ladustatav pinnas peab olema

utiliseeritud ja piirkond taastatud endises korras! Palume Teiepoolset kinnitust, et kuupäev on

jõus. Kõik teostusjoonised, mis on Teie poolt esitaud ei ole korrektsed ja järelevalve on need

saatnud tagasi parandamiseks. Ootame Teiepoolseid selgitusi ja tähtaegu, millal

teostusjoonised korda saavad. Ehituspiirkonnas asub ca 20 korteriühistut, kes peavad meie

tööd vastu võtma. Siiani pole meil ühtegi ühistut, kes on kinnitanud tööde korrektset täitmist ja

nende vastuvõtmist! Millised on Teiepoolsed edasised plaaninud selle küsimuse

lahendamiseks?

PS: Oleme täna Teie viimase, oktoobrikuu arve tasunud. Tuletame Teile meelde, et vastavalt

meievahelisele lepingu punktile 16.3 on Lepingu punktis 5.1. sätestatud lõpptähtaja ületamisel

on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingusummast. Juhul, kui Tellija ja Töövõtja

on kirjalikult kokku leppinud tähtaja ületamises, siis leppetrahvi ei kohaldata. Palun vaadake

ka lisas toodud graafikut! Palume väga tõsiselt suhtuda Laagri soojustorustiku ehitustööde

lõpetamisse ja vastavasisulise nõuetekohase dokumentatsiooni koostamisse!“

-

Seega 20.11.2018 olid kostja ootused suunatud Lepingu täitmisega jätkamisele ja hageja poolt

probleemidega tegelemisele.

-

21.11.2018 kell 16.24 saatis M. R. e-kirja, milles mh märkis: „Kahjuks pole me siiani saanud

Teiepoolset vastust kõigi meie poolt esitatud küsimustele. Meieni pole jõudnud Teiepoolset

2-19-6911

kirjalikku kinnitust Stroicomi puuduste likvideerimise tähtaja sobivuse kohta, seetõttu loeme

seda Teiepoolseks nõusolekuks ja arvestame tabelis toodud tähtaegadega. /…/

Juhul, kui 23.11 tekib veel teemasid või tegemata jäänud töid, siis alustab vigade likvideerimise

ja parendustöödega KE Infra meeskond kogu töömaa ulatuses.“

-

Seega veel 21.11.2018 oli poolte vahel kokkulepe, et tööd lõpetatakse vastavalt poolte e-

kirjades manustatud tabelis toodud tähtaegadele ja kokkulepetele. Kostja ei olnud kordagi

juhtinud tähelepanu sellele, et hageja võidakse tööde teostamiselt kõrvaldada või et Leping

võidakse mingitel asjaoludel üles öelda.

-

22.11.2018, saatis M. R. kostja nimel edasi Adveni esindaja U. H.i poolt 22.11.2018

allkirjastatud hageja töödelt kõrvaldamise nõude. Dokumendis on kirjas: „19.04.2018 AS KE

Infra ja AS Adven Eesti vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2018-7-19 järgselt teostab

kaevetöid Stroicom OÜ alltöövõtjana. Tulenevalt korduvatest kaebustest kaevetööde teostaja

tööde kvaliteedi osas, ei ole Stroicom OÜ aktsepteeritud alltöövõtja ja palun Stroicom OÜ

ehitustööde objektilt koheselt kõrvaldada. Lepingu eesmärgi saavutamiseks palun esitage

Adven Eesti AS-ile taotlus uue alltöövõtja kasutamiseks.“

-

Kostja edastas selle nõude hagejale järgmise sõnumiga: „Kahjuks olete kõiki meie viimaseid

kirju ignoreerinud ja vastuseid tööde korrektseks lõpetamiseks meil ei ole, seetõttu pole meil

Adven Eestile esitada ka vettpidavaid kuupäevi tööde lõpetamiseks. /…/ Adven on meie tellija

ja seetõttu peatame vastavalt meievahelise lepingu 12-18 punktile 6.18 KE Infra korraldusel

Töö edasise tegemise.

KE Infra projektijuht M. P. ja S. K. võtavad homme kell 10.00, 23.11.2018 Teilt üle töömaad,

dokumendid ja kõik muu info, mis kuulub Laagri kaugküttetorustiku ehituse juurde.

-

Alates 22.11.2018 oli hageja objektilt ja tööde teostamiselt kõrvaldatud ja 23.11.2018 andis

hageja kostja soovil kostja esindajale üle objekti, dokumentatsiooni ja muu objektiga seonduva.

-

Seega oli Leping sisuliselt lõppenud ning hagejal puudus võimalus Lepingut tähtajaks täita.

-

23.11.2018 kostja esindaja M. R. poolt saadetud e-kirjas märgitakse veel, et kostja ei nõua

hagejalt vaegtööde tegemist.

-

13.02.2019 esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 ja arve nr 13-

02/19/1 tasuda novembris 2018 Lepingu alusel tehtud tööde eest 133 173,60 eurot (koos

käibemaksuga) hiljemalt 27.02.2019. Arve kujunes järgmiselt: Lepingu kogumaksumus oli

576 607,60 eurot ja kostja oli eelnevalt Lepingu alusel tehtud töö eest hagejale tasunud 446

959,60 eurot. Seega jäi Lepingu lõpetamisel Lepingu kogumaksumusest tasuda veel 129 648

eurot. Hageja on nimetatud summast maha arvestanud 18 670 eurot (vaegtööde maksumus),

mille tulemusena on arve summa 110 978 eurot (576 607,60 – 446 959,60 – 18 670) ja millele

lisandub käibemaks 22 195,60 eurot ehk kokku 133 173,60 eurot.

-

Kostja sai hageja saadetud akti ja arve kätte 13.02.2019 ja vastas sellele e-kirjaga, milles

keeldus arve tasumisest.

-

Hageja 01.03.2019 meeldetuletusele vastas kostja esindaja 14.03.2019. Kostja hinnangul

puudub hagejal sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu. Lisaks väitis kostja, et hageja

on Lepingut rikkunud seoses tähtaegade ületamise ja mittenõuetekohase töö tegemisega.

Samuti märkis kostja, et ei ole aktsepteerinud hageja esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 7, sest aktis kajastatud tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt. Lisaks esitas kostja hageja

vastu nõude summas 223 793,40 eurot, mis tulenes leppetrahvidest, kostja poolt vaegtööde

tegemisest ja tähtaegade ületamisest.

2-19-6911

-

Hageja vastas kostjale. Kostja leidis, et poolte vahel oli kokkulepe objektil esinevate puuduste

kõrvaldamiseks hiljemalt 23.11.2018 ehk Lepingujärgseks tööde lõpetamise tähtajaks, vaid ühe

puuduse puhul määrati tähtajaks 30.11.2018 ning sellega oli kostja nõus. Samuti polnud kostja

kordagi juhtinud tähelepanu sellele, et hageja võidakse tööde teostamiselt kõrvaldada või et

Leping võidakse mingitel asjaoludel üles öelda. 22.11.2018, kui Kostja ühepoolselt Lepingu

lõpetas, ei olnud tööde lõpptähtaeg 23.11.2018 möödunud, mistõttu ei saanud hageja olla

lepingut rikkunud. Hageja oleks olnud rikkumises ainult juhul, kui möödunud oleks olnud nii

algne tööde lõpptähtaeg ja oleks toimunud ka poolte 22.11.2018 saavutatud kokkulepete

rikkumine Hageja poolt selliseid asjaolusid aga ei esinenud, sest Hageja töödelt kõrvaldamisega

nõudis kostja hagejalt kõigi tööde peatamist, sh ka vaegtöödega mittetegelemist ning objekti ja

kogu seonduva dokumentatsiooni üleandmist.

-

Kostja kasutas Lepingu punkti 6.18 kohast töödelt kõrvaldamise õigust vaid Adveni poolt

kostjale tehtud nõude alusel, mis ei ole aga samastatav hageja rikkumisega Lepingu alusel.

Selline käitumine on seega käsitletav vaid kostja poolt Lepingu voluntatiivse

ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 alusel.

-

Hageja leidis, et Kostja 14.03.2019 kirjas esitatud nõuded, sh leppetrahvinõuded, tähtaegade

rikkumise ja vaegtöödega seotud nõuded on alusetud, kuna Leping oli juba enne, kui

rikkumised isegi teoreetiliselt võinuks aset leida, kostja poolt vabatahtlikult üles öeldud ning

sellised kostja nõuded saanuks tekkida vaid kehtivast Lepingust.

14. Hageja leiab, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe (Võlaõigusseaduse

/VÕS/ § 635 lg 1 järgi). Kostja ütles Lepingu ennetähtaegselt üles. Lepingut ei öeldud üles

hageja rikkumiste tõttu – kostja kõrvaldas hageja 22.11.2018 objektilt Lepingu p 6.18 alusel

põhjusel, et tellija esitas kostjale sellekohase nõude. Hageja töölt kõrvaldamisega eiras kostja

kõiku pooltevahelisi kokkuleppeid. Kostja tegevus on Lepingu vabatahtlik ülesütlemine VÕS

§ 655 lg 1 alusel. Seega on hagejal õigus nõuda tasu maksmist.

15. Eeltoodu alusel nõuab hageja rahalise kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1

alusel summas 110 978 eurot + käibemaks = 133 173,60 eurot. Hageja tasunõue on

sissenõutavaks muutunud 27.02.2019, kui saabus arve tasumise tähtaeg.

16. Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 ja Lepingu p 16.6, mis sätestab

viivise määraks 0,1% päevas kohustuselt, kuni selle kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

10 % Lepingu hinnast. Viivist arvestab hageja alates 27.02.2019, mil saabus 13.03.2019

esitatud arve tasumise tähtpäev (Lepingu p 10.2, 14 päeva arve saamisest). Hagi esitamise ajaks

oli viivise summa 9 188,98 eurot.

17. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt

seaduses sätestatud määras. Hageja menetluskulud kokku on 19 309,61 eurot, millest 1 800

eurot on riigilõiv ja 17 509,61 eurot lepingulise esindaja tasu 120 tunni ja 53 min eest

tunnihinnaga 130 ja 160 eurot. (summad esitatud käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on

kibemaksukohustuslane ja taotleb seega kulu hüvitamist käibemaksuta. Samuti kinnitab hageja,

et kulu on kantud või kandmise kohustus võetud seoses käesoleva tsiviilvaidlusega.

Kostja vastus

18. Kostja vaidleb oma 03.06.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb, et kohus mõistaks menetluskuludelt välja ka

viivise seaduses sätestatud määras (t lk 72 jj).

19. Töövõtulepingu sõlmimisele kostja vastu ei vaidle (vt ka kostja 03.06.2019 vastus hagile p

6. I, lk 78 pöördel). Ka kostja arusaamise järgi pidi tööd valmima 23.11.2018. Kostja on nõus,

2-19-6911

et Lepingu kogumaksumus oli 576 607,60 (+ km) ja seni on kostja tasunud hagejale 446 959,60

eurot.

20. Kostja on nõus ka sellega, et ta lepingu lõpetas, aga ta tegi seda põhjusel, et hageja rikkus

süstemaatiliselt Lepingut. Hageja töömaalt kõrvaldamise põhjuseks oli pikka aega kestnud

kvaliteediprobleemid, vahetähtaegade ületamine ja suur mahajäämus tööde teostamise

graafikust, mille tagajärjel AS Adven nõudis hageja eemaldamist objektilt ja määras kostjale

leppetrahvi 30 000 eurot.

21. Kostja ei lõpetanud Lepingut VÕS § 655 lg 1 alusel voluntatiivselt vaid hageja poolt

korduvate ja oluliste Lepingu rikkumiste tõttu. Seega VÕS § 655 lg 2 järgi ei kohaldu VÕS §

655 lg-s 1 sätestatu ning hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud tasunõue.

22. Kostjal on hageja vastu Lepingu rikkumisest tulenevad kahju hüvitamise ja leppetrahvi

nõuded.

23. Lepingu punktide 2.4 ja 16.2 alusel võttis hageja vastutuse ka selle eest, kui peatöövõtja

esitab kosjale nõudeid seetõttu, et hageja rikub Lepingut. Kuna hageja rikkus Lepingut, on see

kaasa toonud leppetrahvi nõuded, mis tellija AS Adven on esitanud hagejale järgmiselt:

-

26.11.2918 summas 13 800 eurot (23.05.2018 toimunud soojakatkestus, mille põhjustas hageja

ja mille kestus ületas Lepinguga lubatut 46 tunni võrra) ja

-

25.02.2019 summas 30 000 (Lepingu lõpptähtaja ületamise eest).

