1-20-6772/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-6772

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2020. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-6772 (192780001788)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk

Nadežda Bõstrova

Kriminaalasi

Jelena Fedulova süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Süüdistatav

JELENA FEDULOVA

Isikukood:

48103122226;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kodakondsus:

Eesti

Vabariik;

emakeel:

vene

keel;

haridus:

põhiharidus; töökoht: ei tööta.

Tõkend: puudub

Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge

Kohtuistungi toimumise aeg 24. november ja 2. detsember 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Jelena Fedulova KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks)

aasta vangistust.

2. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et Jelena Fedulovale mõistetud karistust ei pöörata

täitmisele, kui Jelena Fedulova ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

22.12.2020. a.

4. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Jelena Fedulovalt välja riigituludesse

menetluskuludena sundraha katteks 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot,

ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot ja riigi õigusabi kulu 1250 (tuhat kakssada

viiskümmend) eurot ja 52 senti.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jelena Feduloval on õigus menetluskulud

kogusummas 2187 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 52 senti tasuda

1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Jelena Feduloval

on kohustatud alates jaanuarist 2021. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks

vähemalt 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot kuni kogu summa tasumiseni

(viimane osamakse 185,52 eurot).

6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99920700058223. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6772,

menetluskulud, Jelena Fedulova“.

7. Menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi

makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates

otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Jelena Fedulovat süüdistatakse selles, et tema 15.09.2019. a. kella 11:00 paiku Jõgeva

maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis kallale oma elukaaslasele

xxxxxxxxxxxxxxx, lõi rusikaga vähemalt 20 korral xxxxxxxxxxxxxxx vastu pead ja vastu

rinda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja Jelena Fedulova jätkas tema peksmist jalaga -

lüües xxxxxxxxxxxxxxx vähemalt 10 korral vastu selga, jalgu ja pead, seejärel peksis sülearvuti

toitekaabliga xxxxxxxxxxxxxxx vähemalt 4 korral vastu mõlemat kätt ja vastu selga ning pani

toitekaabli ja seejärel püksirihma ümber xxxxxxxxxxxxi kaela ning kägistas teda. Jelena

Fedulova

tekitades

nende

tegevustega

xxxxxxxxxxxxxxe

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2. Sellega pani Jelena Fedulova toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, mis on toime pandud

lähisuhtes.

II Kohtu seisukoht

3. KrMS § 306 lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel esmalt järgmised

küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ja kas teo on toime pannud

süüdistatav. Kui tegu on tuvastatud ja on kindel, et selle on toime pannud süüdistatav, saab

asuda vaagima, kas toime pandud tegu on kuritegu ja kas süüdistatav on süüdi kuriteo

toimepanemises ning milline karistus tuleb teo toimepanemise eest mõista.

4. Prokurör leiab, et kohtus uuritud tõendite pinnalt saab tegu jaatada, teo on toime pannud

süüdistatav Jelena Fedulova, ta tuleb süüdi mõista ja karistada. Kaitsja arvates puuduvad

tõendid Jelena Fedulova süüditunnistamiseks, tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ja

kannatanut uskuda ei saa.

5. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud

süüdistatav. Selleks, et aru saada ja mõista, mis ikkagi toimus süüdistuses kirjeldatud ajal, s.o

15.09.2019, ehk et rekonstrueerida selle päeva südmused kohtule esitatud tõendite pinnalt, on

mõistlik alustuseks leida selline tõend või fakt, mis on objektiivselt tõele kõige lähemal.

Alustada tuleb tõendist, mis on kõige vähem seatud kahtluse alla või mis peegeldab tegelikkust

kõige paremini. Kohtu arvates on selliseks tõendiks tunnistaja xxxxxxxxxx kohtus antud

ütlused. Esiteks seepärast, et xxxxxxxxxxxütlused on kogu ulatuses usaldusväärsed, need on

vastuoludeta ja annavad objektiivselt edasi kannatanu xxxxxxxxxxxxx seisundi teatud kindlal

ajahetkel. See omakorda võimaldab sellest kindlast ja vaidlusteta aja- ja olukorrapunktist, ehk

teisisõnu alguspunktist, hinnata edasi teisi asjas kogutud tõendeid – neid kõrvutada leitud

alguspunktiga, leida kokkulangevusi või vastuolusid ning seejärel anda tõendikogumile

lõpphinnang. xxxxxxxxxx ütluste pinnalt saab sedastada järgmist.