Leppetrahvi nõuded on kostjale kahju tekitanud 43 800 eurot.

24. Kostja esitas hagile veel järgmisi vastuväiteid:

-

alates 19.06.2018 teavitas kostja hagejat korduvalt kirjalikult ja suuliselt töödes ning tööde

dokumenteerimises esinevatest olulistest puudustest.

-

10.09.2018 hagejale saadetud e-kirjas on kostja koos puudustele viitavate fotodega

märkinud: ,,Olukord töömaal on murettekitav, KE Infra ja OÜ Adven on korduvalt juhtinud

tähelepanu

mittekorrektse

töö

teostamisele,

paraku

jätkub

töö

samu

töövõtteid

kasutades/.../juhul kui töökultuur ei parane, likvideerivad puudused teised ja selle töö eest

esitame teile vastavasisulise arve.’’ Hageja ei esitanud sellele kirjale vastuväiteid.

-

Hageja töös esines süstemaatilisi rikkumisi juba 10.09.2018. Hageja pidi aru saama, et ta peab

parandama puudused tehtud töödes ja parandama oma tööde kvaliteeti. Vastasel juhul

kaasnevad talle sellega kulud (s.o kulu, mis kostja kannab seoses puuduste kõrvaldamisega).

-

Lepingu punktide 4.2 ja 4.3 kohaselt pidi hageja teostama töid vastavas valdkonnas tegutseva

kõrgel tasemel professionaalsusega. Vaatamata sellele on hageja süstemaatiliselt Lepingut

rikkudes teostanud töid tõsiste kvaliteediprobleemidega. Seda kinnitavad lõpptellija ja

korteriühistute arvukad pretensioonid hageja töö osas.

-

Hageja rikkus lepingut järgmiselt:

a) Lõpptähtaja eel oli kõrvaldamata puuduseid ja oluline osa töid tegemata;

b) Hageja rikkus tööde etapiviisilise üleandmise kohustust;

c) Kumulatiivne mahajäämus töödes oli kestusega enam kui 21 päeva (970 päeva);

d) Hageja ei suutnud tehtud töid ühegi korteriühistuga kooskõlastada.

-

23.11.2018 töömaa üleandmisel koostatud esialgse tabeli kohaselt oli puuduseid loeteletud 31-

l real. Puuduste kõrvaldamine läks maksma 83 905, 40 eurot (vastuhagis 85 113,74 eurot.

Kokku 1680,5 töötundi). Puuduste mahu suuruse tõttu sai kostja töö lõpptellijale üle anda alles

2-19-6911

31.01.2019. Hooajalised tööd (peamiselt haljastus) sai lõpptellijale üle anda alles 2019 maikuu

lõpus. Puuduste kõrvaldamata jätmisega rikkus hageja Lepingu punki 6.8.

-

Kostja vaidleb vastu sellele, et tööd olid peaaegu valmis ja pooled olid saavutanud kokkuleppe

puuduste kõrvaldamises 30.11.2018. Lepingu periood oli 03.05.2018-23.11.2018. Puuduste

mahtu (14,5% lepingu kogumahust) arvestades, ei oleks olnud võimalik tähtajaks (s.o

30.11.2018) puudusi kõrvaldada.

-

Lepingu p 5.4 jaotab tööd 12 etapiks. Hageja kohustus tööd üle andma etapiviisiliselt pärast iga

etapi tööde täielikku valmimist. Tööde lõpetamise tähtpäeval 23.11 2018 ei olnud hageja üle

andnud ühtegi tööde etappi.

-

Iga töö etapiviisilise üleandmise kohustuse rikkumisega oli hageja kõiki viivitusi kokku liites

ületanud tähtaegu 970 päeva. Kostja teavitas hagejat tööde graafikust mahajäämisest

20.11.2018 kirjalikult. Hageja on rikkunud Lepingu punkti 5.4, kuna pole teatanud, et tal oleks

takistusi Lepingu täitmisel.

-

Töömaal ja selle mõjualas asus 20 korteriühistut (kü-d), kes esitasid lõpptellijale pretensioone

hageja töö kvaliteedi osas (10.11; 16.11 ja 21.11.2018 e-kirjad). Hageja ei suutnud

kooskõlastada tööde teostamist ühegi kü-ga.

-

Töö halva kvaliteedi ja tähtaegade ületamise tõttu esitas lõpptellija AS Adven 22.11.2018

kostjale nõude hageja objektilt kõrvaldamiseks koos leppetrahvi 30 000 eurot nõudega

tähtagade ületamise eest ja 13 800 euro nõudega 23.05.2018 soojakatkestuse tähtaja ületamise

eest 46 tunni võrra.

25. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud kokku on 17 831,99

+ 402,75 + 3 400 ehk 21 634,74 eurot ning koosnevad:

-

lepingulise esindaja tasust 86 tunni 2 minuti eest tunnitasuga 167 eurot + km (14 431,99 eurot)

ja

-

2 tunni ja 15 min eest tunnitasuga 179 eurot + km (402,75 eurot).

-

Lisaks on kostja tasunud vastuhagilt riigilõivu 3 400 eurot.

Kostja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja palub tasu välja mõista käibemaksuta. Samuti

kinnitab kostja, et kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega.

Hageja menetluskulude osas kostja vastuväiteid esitada ei soovinud (vt ka 29.10.2020

kohtuistungi protokoll, 01:29:18).

Hageja täiendav seisukoht

26. Hageja märgib 22.07.2019 vastuses kostja vastuväidetele, et hageja töös ei esinenud

selliseid puuduseid, mis õigustanuks Lepingu erakorralist lõpetamist 22.11.2018. Hageja

arvates ei saa Lepingu tähtaja jooksul töös esinevatest puudustest üldse rääkida, sest töö ei ole

veel valmis ja seetõttu pole võimalik ka teada, kas valminud töös on puuduseid või mitte.

Hageja ei eita, et tööde tegemise ajal juhtis kostja tähelepanu olulistele asjaoludele töös, kuid

see on tavapärane tööprotsess ja kommunikatsioon, et saavutada lõppastmes nõuetekohane ja

kvaliteetne töö. Hageja reageeris kõikidele kostja tähelepanekutele ja kõrvaldas puudused

koheselt.

27. Hageja ei nõustu sellega, et ta pole objektilt ehitusjäätmeid koristanud ning esitas selle

kohta tõendeid. Pooleliolevate tööde käigus tekkis paratamatult prügi, kuid lõpuks see koristati

ja viidi ettenähtud kohta.

28. Juhul, kui kostja viitas tööde venimisele, andis ta hagejale tähtaja ja selleks ajaks tegi hageja

kostja märkustes viidatud tööd ära.

2-19-6911

29. Ka töötajate kaitsekiivrite mittenõuetekohase kasutamise probleem lahendati ja hilisemalt

see enam probleemiks ei olnud.

30. Ükski kostja poolt esile toodud puudus ei olnud sellist laadi, et õigustada Lepingu

lõpetamist. Hiljemalt 21.11.2018 olid pooled saavutanud kokkuleppe, kuidas ja milliseks

tähtajaks hageja poolt tööd lõpule viiakse. Pooled sõlmisid kokkuleppe uute tähtaegade kohta

e-kirjade vahetamise teel. Kostjal ei olnud õigust kokkuleppe sõlmimisele järgmisel päeval, s.o

22.11.2018 lõpetada Lepingut andmata hagejale võimalust äsja sõlmitud kokkulepet täita. Enne

Laepingu tähtaja möödumist ei olnud kostjal õigus nõuda kõigi tööde lõpuleviimist. Kostja

lõpetas lepingu voluntatiivselt VÕS § 655 lg 1 alusel lõpptellija soovile vastu tulles.

31. Seega pole õige, et hageja tegi süstemaatiliselt ebakvaliteetset tööd, ei reageerinud kostja

pretensioonidele ega kõrvaldanud puuduseid töö käigus. Peamine osa töödest olid lõpptähtajaks

valmis ja teha olid jäänud valdavalt heakorratööd, mille osas oli kokku lepitud täiendavad

tähtajad.

32. Hageja ei nõustu sellega, et hageja kohustused oleksid olnud seotud etappidega – pooled

seadsid eesmärgiks lõpetada tööd üheks lõpptähtajaks, milleks oli 23.11.2018. Kostja väidab,

et kumulatiivne mahajäämus töödes oli 970 päeva, mis on võimatu, kuna Lepingu periood

kokku oli 204 päeva (03.05.2018-23.11.2018).

Lepingu p 5.4 näeb küll ette töö etapid, kuid seejuures ei ole etapid Lepingus sisuliselt

reguleeritud. Kostja viide Lepingu lisaks olevale ajagraafikule, kui tööde etappe tähistavatele

tähtaegadele ei ole õige. Tegemist on graafikuga, mis ilmestab soojustorustiku ehitamist kindlas

lõigus vastavalt joonistele. Sellest ka tähistus: „St-1.1, St-1.2 jne“, kus „St“ tähistab

soojustorustikku ja sellele järgnev number märgib lõiku joonisel. Seega ei saa neid tähistusi

siduda Lepingus märgitud etappidega. Ajagraafik tähistab teatud tööde tegemise tähtaegasid

(või ka tööde tegemise järjekorda), mitte tööde etappe.

Tööde etapiviisilisele valmimisele ei pööranud kostja tähelepanu enne, kui Lepingu lõpptähtaeg

lähenes. Kostja on vastu võtnud ja allkirjastanud 6 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja

allkirjastamata on ainult viimane akt, mis on ka haginõude aluseks. Objekti valmidusastet

kinnitab puuduste tabel, mille kohaselt olid tegemata valdavalt vaid heakorraga seotud tööd.

AS Domus Teed 20.11.2018 teostatud tööde akt ja arve kinnitavad, et selleks kuupäevaks olid

tehtud objektil ulatuslikud asfalteerimistööd, mis sai töö sisu ja Lepingu p 5.4 arvestades teha

alles pärast torustiku ehitustööde (maa alused tööd) täielikku valmimist. Kaetud tööd kiitis

heaks ka ehitusjärelevalve.

33. Korteriühistute kaebused on emotsionaalsed ja esitatud novembris suvel toimunud

sündmuste kohta. Suvel toimusid aktiivsed kaevetööd ja see võis elanikke häirida. Kostja pole

varasemalt hagejale sellega seotud etteheiteid teinud.

34. Kostjal pole õigus, et puuduste maht oli suur. Samuti ei saanud puuduste kõrvaldamise

maksumuseks kujuneda 83 905,40 eurot. See maksumus on tõendamata.

35. Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 1.40 järgi olid töös jäänud puudused

sellised, mida ei loeta oluliseks puuduseks. Ka 31.01.2019 ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et

enamus vaegtöid oli seotud heakorraga nagu haljastus, koristamine jne. Keerulisemaid töid

nimekirjas ei ole. Aktis 31.01.2019 määrati viimase tööde tegemise tähtajaks maikuu 2019 ehk

tegemist oli sesoonsete töödega.

36. Hageja jääb selle juurde, et lepingust taganemist ei ole toimunud – kostja ütles Lepingu

vabatahtlikult üles VÕS § 655 lg 1 alusel.

37. Hageja leiab ka, et leppetrahvide nõudmiseks puudub alus:

2-19-6911

-

Soojakatkestuse leppetrahvi nõudmise õiguse on kostja kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi,

kuna pole esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Katkestus oli 23.05.2018, nõue esitati

14.03.2019 (vastuses hageja nõudele maksta Lepingujärgne tasu). Lisaks põhjustas

viibimise see, et kostja ei tarninud hagejale õigeaegselt vajalikku ehitusmaterjali.

-

AS-i Adven poolt kostjale esitatud leppetrahvinõue on seotud tööde valmimise

lõpptähtaegade ületamisega ning ei saa olla hagejaga seotud, kuna hagejaga lõpetati

leping enne lõpptähtaja saabumist.

Kostja täiendavad vastuväited

38. Kostja lisab oma 29.08.2019 täiendavates vastuväidetes eelnevale järgmist:

-

Ebaõige on hageja väide, et 21.11.2018 leppisid pooled kokku uutes tähtaegades. Lepingu p

18.1 lubab Lepingu muutmist ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kostja kirjutas 21.11.2018

kirja teadmises, et hageja ei saa töid tähtaegselt valmis. Kostja ei saanud Lepingu tähtaega

muuta, kuna ta oli seotud peatellija lepingu ja selle tähtaegadega. Hagejal puudus

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 järgi õigus lugeda vaikimist nõustumiseks.

-

Hagejale kui oma valdkonna professionaalile pidi olema Lepingu p 5.4 alusel selge, et tööd

tuleb teha ja üle anda etapiviisiliselt. Isegi, kui iga etapi tööde ülandmise tähtaegade ületamisi

mitte liita, siis oli hageja viivituses iga etapi üleandmisega enam kui 21 päeva (v.a viimane

Männimetsa II etapp), mis annab Lepingu p 15.2.3 järgi aluse Lepingust taganeda.

-

Korteriühistud esitasid tegelikkuses kaebusi pidevalt, enamasti telefoni teel. Kui hageja oleks

töid kvaliteetselt ja professionaalselt teinud, siis oleks ehituse piirdeaiad paigaldatud

korralikult, ehitusplatsi regulaarselt koristatud ja korraldanud ehitustehnika objektile sõidu nii,

et kõnniteid ei oleks lõhutud, siis ei oleks ka kü-delt pretensioone tulnud.

-

Hageja viide ETÜ 2013 tingimustele ei ole asjakohane, kuna need on soovituslikud ning need

muutuvad pooltele siduvaks siis, kui nii on kokku lepitud. Pooled ei ole nii kokku leppinud.

-

Hageja väited, et puuduste kõrvaldamise maksumus on 18 670 eurot, on tõendamata.

-

Kostjal oli õigus Leping täiendavat tähtaega andmata lõpetada Lepingu p 15.2.1 alusel ja

täiendava tähtaja andmist ei nõua ka antud asjaoludel VÕS § 116.

39. Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba

esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti.

Kostja vastuhagi

40. Ka vastuhagi põhineb poolte vahel 04.05.2018 sõlmitud alltöövõtulepingul nr 12-18 (ehk

Lepingul), mille sisuks oli kostja poolt Laagri piirkonna kaugküttetorustiku rekonstrueerimine.

Lepingu p 5.1. kohaselt pidid tööd lõplikult ja täielikult valmis olema 23.11.2018 (tööde

lõpptähtaeg).

41. Kostja toob vastuhagis esile järgmised asjaolud:

-

Lepinguga andis kostja hagejale teostada kostja ja AS- i Adven (lõpptellija) vahel

ehituse töövõtulepingu nr 2018-7-19 (peatöövõtuleping) kohased tööd. Lepingu

preambulas viidatakse peatöövõtulepingule ja Lepingu endas (p 2.4 ja 16.2) sätestatakse

alltöövõtja ehk hageja vastutus Lepingu rikkumisega kaasnevate võimalike peatöövõtja

nõuete eest.

-

Lepingu p 10.1 järgi oli tööde kogumaksumus 576 607,60 eurot (lisandub käibemaks),

millest kostja on tasunud 446 959,60 eurot. Kostja tasus tööde eest Lepingu punktis

3.1.4 sätestatud finantseerimisaktide kohaselt, mis aga ei tähendanud tööde

vastuvõtmist. Kostja ei ole seega hagejale Lepingu alusel teostatud töid vastu võtnud.

2-19-6911

-

Alates 20.06.2018 teavitas kostja hagejat korduvalt kirjalikult ja suuliselt töödes ja

tööde dokumenteerimises esinevatest olulistest puudustest.

(Siinkohal märgib kohus, et edaspidi loetleb vaid sellised vastuhagis esile toodud asjaolud, mis

ei ole varasemalt kostja vastustes kajastamist leidnud – vastuhagi põhineb muus osas samadel

asjaoludel, mis on eelnevalt esitatud kostja vastuväidetena hagile ja kohus neid enam ei korda.)

-

20.06.2018 e-kirjas teavitab kostja järgmistest hageja rikkumistest: ,,Eilse objekti

külastuskäigu ajal on märgitud järgmised puudused/.../Aiad puudu, keevisliited

markeerimata, keevisliite visuaalne kvaliteet ja põhimetalli juurdelõikus ebakvaliteetne,

PUR-isolatsiooni osa ei ole sirgelt lõigatud/.../ootan teiepoolseid kommentaare ja

puuduste kõrvaldamise kirjeldust ning tähtaega.“

-

26.09.2018 e-kirjas heidab kostja hagejale ette töödest mahajäämust: ,,Laagri

ehitusobjektil jäävad viimased etappide tööotsad venima/.../allpool on nimistu töödest,

mille lõpetamist ootame nädala lõpuks (28.09.2018 õhtuks).“

-

02.10.2018 e-kirjas toob kostja esile objekti ülevaatusel tuvastatud järjekordsed hageja

rikkumised: ,,Oleme teile eelnevalt ja korduvalt meelde tuletanud kaitsekiivrite

kandmise vajalikkust töötsoonis, täna avastasime rikkumise toru paigaldamisel kraavi.

Kahel töömehel puudus vastavasisuline kaitsevarustus/.../oleme Teid korduvalt

informeerinud, et torustiku vale kraavi toestamine (toestatud tellistele) on lubamatu.

Järgneval korral võtame kasutusele lepingust tulenevad meetodid olukorra

lahendamiseks.“

-

06.11.2018 saadetud e-kirjas heidab kostja hagejale ette töödest mahajäämust: ,,Objektil

on selline seis, et peaksime pingutama viimasest väest, et jõuda õigeks ajaks kõik tööd

lõpetatud (k.a. dokumentatsioon)/.../arvestades eelneva tööde läbiviimise stiili, on need

kuupäevad arvestatud üleandmisega seotud võimalike töödega/.../iga mahajäämine

fikseerida ja põhjendada kirjalikult meili teel ja saata ka minule. Kui tabelis märgitud

kuupäevadest pole võimalik kinni pidada, palun anda teada.“

-

Hageja ei ole enamikele pretensioonidele midagi vastanud ning kostja teavitustest

hoolimata ei ole oma töö kvaliteeti ega tempot parandanud.

-

Hageja rikkus Lepingut alljärgnevalt:

a) Vahetult enne lõpptähtaega oli töödes endiselt väga palju puudusi ja suur hulk töid oli

teostamata;

b) hageja rikkus tööde etapiviisilise üleandmise kohustust kõikide etappide suhtes;

c) hageja põhjustas kumulatiivse mahajäämuse tööde graafikust kestusega 970 päeva;

d) hageja ei suutnud tehtud töid ühegi kü-ga kooskõlastada.

42. Lõpptellija on hageja poolt Lepingu rikkumise tõttu (tähtaegade ületamine) esitanud

kostjale kaks leppetrahvi nõuet:

a) 26.11.2018 summas € 13 800 seoses 23.05.2018 toimunud soojakakestuse lubatud aja

ületamise eest 46 tunni võrra

b) 25.02.2019 kokkuleppe alusel summas € 30 000.

Seega põhjustas hageja kostjale otsese varalise kahju, mille hüvitamist kostja vastuhagiga

nõuab Lepingu p 16 alusel.

43. Lisaks on kostjal tekkinud veel järgmine kahju:

c) kostja on teinud kulutusi hageja puudustega- ja vaegtööde (sh täitedokumentatsiooni)

parandamiseks 85 113,74 eurot.

2-19-6911

44. Hageja Lepingu rikkumise tõttu esitab kostja koos kahjunõudega hageja vastu ka

leppetrahvinõuded:

(a) kostjapoole Lepingust taganemisest hageja Lepingu olulise rikkumise tõttu (Lepingu p

16.7);

(b) lõpptäitedokumentatsiooni üleandmise tähtaja ületamise eest (Lepingu p 16.4);

(c) tööde vahetähtaegade ületamise eest (Lepingu p 16.5).

45. 23.11.2018 töömaa üleandmisel koostatud esialgse tabeli kohaselt oli hageja töödes 31 rida

puudusi. Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujunes 85 113,74 eurot, mis moodustab ca 14,5

% Lepingus sätestatud tööde kogumaksumusest. Puuduste maht oli sedavõrd suur, et

mittehooajalised tööd suutis hageja vaatamata suurtele jõupingutustele lõpetada ja lõpptellijale

üle anda alles 31.01.2019 ja hooajalised tööd 2019. aasta mai lõpus.

46. Kokku kulus hageja töötajatel alates 23.11.2018 kuni 2019 mai lõpuni kostja töös esinenud

puuduste kõrvaldamisele 1680,5 töötundi. Samuti kandis kostja puuduste kõrvaldamiseks

vajaliku materjali ja allhangetega seotud kulud. Puuduste kõrvaldamata jätmisel rikkus kostja

Lepingu punktis 6.8 sätestatud kohustust.

47. Lepingu punkti 5.4. kohaselt oli töö jaotatud 12-ks etapiks ja hageja kohustus töö

etapiviisiliselt üle andma iga etapi täielikul valmimisel. 23.11.2018 Lepingust taganemise

päeval oli kumulatiivne mahajäämus Lepingu lisaks olevast töögraafikust 970 päeva

alljärgnevalt:

St- 1.5 95 päeva

St- 1.7 133 päeva

St-1.4 133 päeva

St- 1.6 133 päeva

St- 1.1 84 päeva

St-1.2 93 päeva

St- 1.3 87 päeva

St- 1.8 81 päeva

St- 1.9 65 päeva

St-1.10 56 päeva

Männimetsa II etapp 10 päeva.

48. Lepingu p 5.4. kohaselt pidi hageja andma tööd üle etapiviisiliselt. Hageja pole kostjale

ühtegi tööde etappi üle andnud. Üksnes igakuiselt tööde finantseerimise aktide aktsepteerimine

kostja poolt ei tähenda Lepingu p 13.3. järgi tööde osalist vastuvõtmist.

49. Lepingu p 6.19. kohaselt oli hageja kohustatud teatama hagejale kohustuse täitmist

takistavatest asjaoludest. Hageja ei ole kostjale vastavasisulisi teateid esitanud.

50. Rikkumiste ja tähtaegade olulise ületamise tõttu esitas objekti lõpptellija AS Adven

22.11.2018 kostjale nõude hageja kõrvaldamiseks objektilt koos leppetrahvi nõudega.

Lõpptellijaga sõlmitud lepingu osaks oleva ETÜ 2013 punkti 4.4 kohaselt oli kostjal lubatud

kasutada ainult lõpptellija poolt kooskõlastatud alltöövõtjaid. Kuna lõpptellija teatas

22.11.2019 kostjale, et hageja ei ole enam aktsepteeritud alltöövõtja, siis ei olnud kostjal

kujunenud olukorras võimalik lasta hagejal töid jätkata, sest vastasel korral oleks ta sattunud

peatöövõtulepingu rikkumisse, millega oleksid kostja jaoks kaasnenud täiendavad sanktsioonid

ja kahjunõuded. Lõpptellija eesmärk ei täitunud tulenevalt hageja suutmatusest töid tähtaegselt

ja nõuetekohaselt teostada ja sellega kaasnes lõpptellija nõue hageja eemaldamiseks objektilt ja

2-19-6911

leppetrahvinõuded kostjale. Nimetatud leppetrahvid on kostja kahju, mille hüvitamiskohustus

lasub Lepingu punktide 2.4 ja 16.2 kohaselt hagejal.

51. Kuna lõpptellija võttis oma kooskõlastuse alltöövõtja (hageja) suhtes usalduse kaotamise

tõttu tagasi, siis oli kostja kohustatud eemaldama hageja 22.11.2018 tööde teostamiselt.

52. Lõpptellijalt saadud vastava nõude alusel esitas kostja 22.11.2018 nõude töömaa,

dokumentide ja muu info üleandmiseks. Nõudes viitas kostja selgelt olulistele Lepingu

rikkumistele ja kostja nõuetele hageja vastu seoses vaegtööde, puuduste ja tähtaegade

ületamisega. Kuna tööde jätkamine hageja jaoks oli pärast lõpptellija kooskõlastuse

tagasivõtmist ja töömaa üleandmist võimatu, siis tähendas töömaa üleandmine ja vastuvõtmine

konkludentset Lepingust taganemist. Taganemise põhjuseks oli hageja poolne Lepingu oluline

rikkumine. Hageja on kinnitanud nõude kättesaamist 22.11.2018 e-kirjas :,,Kinnitame Teie kirja

kättesaamist. Vastavalt Teie soovile 23.11.2018 kell 10.00 anname üle töömaad, dokumendid

ja info.’’