6. xxxxxxxxxx on süüdistatava ja kannatanu naaber. Naabrite kodude vahemaa on xxxxxxxxxx

sõnul umbes 100 meetrit, nad on naabrid olnud ikka mitmed aastad. Eriti nad omavahel ei

suhelnud, vahepeal palusid naabrid xxxxxxxxxxxx natuke teravilja, kuna neil olid kodus linnud.

Naabrid Fedulovaxxxxx elasid täiesti omaette ja neil oli oma pereelu.

7. 15.09.2019 kella 19.15-19.20 paiku tuli xxxxxxxxxx oma pojaga koju matustelt ja kuurist

tuli vastu xxxxxxxxxxxx. See oli xxxxxxxxxx jaoks paras šokk, sest ta ei oodanud, et keegi

sealt üldse talle vastu tuleb. xxxxxxxxxxxx ei olnud kõige paremas seisukorras, xxxxxxxxxx

arust oli ta alkoholi tarbinud, sest xxxxxxxxxxxx lõhnas sedasi. Ta ei olnud raskes joobes, tal

võis olla keskmine joove, ei koperdanud, käis püsti ilusti. Mida aga xxxxxxxxxx märkas, oli

see, et xxxxxxxxxxxxxoli ärevil ja väitis, et teda oli rünnatud. Rüdajaks oli olnud Jelena.

xxxxxxxxxxxx näitas xxxxxxxxxxxx oma käsi, selga ja nägu, seal olid sinikad.

xxxxxxxxxxxxxtundusid sinikad värsked, roosakas - punakad. Samuti tegi ta enda sõnul

vigastustest kannatanu soovil pilti. Kui xxxxxxxxxx šokk oli möödunud, mõtles ta, et mida

edasi teha. xxxxxxxxxxxx tahtis kohe sõita rongiga Tallinnasse, aga see ei olnud enam

võimalik, sest rongid ja bussid olid läinud. Koju xxxxxxxxxxxx minna ei tahtnud, sest ta ei

julgenud sinna minna. Ta tahtis ära minna. Seega jäi xxxxxxxxxxx üle ainuke võimalus

pakkuda talle öömaja. Samuti pani tunnistaja kannatanu riided pesumasinasse, kuna need olid

määrdunud ja nendega ei kannatanud olla. Kohe tekkis xxxxxxxxxxx ka mõte helistada

politseisse. Sellest keeldus aga täielikult xxxxxxxxxxxx. Politseisse helistasid nad alles

järgmisel päeval, sest xxxxxxxxxx keeldus omakorda järgmisel päeval xxxxxxxxxxxxxxx tema

koju kaasa minemast. Siis jäigi xxxxxxxxxxxxxxe üle ainuke võimalus helistada politseisse,

sest üksi xxxxxxxxxxxx koju minna ei julgenud. xxxxxxxxxxxxx koju ei julgenud minna ka

xxxxxxxxxx ise, sest ta ei tundnud end turvaliselt. Kui seal oli mingi riid, oli parem koju jääda.

xxxxxxxxxx jaoks lõppeski asi 16.09.2019 sellega, kui saabus politsei, kes tegeles

xxxxxxxxxxxxxxa edasi.

8. Seega saab pelgalt eeltoodu pinnalt kahtlusteta tuvastada, et 15.09.2019 õhtul olid

xxxxxxxxxxxxx kehal mitmed vigastused. Kindel on ka see, et xxxxxxxxxxxd väitis

xxxxxxxxxxxe, et need vigastused põhjustas talle Jelena Fedulova. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt

on tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud

teadlikuks teise isiku vahendusel vaid siis, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu

vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ja kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel

tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuivõrd etteruttavalt võib öelda,

et asjas ei ole vaidlust sündmuste toimumises 15.09.2019 (kannatanu väidab, et just sellel

päeval süüdistatav teda lõi ja süüdistatav väidab, et sellel kuupäeval põhjustas kannatanu ise

endale need vigastused ja haub kättemaksu), siis saab ka öeda seda, et kannatanu oli 15.09.2019

õhtul kella 19.15-19-20 paiku veel tajutu mõju all. Kas ka puudub alus arvata, et ta moonutab

tõde, sellest edaspidi.