53. Hageja andis tema valduses olnud dokumendid ja töömaa 23.11.2018 kl 10 kostjale üle ja

teatas, et ootab tagasisidet tööde puuduste kohta. Kostja teatas hagejale 23.11.2019 e-kirja teel,

et vaegtööd viib lõpule kostja ning nende likvideerimist hagejalt enam ei oodata.

54. Täitedokumentatsiooni osas teatas kostja hagejale 23.11.2018 e-kirjas : „Tuletame meelde,

et kasutusloa saamiseks peavad kõik täitedokumentatsiooni dokumendid korrektselt ja

nõuetekohaselt esitatud“. Seega täitedokumentatsiooni üleandmise osas kostja Lepingust ei

taganenud ja täitmisnõudest ei loobunud.

55. Kostja tugineb vastuhagis:

a) Leppetrahviga seotud kahju puhul (43 800 eurot):

Lepingu punktidele 2.4 ja 16.2 ning Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 127. VÕS § 127

lg 3 kohaselt peab kahju tekkimine olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel, st hetkel, mil

leping muutub pooltele õiguslikult siduvaks. Lepingu punktides 2.4 ja 16.2 on hageja

kinnitanud teadmist lõpptellijaga sõlmitud lepingust ja selle eesmärgist ning samuti võtnud

vastutuse kahju eest, mis kostjal võib hagejapoolse Lepingu rikkumisega peatöövõtulepingu

alusel kaasneda. Lõpptellija eesmärk oli saada enda kasutusse tähtaegselt ja nõuetekohaselt

valminud soojatrass koos nõuetekohase ehitusdokumentatsiooniga.

b) Töös esinenud puudustega seotud kahju puhul (mittenõuetekohase töö parandamiseks

kantud kulutuste hüvitamise nõue:

Lepingu 16.2 ning VÕS § 115 lg 1 ja § 127. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab

õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise

parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Kostja ei ole vastu võtnud hageja poolt Lepingu alusel teostatud töid. Leping punkti 13.5

kohaselt pidi hageja koostama tööde lõplikul valmimisel üleandmise akti ja esitama selle

kostjale. Lepingu punkti 10.3 kohaselt toimub vastuvõtmine kirjaliku akti allkirjastamisega.

Hageja ei ole kostjale vastavat akti esitanud ning pooled ei ole akti allkirjastanud. Seega ei saa

lugeda hageja tehtud tööd valminuks ega vastuvõetuks töös esinevate oluliste puuduste tõttu.

Hageja pidi tõendama, et Lepingu alusel teostatud tööd on valmis ja Lepingukohased. Hageja

ei ole seda tõendanud.

Kostja on 23.11.2018 töömaa üleandmisel koostatud tabelis sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks kandnud kulutusi 85 113,74 eurot, kaasates oma tööjõudu 1680,5 töötunni

ulatuses. Selle kohta on kostja 14.11.2018 saatnud hagejale e-kirja: ,,/.../Meie tööde ühikhinnad

2-19-6911

on järgmised: isoleerija 22 eur/t +km; ehitustööline 17,5 eur/t +km.“ Hageja

mittenõuetekohase töö parandamisest tekkinud kulutusi (85 113,74 eurot) poleks tekkinud, kui

hageja poleks Lepingut rikkunud. Kostja tuleb kahju hüvitamise kaudu asetada olukorda, milles

ta oleks olnud, kui hageja poleks Lepingu rikkumisega põhjustanud kostjale vajadust kaasata

omapoolset tööjõudu ja kanda selleks kulutusi (VÕS § 127 lg 1).

c) Leppetrahvinõue Lepingust taganemise eest:

Lepingu punkt 16.7 sätestab, et juhul kui tellija taganeb Lepingust punkti 15.2 alusel, kohustub

töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi, mille suurus on 10 % Lepingu punktis 10.1 nimetatud

Lepingu hinnast.

Lepingu punkt 15.2.1 sätestab, et tellijal (kostja) on õigus Lepingust igal ajal taganeda juhul,

kui töövõtja on rikkunud Lepingust tulenevat olulist kohustust, kaasa arvatus juhul, kui töö on

tehtud puudusega ning puuduse kõrvaldamine ei ole võimalik või kui see ebaõnnestub. Lepingu

punkti 15.2.3 kohaselt on tellijal õigus Lepingust taganeda, kui Lepingu esemeks olevate tööde

tegemine on kalendergraafikust maas rohkem kui 21 päeva.

Mõlemad taganemise eeldused on täidetud ja kostjal oli õigus 23.11.2018 Lepingust taganeda.

Lõpptellija võttis hagejale alltöövõtjana antud kooskõlastuse tagasi seetõttu, et hageja töödes

esines pikema aja jooksul olulisi puudusi ja oli ilmne, et seetõttu ei anta talle töid tähtaegselt

üle. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi tasumist 57 660,76 eurot.

d) Leppetrahv tähtaegade ületamise eest:

Lepingu punkt 16.5 sätestab, et ükskõik millise muu Lepingust tuleneva tähtaja ületamisel

kohustub töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,1% päevas kohustuselt kuni selle kohase

täitmiseni, kui kokku mitte rohkem kui 20% Lepingu hinnast. Kostja on hagejale teatanud

leppetrahvi nõudmise kavatsusest 13.02.2019. Lepingu punktis 10.1 on sätestatud Lepingu hind

576 607,60. Ühes päevas tasumisele kuuluv trahvi summa on seega € 576,60. Hagejaon

rikkunud tööde etapiviisilise leandmise kohustust. 23.11.2019 objektilt kõrvaldamise kuupäeva

seisuga oli hageja rikkumises 970 päeva ulatuses. Seega oleks kostjal hageja vastu leppetrahvi

nõue tulenevalt vahetähtaegade ületamisest 558 720 eurot, kuid arvestades Lepingu punktis

16.5 sätestatud piirangut (20% Lepingu hinnast) esitab hageja kostja vastu leppetrahvi nõude

summas € 115 321,52 eurot.

e) Leppetrahvinõue lõpptäitedokumentatsiooni üleandmise tähtaja ületamise eest:

Kostja õiguslik alus nõuda kostjalt leppetrahvi 500 eurot iga viivitatud päeva eest

lõpptäitedokumentatsiooni esitamise tähtaja ületamisest, tuleneb Lepingu punktist 16.4.

Hagejal oli EhS § 15 ja Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus 14.12.2018 esitada kostjale

täitedokumentatsioon. Kostja nimetatud tähtajaks oma kohustust ei täitnud.

VÕS § 116 lg 3 alusel taganes kostja Lepingust ainult osaliselt. 23.11.2018 taganes hageja

Lepingust tööde teostamise osas, kuid Leping jäi kehtima osas, mis puudutas

täitedokumentatsiooni üleandmise kohustust enne taganemist teostatud tööde kohta. Kostja

väljendas seda selgelt ka taganemisega seotud kirjavahetuses 23.11.2018: „Tuletame teile

meelde, et kasutusloa saamiseks peavad kõik täitedokumentatsiooni dokumendid olema

korrektselt ja nõuetekohaselt esitatud“.

2-19-6911

07.01.2019 saadetud e-kirjas on hageja edastanud oluliste puudustega ja valesti koostatud

dokumendid, mida kostja pidi koos lõpptellijaga asuma korrastama. Puudused seisnesid

eelkõige puuduolevates protokollides ja teostusjooniste puudulikkuses. 09.01.2019 e-kirjas

tuvastas omanikujärelevalve AS Infragate, et Kuuse 29 sisetorustik pole täies mahus välja

joonistatud. Samuti oli hageja ebaõigete andmetega esitanud jäätmeõiendi väljastamise aluseks

oleva taotluse, mis tõi kaasa viivituse täitedokumentatsiooni hulka kuuluva jäätmeõiendi

väljastamisel.

Täitedokumentatsiooni

puudusi

ilmestab

veel

puudulikkus

nende

kokkupanemisel hageja poolt ehk saadetud dokumentides oli puudu tiitelleht, sisukord,

dokumentide järjestus, õiged failinimetused.

Seega ei suutnud hageja nõuetekohast täitedokumentatsiooni kostjale tähtajaks (14.12.2018)

üle anda. Kostja oli sunnitud täitedokumentatsiooni omal kulul ja koostöös lõpptellija ning

geodeediga parandama. Kostjalt oli võimalik nõuetekohane täitedokumentatsioon lõpptellijale

üle anda alles 29.01.2019.

Kostja

arvestab

leppetrahvi

alates

15.12.2018

kuni

29.01.2019,

hageja

oli

täitedokumentatsiooni üleandmisega viivituses 46 päeva ja leppetrahv on seega 23 000 eurot.

56. Kostja arvestab oma hageja vastu suunatud nõuetelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras, millele vastab 8% aastas.

Hageja esitas kostjale vastuhagis kajastatud nõuded 14.03.2019 (va vahetähtaegadega seotud

leppetrahvi nõue ja taganemisega seotud leppetrahvinõue). Seega algab viivisearvestus nende

nõuete puhul 14.03.2018. Vahetähtaegade leppetrahvi nõude ja taganemisega kaasneva

leppetrahvi nõude osas algab viivisearvestus vastuhagi esitamisest.

57. Kostja märgib, et juhul, kui kohus vaatamata hageja vastuväidetele hageja hagiavalduse

tervikuna või osaliselt rahuldab, siis palub kostja tasaarvestada kattuvas ulatuses hageja

07.05.2018 esitatud hagiavalduse nõuded kostja vastuhagi nõuetega ja välja mõista hagejalt

kostja kasuks tasaarvestamata nõuete jääk.

Hageja vastus vastuhagile

58. Nii nagu vastuhagi kordab hagile esitatud vastuväiteid, kattuvad ka hagi ja vastuhagi

vastuse (II kd, lk 30 jj) asjaolud ja selgitused:

-

Hageja töös ei esinenud hageja poolt kirjeldatud puuduseid – tööde teostamise ajal ei

saa tekkida eeldust, et tööd oleksid lõpetatud ja puudusteta;

-

Lepingus ei olnud fikseeritud konkreetseid etappe ega ajagraafikut ja seega ei saanud

hageja ka tähtaegu rikkuda – oli ainult üks tähtaeg 23.11.2018 ja enne selle saabumist

lõpetati hagejaga Leping;

-

Hageja ei nõustu puuduste kõrvaldamise maksumusega ega ka vaegtööde mahuga.

Kostja esitatud kulutuste tabel (I, lk 159 jj) ei tõenda, et neid kulutusi tehti või et kõiki

neid vahendeid kasutati just kõnealuse objekti tarbeks.

-

Lepingust taganemiseks puudus alus – hageja ei ole Lepingut oluliselt rikkunud.

Lepingu p 15.2.1 kohaselt saab Lepingust taganeda rikkumise tõttu vaid siis, kui

tegemist on olulise lepingu rikkumisega. Oluline on rikkumine siis, kui töö on

puudustega ja puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik, see ebaõnnestub või kui töövõtja

keeldub puuduse kõrvaldamist. Sellist olukorda ei olnud. Lepingu tähtaega ei ole hageja

ületanud, sest Leping lõppes enne tähtaega. Hageja väiteid kinnitab ka VÕS § 647 lg 1

ja § 116 lg 1.

2-19-6911

-

Dokumentatsiooni esitas hageja kostjale enne tähtaega ehk 03.12.2018 (tähtaeg oli

14.12.2018).

Kostja täiendavad väited seoses vastuhagiga

59. Täiendavalt esitas kostja hageja poolt Lepingu rikkumise tõendamiseks ehitustööde

nõupidamiste protokollid, millest nähtub, et hageja on rikkunud Lepingut alates 29.05.2018

(esimene koosolek pärast Lepingu sõlmimist): S. ei teavitatud nädalavahetusel tehtavatest

töödest, Veskitammi tänaval ei vasta künade otsaseinte kinniladumine Lepingule, Redise tn 8

ja 10 on risuhunnikud, mis tuleb enne torude vahetust utiliseerida.

60. 31.07.2018 protokollis on fikseeritud graafikust mahajäämus nii torutööde kui ka

taastamistööde osas. Tööaja algus tõsteti seniselt kl 10 kella 8-le. Ajaline mahajäämus on

fikseeritud ka 14.08.2018; 21.08.2018; 25.09.2018 jne. Pea igas protokollis on kajastatud

mitmed puudused töös ja ka peatellija pretensioonid. Kostja ei loetlenud kõiki protokollides

kirjeldatud pretensioone, kuid mõned neist annavad ülevaate sellest, et hageja töös esinesid

pidevalt puudused, ta ei suutnud neid kõrvaldada ning samuti ei suutnud hageja püsida

ajagraafikus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

61. Esmalt lahendab kohus olukorra, kus ebaõigesti on menetlusse võtnud vastuhagi nõue

13 800 euro ulatuses. Nimelt on kostja AS KE INFRA 29.08.2019, s.o enne vastuhagi

menetlusse võtmist 11.09.2019, teatanud, et pärast asjaolude täpsustamist loobub ta leppetrahvi

nõudest 13 800 euro ulatuses ja vastuhagi põhinõude summa vähenes seetõttu 311 096,02

euroni (vt ka II, lk 3 pöördel, p 35).

Seega on kohus 11.09.2019 määrusega võtnud ekslikult menetlusse nõude, mida ei olnud

esitatud (vastuhageja oli enne nõude menetlusse võtmist sellest juba loobuda jõudnud).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes

juhul, kui seaduses sätestatud korras on selleks esitatud hagi või muu avaldus. Hetkel on kohus

menetlenud vastuhagi 13 800 euro ulatuses alusetult, kuna selle kohta puudub avaldus. Kuna

kohus on nõude juba menetlusse võtnud, tuleb see TsMS § 423 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

62. Kohus, vaadanud läbi hagi ja vastuhagi materjalid, poolte vastuväited neile ja hinnanud

igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis,

kuulanud pooled kahel kohtuistungil ära leiab, et hagi ja vastuhagi mõlemad tuleb rahuldada

osaliselt. Kohus teeb poolte rahaliste nõuete kattuvas osas tasaarvestuse vastavalt kostja

avaldusele. Menetluskulud peab kohus õiglaseks jätta poolte endi kanda.

63. Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad

pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka RKTK 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-

15317).

64. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, kas hagejal on õigus Lepingus

kokku lepitud tasule (millest on maha arvatud 18 670 eurot, mille hageja säästis Lepingu

ennetähtaegse lõpetamisega). Hageja leiab, et kostja lõpetas poolte vahel sõlmitud Lepingu

voluntatiivselt ja kostja leiab, et ta lõpetas Lepingu seetõttu, et hageja rikkus lepingut. Samuti

2-19-6911

on vaidlus vastuhagis nõutud kahju ja leppetrahvide üle, mida kostja nõuab seetõttu, et hageja

rikkus Lepingut.

Pooled vaidlevad Lepingu sätete tõlgendamise üle, mis puudutab seda, kas oluline on vaid tööde

lõpptähtaeg või oli tööde üle andmiseks sätestatud tähtaegadega seotud etapid.

Hageja on seisukohal, et 21.11.2018 saavutati poolte vahel kokkulepe, millega muudeti

Lepingu tähtaegu ja lepiti kokku kuidas ja mis tähtajaks tööd lõpetatakse. Kostja eitab sellist

kokkulepet.

65. 23.01.2020 ja 29.10.2020 kohtuistungitel arutasid pooled ka kompromissi üle. Kostja

ettepanek oli maksta talle 134 711,86 eurot (lõpptellijale makstud leppetrahv ja kulu, kostja

loobuks leppetrahvide nõudmisest). Hageja ettepanek oli, et kostja maksab talle 110 000 eurot.

Kokkulepet ei saavutatud.

29.10.2020 kohtuistungil tegi hageja viimase ettepaneku – kostja tasub hagejale 100 000 eurot

ja menetluskulud jäävad igaühe enda kanda. Kokkulepet ei saavutatud.

66. 29.10.2020 kohtuistungil peetud kohtukõnes märkis kostja, et esitas vastuhagi ainult

seetõttu, et hageja esitas hagi. Samas sõnaselgelt pole kostja väljendanud, et hagi rahuldamata

jätmise korral, pole vastuhagi lahendamine vajalik. Seega lähtub kohus sellest, et ka hagi

rahuldamata jätmise korral soovib kostja vastuhagi lahendamist täies ulatuses.

67. Pooled kvalifitseerivad nendevahelise suhte töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 alusel. Kohus

nõustub sellega.

68. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Pooled sõlmisid 04.05.2018 alltöövõtulepingu nr 12-18, mille eesmärk oli Laagri

kaugküttetorustiku rekonstrueeriminekohaselt (Lepingu p 1) ja mille kohaselt pidi

hageja selle eesmärgi saavutamiseks teostama Lepingu p-s 1 loetletud tööd (I, lk 13-35).

-

21.06.2018 sõlmisid pooled Lepingu muudatused (p 10.3 ja 14, t lk 36-37).

-

14.11.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles kostja viitab puudustele töös (t lk 38).

-

20.11.2018 saatis hageja vastuse puuduste likvideerimise kavatsuse kohta, lisatud tabel

(t lk 39-40).

-

Kostja edastas 20.11.2018 hageja oma nõudmised tööde tähtaegade osas, viite

vajadusele teha arveldustes tasaarvestusi, kuna kostja oli tööde tähtaegse valmimise

nimel sunnitud kasutama ka omatööjõudu, samuti viitab kostja selles kirjas võimalikule

leppetrahvi nõudele (t lk 41-43).

-

22.11.2018 on tellija AS Adven Eesti teinud korralduse kõrvaldada hageja objektilt

seoses korduvate kaebustega kaevetööde kvaliteedi osas (t lk 44-45) ja kostja saatis

hagejale e-kirja, millega peatas Lepingu p 6.18 alusel tööde tegemise ja kohustas hagejat

andma töömaa ja kõik sellega seonduv 23.11.2018 üle hagejale.

-

Hageja andis töömaa kostjale üle 23.11.2018 (t lk 46-47).

-

Hageja soovis novembris 2018 tehtud tööd kostjale aktiga üle anda (akt nr 7, t lk 48).

kuid kostja akti ei allkirjastanud (t lk 52).

-

Hageja esitas 13.02.2019 kosjale arve nr 13-02/19/1 tasumata tööde eest summas

133 173,60 eurot (koos käibemaksuga), t lk 50.

69. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud kogu ülejäänud Lepingu tasu vastavalt

Lepingu punktile 10.1 (446 959,60 eurot+km, I kd, lk 54) ning tasumata on vaid hagis nõutud

2-19-6911

summa 133 173,60 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei olnud töö lõpptellija, selleks oli

Adven AS (vt ka Lepingu preambula, milles viidatakse sellele, et kostja on sõlminud

töövõtulepingu nr 2018-7-19, mille kohaselt on lõpptellijaks Adven AS. I kd, lk 13 pöördel).

70. Kostja ja Adven AS vahel sõlmitud kokkulepet ei ole kohtu ette toodud. Hageja väidab, et

talle pole seda lepingut esitatud ja ta ei tea, millised kokkulepped kostjal peatellijaga olid (vt

29.10.2020 kohtuistungi protokoll, 01:30:10).

Kostja viitab Lepingu punktile 2.4, mille kohaselt kinnitab hageja, et on teadlik

peatöövõtulepingus kirjeldatud lõpptellija eesmärgist ja asjaolust, et Lepingu alusel teostatavad

tööd on vajalikud lõpptellija eesmärgi saavutamiseks ja Lepingust tulenevate kohustuste

rikkumisega võib kostjale kaasneda kahju muuhulgas lõpptellija poolt esitatud nõuete näol.

Seega hageja ei teadnud, millised on kostja ja peatellija vahelise lepingu tingimused, küll aga

teadis hageja, et kostja on töö vahendaja ja selle lõpptellija on Adven AS. Hagi lahendamise

seisukohast ei ole see aga määrava tähendusega – peatöölepingu tingimused ei ole poolte

esitatud asjaolude kohaselt Lepingu osaks ega saa seega olla hagejale siduvaks. Peatellijaga

sõlmitud lepingut ei ole ka kohtule esitatud.

71. Poolte hinnangul on hagi ja vastuhagi lahendamisel oluline, mille alusel kostja hagejaga

Lepingu lõpetas. Kostja on selgitanud 29.10.2020 kohtuistungil (vt ka protokoll, 01:07:52), et

ühtegi kirjalikku dokumenti selle kohta ei ole, kus kostja oleks viidanud, mille alusel Leping

lõpetati, kuid kostja arvates ei ole see oluline – sest VÕS ei näe ette Lepingu lõpetamiseks

kohustuslikku vormi. Taganemine on lubatud ka konkludentselt. Leping lõpetati tegevusega.

Ajend selleks tuli lõpptellijalt, kes oli tööga sedavõrd rahulolematu, et võttis tagasi oma aktsepti

alltöövõtja ehk hageja osas ja nõudis viimase objektilt lahkumist.

Hageja ei eita, et tema töös olid puudused, kuid need olid Lepingu perioodi ehk tööde tegemise

ajal ja tavapärase tööprotsessi osas – puuduseid kõrvaldati jooksvalt, töö käigus. Hageja ei eita,

et ka 20.11.2018 hageja poolt kostjale e-kirja teel saadetud tabelis (I kd, lk 39-40) olevad

puudused esinesid hageja töös. Hageja väidab, et e-kirjade vahetamise teel leppisid pooled

kokku tööde lõpetamise ja selle uued tähtajad (hagiavalduse p 2.9, I kd lk 2), kuid 22.11.2018

lõpetas kostja ennetähtaegselt hagejaga Lepingu VÕS § 655 lg 1 alusel voluntatiivselt (vt

muuhulgas ka 29.10.2020 kohtustungi protokoll, 00:11:53).

72. Riigikohus on oma senises praktikas (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16) selgitanud,

et töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. VÕS § 655 lg 1 annb tellijale

võimaluse töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut

rikkunud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15).

Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel

VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2

esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust

taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või

üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles

öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see,

mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-

2-1-171-15, p 15). Seega on pooltel töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu

tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu,

millest on tehtud asjakohased mahaarvamised.

2-19-6911

73. Kuigi hageja on viidanud ka Lepingu punktile 6.18 väitega, et kostja ütles sellel alusel

Lepingu üles (23.01.2020 kohtuistungi protokoll, 00:05:37), siis leiab kohus, et Lepingu p 6.18

ei ole Lepingu lõpetamisena asjakohane, kuna käsitleb töö edasise tegemise peatamist tellija

korraldusel. Hageja esile toodu muud asjaolud ja ka viide VÕS § 655 lg 1 kinnitavad, et hageja

nõude aluseks on VÕS § 655 lg 1 ja see, et kostja ütles 22.11.2018 Lepingu üles.

74. 22.11.2018 on kostja saatnud hagejale e-kirja (I, lk 46), milles märgitakse, et lõpptellija

korraldusel peatab kostja Lepingu p 6.18 alusel töö edasise tegemise (e- kirja esimene lõik).

Osundatud e-kirja teises lõigus märgib kostja, et 23.11.2018 kl 10 tuleb hagejal üle anda

töömaa, dokumendid ja kõik muu info, mis kuulub Laagri kaugküttetorustiku ehituse juurde.

Edasi märgib kostja, et seni akteerimata kulutuste hüvitamiseks korraldatakse kohtumine,

fikseeritakse lõpphind, millest arvatakse maha kostja poolt töö lõpetamiseks tehtavad

kulutused.

Hageja on selgitanud, et kui ta peab töömaa ja kõik dokumendid üle andma ning objektilt

lahkuma ehk töö edasine jätkamine on võimatu, siis on tegemist Lepingu ülesütlemisega.

Seega kuigi kostja 22.11.2018 e-kiri ei sisalda sõnaselget teadet selle kohta, et Leping

lõpetatakse, on e-kirjas väljendatud tegevused kogumis suunatud sellele, et hageja enam tööd

ei jätkaks ja kõik töö tegemiseks vajaliku kostjale üle annaks – seega on kiri suunatud

lepinguliste suhete lõpetamisele. Ka e-kirja viimastes lõikudes kirjeldatakse tegevusi (Lepingu

lõpphinna kindlaks määramine jne), mis on omased ainult õigussuhte lõpetamisele.