9. Järgnevalt aga saab anda vastuse küsimusele, milliseid vigastusi xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxi kehal nägi. Sellele küsimusele annavad vastuse ekspertiisiakt ja selle

alusdokumendid – kohtus tõenditena uuritud SA Jõgeva Haigla 16.09.2019 tervisekaart nr

xxxxxxxxxxxxja

kannatanu

ülekuulamise

protokolli

lisadeks

olevad

fototabelid

xxxxxxxxxxxxx vigastustest. Tervisekaardist nähtuvalt tuvastati xxxxxx

10. Seega saab ekspertiisiakti ja selle alusdokumentide pinnalt tuvastada, et xxxxxxxxxxxxxx

esinesid 16.09.2019 hulgivigastused, need võivad olla tekkinud 15.09.2019 ja põhjustatud nii

tömpide esemete kui ka sülearvuti toitekaabliga.

11. Kaitsja on seadnud eksperdi arvamuse kahtluse alla ja leiab, et see on ebakonkreetne ja

seetõttu jäävad üles kahtlused. Kohus sellega ei nõustu. Ekspert ei saagi sellistes olukordades

täpsem olla. Kui eksperdilt küsida, kuidas, millal ja millega on inimesele vigastused tekitanud,

siis vastus ei saa olla absoluutne ja saabki piirduda tõdemusega, et vigastused võivad olla

tekkinud algmaterjalides märgitud ajavahemikul ja viisil. Kohus nõustub siinkohal prokuröri

väidetuga, et ei ole mõeldav, et ekspertiisimaterjali hulka kuuluks mingilgi moel võimaliku

kahtlusaluse rusikad ja jalad või nende jäljendid vms. Usutav on, et selles osas jääb ekspertiis

täpsusastmele, et vigastused võivad olla tekkinud löögist rusika või jalaga. Seda, millega täpselt

vigastused tekkisid, teavad ju ainult need inimesed, kes selles löömises osalesid – lööja ja

löödav. Ja lõpuks taandubki otsustamine sellele, keda koostoimes teiste tõenditega, sh

ekspertiisiaktiga uskuda. Just koostoimes teiste tõenditega, mitte ainult ütluste pinnalt. Seetõttu

ei nõustu kohus ka kaitsja seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus süüdistatava sõna on

kannatanu sõna vastu.

12. Eeltoodut arvestades on kohus veendunud, et xxxxxxxxxxxxxl esinesid hulgivigastused,

need tekkisid 15.09.2019 löökidest kõva tömbi ja pikliku esemega, samuti muljumisest ja

pigistamisest kätega ja pikliku esemega. Kohus tuvastab ekspertiisiakti pinnalt sellegi, et

arvestades vigastuste rohkust ja paiknemist kehal on ebatõenäoline, et xxxxxxxxxxxx need

endale omakäeliselt tekitas. Järgnevalt tuleb tuvastada, kes need vigastused xxxxxxxxxxxxxxe

põhjustas.

13. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ütles kohtus, et vigastused põhjustas talle Jelena Fedulova.

Kannatanu ristküsitlus oli suhteliselt kaootiline. Küllap oli see põhjustatud mitmetest

asjaoludest, sh kannatanu enda tervislikust seisundist, aga kindlasti ka sellest, et ta pidi

meenutama asjaolusid, mida ta ilmselt meenutada ei tahaks. Ka tuleb märkida, et kannatanu oli

15.09.2019 toimunud sündmuste kirjeldamisel kohtus detailiderohkem kui kohtueelse

menetluse jooksul ütlusi andes, mis ühelt poolt seab küsimuse alla tema usaldusväärsuse, samas

teiselt poolt saab ka seda mõista. Äärmiselt traumeeriva sündmuse meenutamine võib kaasa

tuua olukorra, kus kannatanule, kes on elanud pikka aega vägivalla all, võib ühte konkreetset

sündmust meenutades meenuda erinevad teised vägivaldsed sündmused ning seega võib neid

erinevaid sündmusi omavahel segi ajada. Ka on loomulik see, et kannatanu on sündmusest

rääkides mõne aja möödudes enesekindlam ja avatum kui vahetult pärast läbielamisi.