Kostja on pidanud seda konkludentseks lepingu lõpetamiseks ja e-kirja asjaoludest tuleb ka

kohtu hinnangul selgelt välja kostja tahe saavutada poolte vahel sõlmitud Lepingu lõppemine.

75. Seega tuvastab kohus, et kostja 22.11.2018 e-kiri lõpetas Lepingu. Selline oli kostja tahe ja

selliselt sai e-kirjast aru ka hageja. Mõlemad pooled on menetluses e-kirja käsitlenud kui

Lepingut lõpetavat dokumenti. Pooled pole tuginenud Lepingu lõpetamise teate

vormipuudustele.

76. Järgnevalt analüüsib kohus, mis oli Lepingu lõpetamise põhjuseks - kas selleks oli vaid

fakt, et lõpptellija nii soovis ehk kostja lõpetas Lepingu nö voluntatiivselt (nagu arvab hageja)

või lõpetas kostja Lepingu seetõttu, et hageja rikkus Lepingut ja tegemist on Lepingust

taganemisega Lepingu p 15.2.1 ja VÕS § 188 lg 2 alusel.

77. Kostja on märkinud, et tal ei ole esitada ühtegi kirjalikku dokumenti, kus ta oleks viidanud,

mille alusel Leping lõpetati (29.10.2020 kohtuistungi protokoll, 01:07:52). Samas on kostja

22.11.2018 e-kirjas märkinud, et :

„/…/Kahjuks olete kõiki meie viimaseid kirju ignoreerinud ja vastuseid tööde korrektseks

lõpetamiseks meil ei ole, seetõttu pole meil Adven Eestile esitada ka vettpidavaid kuupäevi

tööde lõpetamiseks./…/“

E-kirjale on lisatud ka Adven Eesti AS 22.11.2018 pöördumine kostja poole (I, lk 44), milles

on hageja töölt kõrvaldamise põhjuseks pidevad kaebused kaevetööde teostaja töö kvaliteedi

kohta.

Kostja on tuginenud Lepingu punktile 4.3, mille viimase lause kohaselt tuli hagejal kõik tööd

teha kõrgel professionaalsel tasemel, arvestada üldtunnustatud kõrgeid kvaliteedinõudeid.

Seega

on

Lepingu

lõpetamise

ajendanud

siiski

nii

lõpptellija

poolt

viidatud

kvaliteediprobleemid kui ka kostja poolt viidatud tähtaja probleemid.

78. Kohus tuvastab, et Lepingu lõppemise ajendasid kostja ja lõpptellija rahulolematus hageja

töö kvaliteediga ja tähtaegadest kinnipidamisega.

2-19-6911

79. Selleks, et kindlaks teha, kas hagejal on õigus Lepingu tasule VÕS § 655 lg 1 järgi tuleb

kohtul tuvastada, kas hageja rikkus Lepingut oluliselt ja kas see saab olla aluseks Lepingust

taganemisele.

80. Hageja ei eita seda, et kogu Lepingu perioodi jooksul esines tema töös pidevalt puuduseid,

mida oli vaja parandada, kuid hageja väidab, et seda ta ka tegi. Hageja ei eita, et seisuga

22.11.2018, kui ta töömaalt lahkus, olid töös kõrvaldamata puudused (vt 23.01.2020

kohtuistungi protokoll). Puudusi hageja töös kinnitavad ka kostja poolt selle kohta esitanud

tõendeid:

-

Kostja 20.11.2018 e-kiri hagejale selle kohta, et töid ei ole etapiviisiliselt teostatud ja

graafikus ettenähtud tähtaegadel üle antud ning esineb ajaline mahajäämus töödes (I, lk

41);

-

Kostja 14.11.2018 e-kiri hagejale, milles kostja saadab objektile oma tööjõudu lisaks,

et töödega õigeks ajaks (üldine tööde lõpetamise kuupäev 19.11.2018) valmis jõuda.

Kostja on e-kirjas välja toonud ka sellega kaasneva lisakulu (tööjõu hind), I, lk 38;

-

23.11.2018 e-kirjaga teatas kostja, et koostab vaegtööde loetelu (I, lk 47);

-

20.11.2018 e-kirjas on kostja viidanud puudutele töös ja ka märkinud kirja lõpus, et

kostjal on õigus nõuda leppetrahvi (I, lk 41-42);

-

13.02.2019 e-kirjas viitab kostja vaegtöödega kaasnevatele kulutustele ja sellele, et

peatellija nõuab temalt leppetrahvi. Veel viitab kostja enda õigusele nõuda hagejalt

leppetrahvi jms (I, lk 51);

-

14.03.2019 vastuses hageja nõudele esitab kostja omakorda hagejale nõude 223 793,4

euro tasumiseks, mis koosneb lõpptellija leppetrahvidest, vaegtööde likvideerimise

kuludest ja kostja leppetrahvi nõuetest (I, lk 57 jj);

-

Kostja on Adven Eesti AS-iga 16.01.2019 sõlmitud kokkuleppega tõendanud, et ta on

lõpptellijale maksnud lepingu tähtaja ületamise eest leppetrahvi 30 000 eurot (I, lk 79

jj, Adven Eesti AS arve, maksekorraldus, I kd, lk 145 pöördel ja 155 pöördel).

Puudused, mis selle kokkuleppe järgi tuleb likvideerida on järgmised: Avamaa 7

kinnistul vana kaugküttetorustiku ja raudbetoonkünade demontaaž, haljastuse

taastamine, uue traatvõrgu pingutustraatide ja nurgaposti paigaldamine Käbi tn äärde.

Lepingu järgi kuuluvad need piirkonnad ja need tööd Lepingu objekti hulka (Lepingu p

5.4; soojustorustiku ehitustööde ajagraafik (I, lk 27 jj ja lk 114); vaegtööde tabel (I, lk

40 jj); ehitise ülevaatuse akt 31.01.2018 (I kd, lk 85);

-

Kostja 10.09.2018 e-kiri hagejale puuduste kohta töö kvaliteedis (I, lk 90), sama

26.09.2018 e-kiri (I, lk 94 ja ka lk 186-188); 02.10.2018 e-kirjas viitab kostja mitmetele

Lepingu rikkumistele, sanktsioonide rakendamisele (I, lk 95); Lepingu rikkumisele

viitab ka kostja 23.11.2018 e-kiri, millele on lisatud seisuga 23.11.2018 (Lepingus tööde

tegemise lõpptähtaega) tegemata tööde nimekiri (I, lk 99-100).

-

Puudustele töös viitab ka kostja 13.12.2018 garantiikiri KÜ-le Veskitammi 1, milles

kostja kinnitab, et taastatakse Veskitammi 1 hooviala sissesõidu unikivi vajumise

taastamine (I, lk 115); samuti 07.12.2018 garantiikiri KÜ-le Redise 12 (I, lk 117);

17.12.2018 garantiikiri KÜ-le Avamaa 7 (I, lk 119) ja 12.12.2018 garantiikiri KÜ-le

Männimetsa 34 (I, lk 121); korteriühistute kaebused lõpptellija Adven Eesti AS-ile (vt

e-kirjad I kd, t lk 123-130)

-

Puudustele töös viitab kostja 20.06.2018 e-kiri (I, lk 140 jj)

-

Vaegtööd lõpetati kostja poolt lõplikult mais 2019 (I, lk 158

2-19-6911

-

Puudustele kostja töös viitavad töönõupidamiste protokollid (II kd, lk 48-87).

Protokollidest ilmneb, et koosolekutel on läbivalt osalenud nii pooled kui ka Adven

Eesti AS ja Saue Vallavalitsuse esindajad.

81. Ka hageja on esitanud töökoosoleku protokollid (II, lk 101-140), milles on märkinud ära

need lõigud, millest selgub, et tööde teostamise käigus ilmnes pidevalt selliseid probleeme ja

lisatöid, mis ei sõltunud hagejast. Teiseks tõendavad hageja esile tõstetud lõigud protokollides,

et ta oli peamised Lepinguga ettenähtud tööd 22.10.2018 seisuga ära teinud.

82. Kui vaadelda seisuga 22.11.2018 tegemata tööde nimekirja (I kd, lk 99-100), siis see ei

sisalda ühtegi maapõuesisest tööd. Soojustorustiku ehitamine oma peamises osas sisaldab

maapõue sees tehtavaid töid. Lepingu p 1 järgi kuulus tööde loetelusse, mida kostja oli Lepingu

alusel kohustatud tegema, 10 nimetust töid. Punkt 8 ja 9 all sealhulgas kohustus utiliseerida

likvideeritav soojustorustik, kaevik tagasi täita ja heakorrastus taastada olemasoleva tasemeni.

Ehitise ülevaatuse akt 31.01.2018 /õige ilmselt 2019, aktile on alla kirjutatud 2019 aastal (kohtu

märkus)/(I, kd, lk 131 jj) kirjeldab vaegtöödena töid, mis on seotud haljastuse ja heakorra

taastamisega.

23.01.2020 kohtuistungil hageja ei eita, et puudused oli seisuga 22.11.2018, mis olid puuduste

tabelis (istungi protokoll, 00:24:43).

83. Kuigi maapõuesisesed tööd olid tehtud, kuulus Lepingu esemesse ka vana torustiku ja

ehitusprahi utiliseerimine ning heakorra taastamine endisele tasemele ja seega moodustasid

need tööd samuti osa Lepingu eesmärgist. Ka lõpptellija Adven AS on neid töid vajalikuks

pidanud ja kostja on need tööd hageja eest pidanud ära tegema selleks, et täita lõpptellijaga

sõlmitud sarnast lepingut.

84. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et puudused töös ongi tavapärase tööprotsessi osa. Lepingu

punktis 6.1 on selgelt määratletud, et hageja kohustuseks on teostada kõiki töid kõrgel

professionaalsel tasemel ja tagada töö kvaliteedi vastavus õigusaktidele, projektdokumentides

viidatud standarditele või tehnilisetele normidele jms (I kd, lk 16). Selline kohustus ei saa

tähendada seda, et töid tehakse pidevate pisipuuduste parandamise saatel.

85. Seega tuvastab kohus, et puudused hageja töös esinesid. Küll aga ei ole kohtu arvates

täidetud Lepingu punktis 15.2.1 sätestatud tingimus Lepingust taganemiseks seetõttu, et

puuduseid oleks saanud kõrvaldada ja hageja oli valmis seda tegema. Seda kinnitab hageja

20.11.2018 e-kiri kostjale ja sellele lisatud tabel ettepanekuga puuduste kõrvaldamise kohta (I

kd, lk 39jj). Puudused hageja töös ei olnud Lepingu kogumahtu ja põhitööd – s.o torustiku

vahetamine – arvestades sedavõrd olulised, kuna seisnesid peamiselt haljastus- ja

heakorratöödes. Pooled ei vaidle selle üle, et maapõuetööd olid lõpetatud ja suures ulatuses oli

ka asfalt taastatud hageja poolt.

86. Kostja on viidanud kohtumenetluses lisaks sellele, et tal oli õigus Lepingust taganeda ka

Lepingu p 15.2.3 alusel, kuna Lepingu esemeks olevate tööde tegemine oli kalendergraafikust

maas enam kui 21 päeva.

87. Hageja väidab, et tegelikkuses mingeid etappe keegi ei järginud ja neid ei olnud ka Lepingus

sätestatud.

88. Lepingu punktis 5.4 on väljendatud, et tööd antakse üle etapiviisiliselt, samuti on Lepingu

lisaks tööde tegemise graafik.

89. Vaadeldes poolte esitatud töönõupidamiste protokolle (II kd, alates lk 48), on kõigis punkt

2 all käsitletud ajagraafikut. Samas on ajagraafik, mis võetakse tööde teostamise aluseks, olnud

ajas muutuv: 29.05.2018 protokoll II kd, lk 48 p 2 on märgitud, et töövõtja esitas 29.05.2018

2-19-6911

kaasajastatud ehitustööde ajagraafiku. 31.07.2018 protokoll II kd, lk 61 p 2 on märgitud, et

ehitustöid teostatakse töövõtja poolt 14.06.2018 esitatud ajagraafiku alusel. Samas ei ole

kohtule esitatud 14.06.2018 ajagraafikut, ka ei selgu protokollist, kui suures ulatuses ollakse

graafikust maas. 14.08.2018 protokollist ilmneb, et 17.08.2018 koostatakse taas uus ajagraafik.

28.08.2018 protokolli p 2 kohaselt (II kd, lk 68) selgub, et töid teostatakse 17.08 ajagraafiku

alusel. 18.09.2018 protokolli p 2 kohaselt (II kd, lk 73 pöördel) on tööde tegemise aluseks 07.09

esitatud ajagraafik. Jne.

90. Seega töökoosolekute protokollide alusel tuvastab kohus, et tööde tegemine ajagraafiku

järgi oli poolte kokkulepe ja tellijal (kostjal) oli vaieldamatu huvi tööde tähtajalise tegemise

vastu, kuid seda ajagraafikut muudeti pidevalt töö käigus. Milline oli lõplik ajagraafik ja kui

palju hageja hilines selle graafiku järgi töö tegemisega, seda pole kohtu ette toodud tõendite

alusel võimalik tuvastada.

91. Kostja käitumist Lepingu täitmise ajal ilmestab see, et ta heitis hagejale ette, et tööd ei püsi

graafikus, kuid tõendeid selle kohta, et kostja oleks ette heitnud tööde mitte-etapilist

üleandmist, esitatud ei ole. Hageja on tõendanud, et ta on kuue tööde üleandmise –vastuvõtmise

akti alusel kostjale tööd üle andnud ja nende tööde eest on kostja ka tasunud (vt I kd, lk 189-

208). Vaidlus viimase akti (nr 7) ja selle alusel esitatud arve üle (I kd, lk 48-50).

92. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus on ette nähtud lepingu muutmine või lõpetamine

teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool

võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega

teistsuguses vormis. Sellest sättest tulenevalt ei saa lepingupool, kes lepingust taganeb, ise

tugineda lepingulisele piirangule lepingust taganemise vormi osas (vt ka nt RKTKo tsiviilasjas

nr 3-2-1-32-09).

93. Kostja on tuginenud sellele, et tema taganes Lepingust 22.11.2018 konkludentselt ehk

teatud asjaolud kostja käitumises pidid viitama kostja soovile Leping lõpetada. Seega ei saa

kostja tugineda sellele, et Lepingut ei võinud muuta muul viisil, kui vaid Lepingu punktis 18.1

näidatud viisil. Lisaks märgib kohus, et töökoosolekute protokollid on vormistatud kirjalikult

ja allkirjastatud poolte poolt ja seega saab väita, et Lepingu ajagraafikut muudeti protokollidega

kirjalikult ja seega poolte kirjalikul kokkuleppel.

94. Seega tööde ajagraafikust mahajäämus esines, aga kohtul puudub võimalus tuvastada, kui

suures ulatuses. Seega ei saa kohus tuvastada ka seda, kas mahajäämus esines enam kui 21

päeva, et teha kindlaks faktiline alus Lepingust taganemiseks Lepingu p 15.2.3 alusel.

95. Kohus ei tuvasta, et esinesid Lepingu p 15.2.1 toodud alused puuduste tõttu töös Lepingust

taganemiseks. Kohus ei saa tuvastada, et oleks esinenud Lepingu p 15.2.3 toodud alus

Lepingust taganemiseks seetõttu, et esines ajagraafikust mahajäämus enam kui 21 päeva.

96. Seega ei olnud täidetud Lepingu p 15.2.1 ega ka p 15.2.3 eeldused Lepingust taganemiseks.

Kostja on esitanud põhjendused Lepingu lõpetamiseks kohtumenetluses. Lepingu lõpetamise

teates (22.11.2018) ei ole esitatud ühtegi viidet sellele, millisel õiguslikul alusel Leping

lõpetatakse. Faktilise alusena viidatakse Adven Eesti AS nõudmisele hageja objektilt

kõrvaldada ja Lepingu punktile 6.18, mis käsitleb töö peatamist.

97. Kohus loeb, et kostja ütles poolte vahel 04.05.2018 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 12-18

üles VÕS § 655 lg 1 alusel.

98. Kohus nõustub hagejaga selles, et 21.11.2018 leppisid pooled kokku puuduste

kõrvaldamise tähtaegades, mille järgi sai töid lõpetada ka pärast Lepingus kokkulepitud

tähtaega (23.11.2018), vt ka tabel I kd, lk 40. Kostja on ise oma 21.11.2018 e-kirjas hagejale (I

kd, lk 43-44) märkinud, et loeb vaikimisi hageja nõustunuks tabelis toodud uute tähtaegadega.

2-19-6911

Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemas praktikas jaatanud võimalust, et tahteavalduse

võib välja lugeda ka vaikimisest (RKTKo tsiviilasjas nr 2-15-5027). VÕS § 20 lg 3 kohaselt

saab nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Seega võib lepingut olla

muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses teisele

lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib.

99. See aga ei tähenda kohtu arvates seda, et kostjal ei ole õigus nõuda töös esinevate puuduste

tõttu kahju hüvitamist.

100. Hageja on hagi aluseks olevate tööde valmimise akti ja arve esitanud kostjale 13.02.2019

(I kd, lk 48-50). Kostja on sellele vastanud 23.02.2019 e-kirjaga märkides, et ta ei aktsepteeri

akti ja arvet, millest on vajalik teha mahaarvamisi (tasaarvestus) seoses kostjal tekkinud

kahjuga ja nõuetega hageja vastu (I kd, lk 51).

Kostja teatas oma nõude suurusest hageja vastu 14.03.2019 kirjaga (I kd, lk 57jj).

Kostja on eelnevalt hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud, mida kinnitavad 6 üleandmise-

vastuvõtmise akti ja ka see, et kostja on nende tööde eest tasunud (vt ka I kd, lk 189-212).

Leping tööde vastuvõtmise kohta muud detailsemat informatsiooni ei anna, kui Lepingu p 9.2,

mis sätestab tellija (kostja) õiguse tööde vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töö ei vasta Lepingu

tingimustele. Tööde üleandmise-vastuvõtmise puhul suunab Leping lähtuma samadest

põhimõtetest, mis finantseerimise akti üleandmise korral (vt Lepingu 13.2 ja 13.3).

Nende Lepingu punktide järgi (13.2 ja 13.3), tekib hagejal arve esitamise õigus pärast seda, kui

tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastatud. Kohtu poolt tuvastatud

asjaolude kohaselt ei ole kostja akti nr 7, mis on hagi aluseks, allkirjastanud.

Samas ei ole kostja Lepingu punktile 13.2 ja 13.3 vastavalt kirjeldanud 5 tööpäeva jooksul,

millised tööd on tehtud ja millised tegemata, millised tehtud tööd on puudustega ja millised

mitte. Seda on kostja teinud alles 14.03.2019 kirjas. Samuti ei ole Lepingu üleütlemise tõttu

antud hagejale võimalust puudustega või tegemata tööd parandada vastavalt Lepingu punktile

13.4.

Arvestada tuleb ka VÕS § 195 lg 2 ehk üldsättega, mille kohaselt kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused

ja kohustused jäävad kehtima.

Ülesütlemise tõttu tekkinud vastastikuste nõuete osas rakendub VÕS § 189 lg 1, mille kohaselt

lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures

vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Seega Lepingust taganemisega 22.11.2018 muutusid sissenõutavaks poolte vastastikused

nõuded, kuid kummalgi poolel ei olnud kohustust nõuet täita enne, kui teine poole oma nõude

täidab.

101. VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu

kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada.

102. Hageja on Lepingu tasu nõudest maha arvanud töös puuduste kõrvaldamise ja töö

lõpetamise kulu 18 670 eurot. Selles osas vastab hageja tasunõue põhimõtteliselt VÕS § 655

lg 1 nõuetele ja hagi kuulub seega rahuldamisele põhinõude osas 133 173,6 eurot.

2-19-6911

103. Samas tuleb arvestada, et kostja on esitanud vastuhagi muuhulgas kahju

hüvitamiseks, mida kostja kandis nii puudustega töö tõttu kui ka selle tõttu, et osa tööd

jäi Lepingu lõppemise tõttu tegemata.

104. Kostja on vastuhagi p-s 56 märkinud (I kd, lk 147), et juhul, kui kohus hagi siiski täielikult

või osaliselt rahuldab, siis palub kostja tasaarvestada kattuvas ulatuses hageja 07.05.2018

esitatud hagiavalduse nõuded kostja vastuhagi nõuetega ja mõista hagejalt kostja kasuks

tasaarvestamata nõuete jääk.

105. Kuna kohus on eelnevalt kindlaks teinud, et Lepingust taganemise eeldused Lepingu p

15.2.1 ja/või p 15.2.3 järgi ei olnud täidetud ja kostjal ei olnud nendele tuginedes õigust

Lepingust taganeda, siis ei saa kohus rahuldada ka vastuhagi nõuet Lepingust taganemisega

kaasneva leppetrahvi osas. Samuti ei saa kohus rahuldada vastuhagi leppetrahvinõuet

vahetähtaegade ületamise eest, kuna kohtu ette pole toodud, millised olid poolte poolt lõplikult

kokku lepitud vahetähtajad.

106. Lisaks leppetrahvi nõudele, on kostja vastuhagis esitanud nõude kahju hüvitamiseks.

Kahju seisneb Adven Eesti AS-ile makstud leppetrahvis 30 000 eurot ja puudustega tööde

parandamise

kuludes

85 113,74

eurot.

Samuti

nõuab

kostja

leppetrahvi

lõpptäitedokumentatsiooni üleandmise tähtaja ületamise eest. (vt ka I kd, t lk 147).

107. Vastuhagi nõude aluseks saab olla VÕS § 642 lg 1, mille kohaselt töövõtja vastutab töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, via VÕS § 641 lg 2 p 1, mis sätestab, et töö ei vasta

muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Samuti VÕS § 115 lg 1

koostoimes VÕS § 127. Samuti viitab vastuhagi esitaja Lepingu punktile 16.2 (vastutus

mittenõuetekohase töö tegemisega tekitatud kahju eest) ja Lepingu punktile 5.2, milles lepiti

kokku täitedokumentatsiooni üleandmise tähtaeg.

108. Esmalt märgib kohus, et ei pea oluliseks kostja käsitlust selle kohta, et ta lõpetas Lepingu

osaliselt ja kehtima jäi Lepingu p 5.1 viimane lause, mis kohustas hagejat andma üle Lepingu

lõpptäitedokumentatsioon hiljemalt 14.12.2018. Kohus ei pea seda oluliseks seetõttu, et

dokumentide üleandmise tähtaeg saabus enne Lepingu lõppemist 22.11.2018. Seega pidi hageja

selle kohustuse täitma enne Lepingu lõppemist.

109. Vastuhagi nõude suuruse kohta märgib kohus järgmist: 11.06.2019 vastuhagis on kostja

nõude suuruseks 324 896,02 eurot (mis koosneb lõpptellija leppetrahvist 43 800 eurot +

puudustega tööde parandamise kulud 85 113,74 eurot + lepingust taganemise leppetrahv

57 660,74 eurot, vahetähtaegade ületamise leppetrahv 115 321,52 eurot ja leppetrahv

dokumentide üleandmise tähtaja ületamise eest 23 000 eurot). Samas on kostja nõude osade

liitmise tehte tulemuseks 324 096,02 eurot, millest tuleb lahutada 13 800 eurot (ehk lõpptellija

leppetrahvi nõude, millest kostja loobus enne vastuhagi menetlusse võtmist). Seega saaks

vastuhagi nõude suurus olla 310 296,02 eurot.

110. Kohus on eelnevalt märkinud, et vastuhagi jääb rahuldamata lepingust taganemise ja

vahetähtaegade ületamise leppetrahvide nõudes ehk summas 172 982,28 eurot (57 660,74 +

115 321,52).

111. Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi nõuet kahju hüvitamiseks 30 000 eurot (lõpptellija

leppetrahv), puudustega tööde parandamise kulu 85 113,74 eurot ja leppetrahv dokumentide

üleandmisega hilinemise eest 23 000 eurot. Kokku 138 113,74 eurot.

112. Kostja ega ka hageja ei ole selgelt eristanud, millised tööd jäid Lepingu lõppemise tõttu

tegemata ja millised tööd olid Lepingu lõppemise hetkeks küll tehtud, aga puudustega (ei

vastanud kvaliteedi osas Lepingus ettenähtud standarditele, mis olid nõutavad Lepingu p 6.1

järgi).

2-19-6911

113. Hageja on nõustunud, et tegemata jäid hooajalised haljastustööd ning esitanud

hankedokumentidest pakkumuse maksumuse, milles on lahti kirjutatud, et haljastustööde osa

kogu tööde maksumusest on 12 799 euro (pakkumuse maksumus kokku 602 882,7 eurot km-

ga. II kd, lk 142).