Loomulikult võib ka olla, et kannatanu liialdab. Kuid vaatamata sellele, et kannatanu andis

kohtus ristküsitlusel detailsemaid ütlusi, ei tulene need kohtu arvates sellest, et kannatanu

valetaks kogu südmuste ahela kokku. Ka ei tulene detailirohkemad ütlused sellest, et 2019.

aastal oleks kannatanu lihtsalt oma valet rääkides tagasihoidlikum olnud. Kohus sellesse

kogutud tõendikogumi pinnalt ei usu.

14. Oluline on seega kontrollida, kas sündmused, mis on kajastatud süüdistuses ning suures

osas põhinevad kannatanu varasematel ütlustel, on kooskõlas kannatanu kohtus antud ütlusega

(millised kohus loeb usaldusväärseteks) ja teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistuse kohaselt

tungis Jelena Fedulova kallale oma elukaaslaselexxxxxxxxxxxxxxxx, lõi rusikaga vähemalt 20-

l korral xxxxxxxxxxxxxxe vastu pead ja vastu rinda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha.

Jelena Fedulova jätkas tema peksmist jalaga - lüües xxxxxxxxxxxxxle vähemalt 10-l korral

vastu selga, jalgu ja pead, seejärel peksis sülearvuti toitekaabliga xxxxxxxxxxxxxxe vähemalt

4-l korral vastu mõlemat kätt ja vastu selga ning pani toitekaabli ja seejärel püksirihma ümber

xxxxxxxxxxxxx kaela ning kägistas teda. Jelena Fedulova tekitas nende tegevustega

xxxxxxxxxxxxxxe füüsilist valu ja tervisekahjustused.

15.xxxxxxxxxxxxxxja Jelena Fedulova olid elukaaslased ja selles polegi vaidlust. Vaidlus on

aga selles, kuidas kannatanule vigastused tekkisid ja kas need tekitas ikka Jelena Fedulova.

16. xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt toimusid 15.09.2019 sündmused selliselt, nagu on kirjas

süüdistuses – süüdistatav tungis talle kallale, kägistas kätega, lõi rusika ja jalgadega, kannatanu

tundis valu. Lisaks kägistas süüdistatav kannatanut püksirihma ja arvutijuhtmega. Kõike seda

saatis kannatanu sõnul karjumine, alandamine ja sõim. Vahepeal jõi kannatanu enda sõnul

rahustuseks ka viina. Kui Jelena Fedulova kannatanu juurest lahkus, otsustas kannatanu joosta

naaber xxxxxxxxxx juurde, keda aga kodus ei olnud. Kannatanu läks enda sõnul maja küljes

asuvasse kuuri ja jäi sinna ootama. Kui xxxxxxxxxx koos pojaga jõudis, siis oli ta kannatanu

sõnul šokis ja tegi temast telefoniga pilte. Kannatanu politseisse helistada ei soovinud, kuna tal

oli piinlik. Ta jäi xxxxxxxxxx juurde ööseks ja rääkis talle, mis oli juhtunud. xxxxxxxxxx pani

tema mustad riided pesumasinasse ja andis talle rahustit. 16.09.2019 hommikul helistas

xxxxxxxxxxxxolitseisse ja andis rääkimiseks telefonitoru kannatanule. Enne seda palus

kannatanu xxxxx, et ta tuleks temaga kodutallu kaasa, kuid xxxx keeldus, kuna ütles, et kardab.

Kannatanu ütlustest nähtuvalt kartis ta süüdistatavat ja pea kogu nende kooselu vältel kasutas

süüdistatav tema suhtes nii vaimset kui füüsilist vägivalda.

17. Nagu eelnevalt (otsuse punktis 13) sedastatud, loeb kohus kannatanu ütlused

usaldusväärseks. Seda lisaks ka põhjusel, et need riimuvad olulises ulatuses tunnistaja

xxxxxxxxxo ütlustega. Nimelt kinnitab ka kannatanu seda, et põgenes xxxxxxxxxo maja juurde

kuuri, et xxxxx nägi ta vigastusi, pildistas neid. Samuti kirjeldavad nii tunnistaja kui kannatanu,

kuidas esimesel õhtul politseisse ei helistatud, tunnistaja pesi kannatanu määrdunud riided ära,

kannatanu ööbis tunnistaja juures ning hommikul helistati politseisse. Ühtlasi räägib lisaks

tunnistajale ka kannatanu, et rääkis xxxxxxxxxxxx, mis oli juhtunud ja et ta kardab. Kahe isiku

antud ütluste omavahelist riimumist saab kindlasti arvestada, kui hinnata nende ütluste

usaldusväärsust.

18. Süüdistatava ütlused osas, mis puudutab süüdistuses kirjeldatud sündmust (v.a teo

toimepanemise aeg ja koht) ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Need on vastuolus nii

kannatanu ja tunnistaja ütluste kui ka ekspertiisiaktis tuvastatuga. Seetõttu arvab kohus need

oma sisu osas tõendikogumist kõrvale. Küll aga kinnitab süüdistatava ütluste andmise viis ja

tema isik kohtu jaoks kannatanu ütluste usaldusväärsust. Seda eriti osas, mis puudutab

aastatepikkust vaimset ja füüsilist vägivalda ning kannatanu hirmu. Kohus, kuulates ja tajudes

vahetult süüdistatava ristküsitlemist ja tema suhtumist, leiab, et süüdistatav väljendas igati

üleolevust ja arrogantsi nii kannatanu kui kogu nende kooselu suhtes. Selline suhtumine, tema

vastused ja vastamise viis pani kohtu veenduma kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Tõendite

vahetu uurimine maakohtus tähendab ka seda, et kohus ei anna hinnangut mitte üksnes ütluste

sisule, vaid ka nende ütluste usaldusväärsusele. Ütluste usaldusväärsus tuleneb aga mitte üksnes

nende riimumisest teiste tõenditega ja elulisest usutavusest, vaid selle kaasuse puhul ka ütluste

andja isikust. Kaitsja väide, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, ei ole kohtu hinnangul

õige ei selle kaasuse ega ka teiste analoogsete juhtumite puhul, kuivõrd sõna taga on alati

inimene. Seega tuleb lisaks sõna sisule anda hinnang ka selle sõna ütlejale. Süüdistatava

ülekuulamisest nähtus kohtu jaoks, et kannatanu kirjeldus toimunu kohta, mis omakorda

kinnitab süüdistuses kirjapandut, on eluliselt usutav – süüdistatav on sellisteks tegudeks

kannatanu suhtes võimeline.

19. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Jelena Fedulova tahtis

xxxxxxxxxxxxx lüüa ja kägistada ja sealjuures teadis ta, et põhjustab xxxxxxxxxxxxxxx valu

ja tervisekahjustused. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud KarS § 121 lg 2 p 2

subjektiivne süüteokoosseis.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista

talle karistus.

22. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega.

23. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas

omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

24. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise

karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest

küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt

mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.

25. Prokuröri arvetes ei ole rahaline karistus karistusliigina kohaldatav. Kohus nõustub sellega.

Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Jelena Fedulova 2018. a tulude kohta, ka kohtuistungil

ei selgunud, millest täpselt Jelena Fedulova elatub. Samas ei ole Jelena Fedulova pöördunud

sotsiaalteenuste või -abi saamiseks ka xxxxxxx valla poole. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõistlik

rahalise karistuse näol esitada sissenõuet Jelena Fedulova varale, sest ilmselt ei täidaks karistus

sellisel juhul oma eesmärke. Eesmärk on siiski ennekõike suunata inimene tagasi

õiguskuulekale teele, kuid kui inimesel ei ole varasid, et rahalist karistust täita, tekitab see uusi

probleeme ja suurendab tõenäosust, et

probleeme lahendatakse uute süütegude

toimepanemisega.