114. Hageja on nõustunud ehitise ülevaatuse aktis 31.01.2018 kirjeldatud vaegtöödega (vt ka

hageja 20.04.2020 seisukoht p 33 (II kd, lk 97; akt ise I kd, lk 85 jj). Kohus lähtub sellest (akt

kannab kuupäev 31.01.2018, kuid see on didallkirjastatud ehitise ülevaatusel osalenud isikute

poolt ajavahemikul 18.01.2019-30.01.2019. I kd, lk 87-88). Seega on akti pealkirjas ilmselt

ekslikult märgitud 2019 asemel 2018.

Lisaks on kostja esitanud seisuga 22.11.2018 veel tegemata tööde nimekirja I kd, lk 100 nagu

kostja selgitas 23.01.2020 toimunud kohtuistungil.

Ning veel on kostja esitanud 20.03.2020 menetlusdokumendi lisana Laagri soojatorustike

ülevaatuse akti 19.11.2018 (II kd, lk 87 pöördel-89).

115. Hageja on esitanud vastuväite, et 31.01.2019 (2018) aktis kajastatud puudused erinevad

20.03.2020 menetlusdokumendi lisas märgitud puudustest (vt ka hageja 20.04.2020

menetlusdokumendi p 34. II kd, lk 97 pöördel jj).

Kuna kostja poolt 20.03.2020 ülevaatuse akti allservas jookseb kirje : „Lisa 2. Laagri

soojustorustiku ehituse ülevaatuse akt 07.02.2020“(vt nt II kd, lk 88), siis ei saa kohtu arvates

väita, et need puudused olid olemas ka Lepingu lõppemise päeval 22.11.2018.

Hageja on vastuväitena tuginenud sellele, et kõik vaegtöödena loetletud tööd ei kuulunud

hageja kohustuste hulka ning osa töid on lõpptellija ja kostja hiljem täiendavalt kokku leppinud.

Samas on hageja 22.07.2019 menetlusdokumendi lisana 9 (I kd, lk 213) esitanud sama

dokumendi, millele on tuginenud kostja (22.11.2018 vaegtööde nimekiri I kd, lk 100), lisanud

sellele oma kommentaarid ja turuhinna ning saanud puuduste kõrvaldamise maksumuseks

18 670 eurot, mille hageja on oma nõudest maha arvanud (vt ka hageja 25.02.2020

menetlusdokument p 31. II kd, lk 32).

116. Seega loeb kohus seisuga 22.11.2018 ehitise puuduste nimekirja (I kd, lk 100) ja hageja

kommentaaride alusel, et Lepingu lõppemisel olid tegemata järgmised tööd: haljastustööd,

Kuuse 29 haljastus; Avamaa 9 ja Kuuse 26 põõsaste istutamine. Ülejäänud aktis nimetatud tööd

(Kuuse 29 betoonplaatide taastamine; Avamaa 18 vastas parkla haljastuse korrastamine;

teekattemärgistuse taastamine Sae tn, Kuuse 20A parkla; Redise 12 ja 4 fassaadi parandustööd;

Redise 7 ja 9 liivakastide taastamine, Redise 9 garaažide juures prügi väljavedu; Veskitammi 1

hoovis, Veskitammi 7 siseviigu juures ja Redise 2 pinnase vajumise taastamine; Avamaa 7 vana

torustiku ja künade demontaaž, aiavõrgu parandamine, luukide kaitsmiseks äärekivide

paigaldamine; Avamaa 9 aia parandamine; Kuuse 18a veetoru maa-aluse kraani kape sees oleva

otsiku lisamine ja haljastuse korrastamine; Redise Trafo juures liiklusmärk tagasi paigaldada;

Redise tn Kamber 20 kaane hüdroisolatsioon; Redise 10 läbiviigud korrastada; Redise 6 vana

kambri paneel ära viia, jalgtee ääred haljastada, liivakasti ümbrus ja mänguväljak korrastada;

Redise 4 haljastasus, soojasõlme korrastus jms; Vae 5 korrastustööd; Veskitammi 5 ja 7

vaheliste kaevude korrektne paigaldamine; muud korrastustööd Veksitammi 1, 5, 7 ja 12; Sae

4, Metsa ja Männimetsa 36 haljastus, äärekivide taastamine: pinnase äravedu ), on puudustega

töö.

117. Kostja on nimetanud puudustega tööks nii tegemata jäänud tööd kui ka hageja poolt

ebakvaliteetselt tehtud tööd. Puuduste kõrvaldamiseks on kostja kulutanud 85 113,74 eurot

(vastuhagi punkti 37 küll ka 83 905,40 eurot /vt I kd, lk 146/, kuid kohus loeb selle ekslikuks,

2-19-6911

kuna vastuhagi nõudes on siiski kostja jäänud selle juurde, et vaegtööde likvideerimise kulu oli

85 113,74 eurot).

118. Kostja väite kohaselt koosneb see materjalide, seadmete jms kulust 45 511,29 eurot ja

töötajate tööjõukulust 1 680,5 tundi (vt ka kostja 29.08.2019 menetlusdokumendi p 28. II kd,

lk 3). Tõendina on kostja esitanud materjali kulu nimekirja (I kd, lk 153 jj) ning kostja töötajate

töötundide tabel 23.11.2018-31.05.2019 (I kd, lk 135 jj). Vastavalt poolte esitatule käsitleb ka

kohus nii tegemata töid kui ka vaegtöid puudustega tööna.

119. Hageja vastuväide on, et pole tõendatud, milleks ostetud materjali kasutati ja muu kulu

tekkis seoses Lepingu esemeks oleva objektiga.

120. Kohus tuvastab, et kostja on juba 14.11.2018 e-kirjaga hagejale teada andnud, et hageja

töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks on kostja sunnitud kasutama oma tööjõudu, mille

maksumuse ta arvestab järgmiselt: isoleerija 22 eurot tund ja ehitustööline 17,5 eurot tund (I

kd, lk 38). Seega pidi hagejale teada olema võimalik kulu, mis kostjal tekib seoses hageja

vaegtöödega.

121. Kuna kostja on selgitanud, et puuduste kõrvaldamise materjali kulu oli 45 511,29 eurot,

siis pidi tööjõukulu olema 85 113,74 - 45 511,29= 39 602,45. Kostja esitatud töötundide arvu

1 680,5 suhte alusel, on ühe töötunni hinnaks 23,56 eurot. Kostja ei ole välja toonud, milline

töötaja millise kvalifikatsiooniga tööd tegi ja seetõttu võtab kohus aluseks, et 1 680,5 töötunni

kulu on 17,5 eurot tund ja kokku seega 29 408,75 eurot.

122. Materjali ja seadmete jms kulu osas puudub kohtul alus kahelda kostja esitatud kulu

nimekirjas (I kd, lk 159-170) ning hageja ei ole sellele ka konkretiseeritud vastuväiteid esitanud.

123. Seega loeb kohus vaegtööde parandamise ja tegemata tööde lõpetamise maksumuseks

74 920,04 eurot (s.o materjalikulu 45 511,29 + tööjõukulu 29 408,75). Kuna hageja on puuduste

kõrvaldamise kulu 18 670 eurot oma nõudest juba maha arvanud, siis tuleb selle võrra

vähendada kostja kulu. Seega mõistab kohus VÕS § 642 lg 1, § 115 lg 1, lg 3 ja § 127 lg 1

alusel hagejalt välja 56 250,04 eurot (75 920,04-18 670).

124. Järgnevalt käsitleb kohus kostja vastuhagi nõudeid, mis puudutavad leppetrahvide saamist

– kahjuna 30 000 eurot leppetrahvi arvelt, mille kostja maksis lõpptellijale ja leppetrahvi

dokumentide mitteõigeaegse üleandmise eest summas 23 000 eurot.

125. Kostja väidab, et kandis kahju, kuna tal tuli lõpptellijale Adven Eesti AS maksta

leppetrahvi 30 000 eurot tööde mitteõigeaegse üleandmise tõttu. Viivituse põhjustas hageja, kes

ei teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja osa töid jäi tegemata, kuna lõpptellija nõudis hageja

töömaalt eemaldamist.

126. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tasus Adven Eesti AS-ile leppetrahvi 30 000

eurot.

127. Hageja väidab, et tal puudus igasugune võimalus mõjutada leppetrahvi tasumist ja selle

suurust, sest temaga lõpetati Leping enne tööde lõpliku tähtaja saabumist ja edasisi tegevusi ei

saanud ta mõjutada (vt ka II kd, lk 34 p 57).

128. Samas ei eita hageja seda, et kostja maksis lõpptellijale Adven Eesti AS-ile Lepingu

esemeks olevate tööde üleandmise hilinemise tõttu leppetrahvi. Hageja on tõendanud, et Adven

Eesti AS vähendas leppetrahvi suurust kokkuleppel kostjaga rohkem, kui poole võrra (I kd, lk

79, Adven Eesti AS ja kostja 16.01.2019 kokkulepe, algne leppetrahvinõue 66 108,6 eurot.

Leppetrahv makstud 08.03.2019, I kd lk 155 pöördel). Seega leppetrahvi suurus juba arvestab

hageja vastuväiteid, et ta oleks puudused kõrvaldanud ja töö lõpule viinud kiiremini.

2-19-6911

129. Kohus loeb Adven Eesti AS-ile tasutud leppetrahvi 30 000 eurot kostjale tekkinud

kahjuks, mille põhjustas hageja poolt puudustega töö tegemine.

130. Lõppdokumentatsiooni üleandmisega viivitamise eest nõuab kostja leppetrahvi vahemiku

eest 15.12.2018-29.01.2019 (st päevani, kui kostja andis üle viimase dokumendi, mis oli vajalik

lõpptellijale täitedokumentide üleandmiseks).

131. Lepingu p 5.1 kohaselt tuli täitedokumentatsioon kostjale üle andma 14.12.2018. Hageja

on 18.12.2018 e-kirjaga tõendanud, et ta on kõik puudused, mis kostja välja tõi, üleantavates

dokumentides kõrvaldanud (II kd, lk 40). Kostja on omakorda tõendanud, et viimaseid

parandusi dokumentides tegi hageja veel 09.01.2019 (I kd, lk 151 pöördel). Seega loeb kohus

tuvastatuks, et dokumentide korrektse üleandmisega viivitas hageja kokku 26 päeva. Lepingu

p 16.4 alusel on kostjal seega õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 13 000 eurot.

132. Kokku kuulub vastuhagi põhinõue rahuldamisele seega 99 250,04 euro ulatuses.

133. Kostja on vastuhagi p 55 ja 56 teinud tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja

nõude täielikult või osaliselt rahuldab (I kd lk 147).

134. TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte vastastikused nõuded kattuvas osas.

135. Hageja tasunõude rahuldab kohus seega 133 173,6 euro ulatuses ja kostja kahju

hüvitamise ja leppetrahvi nõude 99 250,04 euro ulatuses ning tasaarvestab poolte

vastastikkused nõude kattuvas ulatuses, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 33 923,56 eurot.

136. Kuna poolte nõuded muutusid vastastikku sissenõutavaks alates Lepingu ülesütlemisest

22.11.2018, kuid pool võis täitmisest keelduda, kuni teine pool oma kohustust ei täitnud (VÕS

§ 189 lg 1 ja § 111), siis ei saa pidada kumbagi poolt viivitanuks. Hageja taotluse ja VÕS § 113

lg 1 ja Lepingu p 16.6 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise ainult alates kohtuotsuse

jõustumisest ning piirab seda vastavalt Lepingule 10%-ga kogumaksumusest, milleks on

576 607,6 eurot. Seega ei saa viivis kokku olla suurem, kui 57 660,76 eurot.

137. Hagi jääb rahuldamata viivisenõude osas 9 188,98 eurot ja perioodi eest 08.05.2019 kuni

kohtuotsuse jõustumiseni. Vastuhagi jääb rahuldamata 211 845,98 euro ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

138. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

139. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et poolte vastastikuste nõuete osalise rahuldamise tõttu ja vaidluse asjaolusid

arvestades on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude sellise jaotuse tõttu ei ole vajalik nende rahalise suuruse kindlaks määramine.

140. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-19-6911

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 11.01.2021 kohtuotsus.