26. Seega on kohane karistada Jelena Fedulovat vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2 keskmine

sanktsioonimäär on 2 aastat ja 6 kuud. Prokurör taotles karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus

nõustub selle karistusettepanekuga, sest karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik

saavutada ka keskmisest madalama määraga.

27. Vangistus on raskeim karistusliik, mistõttu sellise karistusliigi mõistmine tähendab riigi

suurimat hukkamõistu toimepandud teole. Kohus nõustub prokuröriga, et vägivald lähedaste

suhtes ja koduseinte vahel, eriti pikaajaline ja süsteemne, on tõsine ühiskondlik probleem. Küll

aga ei arva kohus, et kriminaalkaristus on miski, mis selle probleemi lahendada suudaks.

Seetõttu ei pea ka kohus põhjendatuks pelgalt selle tõttu, et tegemist oli KarS § 121 lg 2 p 2

teoga, st lähisuhtes toimepandud vägivallaga, karistada süüdistatavat suuremas määras.

28. Jelena Fedulova süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Õiguskirjanduse kohaselt

mõjutav süüd nii tegu ja tagajärge kui motiivi ja eesmärki iseloomustavad asjaolud. Ehkki

praegu oli tegemist löömisega mitmel korral, siis kannatanule tekkinud vigastused olid kohtu

hinnangul kergemat laadi. Lisaks saab kogutud tõenditest järeldada, et süüdistatava tegevus

polnud suunatud mitte kannatanu vigastamisele ja füüsilise valu tekitamisele, vaid

esmajärjekorras tema alandamisele ja mõnitamisele. Kohus möönab, et ka vaimne vägivald on

üks vägivalla alaliike, kuid süüdistuse sisuks oleva Kars § 121 kaitseala on eelkõige kehaline

heaolu, samuti pole süüdistuses vaimset vägivalda süüdistatavale ette heidetud. Ka on

süüdistatav varem kriminaal- ja ka väärteokorras karistamata. Selliste inimeste puhul on

võimalik karistuse eesmärke enamasti saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.

29. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Nimelt on

põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmine. Eripreventiivse

eesmärgi osas tuleb nõustuda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on

minimaalne – süüdistatav ja kannatanu on lõpetanud kooselulised suhted, süüdistatava varasem

käitumine on olnud õiguskuulekas. Seetõttu tema ühiskonnast eraldamine ja vanglasse

paigutamine võib pigem raskendada vabanendes Jelena Fedulova taasühiskonnastumist.

Katseaeg võimaldab kohtu hinnangul sellist inimest, nagu on seda süüdistatav, ka paremini

kontrollida. Kohtu arvates on sellise arrogantse suhtumisega inimeste puhul motivatsioon

õiguskuulekaks käitumiseks suurem, kui nad viibivad vabaduses, samas teadmisega, et iga

järgmine rikkumine tähendab vanglasse minekut. Otse vanglasse saatmine ei mõju samavõrd

motiveerivalt ja võib pigem kaasa tuua kättemaksusoovi kannatanule. Kuna süüdistatava näol

ei ole ka tegemist ühiskonna jaoks niivõrd ohtliku inimesega, kes tuleks esimesel võimalusel

reaalselt vanglasse saata, siis peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut määrata

süüdistatavale katseaeg ja jätta karistus täielikult täitmisele pööramata. Katseaja pikkuseks

määrata kaks aastat. Seega on Jelena Feduloval kahe aasta jooksul võimalik näidata, et usaldus,

mida riik tema suhtes üles näitab, on põhjendatud. Vastupidisel juhul järgneb juba oluliselt

jõulisem reaktsioon.

III Kriminaalmenetluse kulud

30. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot, ekspertiisitasu (KrMS § 175 lg 1 p 3) kokku

summas 61 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 1250,52

eurot.

31. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on

põhjendatud mõista süüdimõistetult Jelena Fedulovalt menetluskuluna riigi kasuks välja

sundraha, ekspertiisitasu ja määratud kaitsjale tasutud tasud kokku summas 2187,52 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jelena Feduloval on õigus menetluskulud tasuda ühe aasta

jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates selliselt, et Jelena Fedulova on

kohustatud alates jaanuarist 2021. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt

182 eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 185,52 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik