1-21-143/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjaanuar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-143 (20233001479) Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Ragnar Plistkin prokurör Süüdistatav I.G isikukood XXX; elukoht ; Eesti Vabariigi XXX kodan
Legislator headnote
AI generated1-21-143/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: – hematoomid kätel Sel moel pani I.G toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-21-143
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-143 (20233001479)
Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi I.G
121 lg 2 p 3 süüdistuses KarS § järgi, kokkuleppemenetluses
Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Ragnar Plistkin prokurör Süüdistatav I.G isikukood XXX; elukoht ; Eesti Vabariigi XXX kodan
ik; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX Eelnevalt kriminaalkorras karistatud 20.04.2017 Viru Maakohtu otsusega KarS § järgi kohaldades KarS §
121 lg 2 p 2, 3
73 lg 4, § 65 lg 2 sätestatut liitkaristusena vangistus 6 kuud ja rahaline karistus 57 päevamäära ulatuses, s.o summas 570 eurot. KarS §
69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud 6 kuud vangistust 180 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Rahaline karistus viidi täide iseseisvalt. Karistus on täidetud 23.03.2018. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 21.11.2020, Viru Maakohtu 23.11.2020 määrusega kohaldati tõkendina vahistamist kuni heks kuuks, s.o kuni 21.12.2020 ü Kaitsja Dmitri Koroljov
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS -dest 248 lg 1 p- - -dest 306, ) § st 5, § st 249 ja §
311 ja 313 maakohus otsustas:
Tunnistada I.G süüdi KarS § 1 järgi ja mõista talle karistuseks
21 lg 2 p 3 vangistus 11 ( ) kuud. üksteist
1-21-143
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistu ü ses viibitud 1 ( ks) kuu, s.o 21.11.2020 kuni 21.12.2020. I.G vangistus 10 ärakandmata karistus on ( ) kuud. kümme
KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud, kuid kandmata karistuse osa, I.G-le s.o vangistust, 300 ( lmsada
10 (kümme) kuud ko ) tunni üldkasuliku tööga.
KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ü
1 ( ks) aasta ja 2 (kaks) kuud
alates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § I.G
75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p- . I.G on s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustatud:
1. elama alalises elukohas aadressil ;
XXX
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. luma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma al kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. mitte tarvitama alkoholi.
Lähenemiskeeld: KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada I.G-le kannatanu (ik XXX I V ) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates I.G-l :
- läheneda avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toi I
V tlustusja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes viibimiskohtades lähemale I
V kui 20 (kaks ) meetrit ning suhelda nendes kohtades; kümmend I V
- viibida kannatanu elukohas aadressil ja selle I V XXX lähiümbruses mitte lähemal kui meetrit.
20 (kakskümmend)
I
V juhuslikul kohtumisel on I.G kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda
I V vähemalt 20 (kakskümmend) meetri kaugusele.
Lubada I.G-l
riigiasutustes ja ametites seoses tsiviilasjadega, läheneda I V – mis puudutavad mõlemate õigusi ja kohustusi.
Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluskulud: Mõista Vabariigi kasuks välja: I.G-lt Eesti
- sundraha summas (kaheksasada seitse nd kuus)
kümme eurot; - menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetluses summas (viissada kaks
kümmend üheksa) eurot ja 20 senti.
Jätta riigi kanda õigusabi kohtumenetluses tekkinud kulu mmas 38 su (kolmkümmend kaheksa) eurot
40 senti. ja
1-21-143
KrMS § 180 lg 3 alusel peab temalt väljamõistetud I.G sundraha ja menetluskulu kogusummas 1 405 eurot eurot ja 20 senti tasuma ( ) üks tuhat nelisada viis kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta oksul. (ühe) jo
Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas nr EE401700017002872300 või LUMINOR BANK pangas. 99921700001282 ning Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus I.G , 1-21-143 „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile , täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9.
. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega S
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole üüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. I.G selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20.04.2017 süüdistatakse kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17- -
3936 KarS § 121 lg 2 p de ja 3 järgi kriminaalkorras karistatud, 20.11.2020 kella 14.00 ja 17.00 vahelisel ajal asuvas korteris, olles XXX alkoholijoobes,
lõi oma endist elukaaslast I V peopesaga vastu nägu. Seejärel tegi I.G
I V näo suunas käega kolm lööki, kuid löögid tabasid käelaba, millega viimane I
V kaitses oma nägu. Samuti I.G haaras käega kaelast kinni ning hakkas teda I V kägistama. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas I.G füüsilist valu ja I V kehavigastusi e ja punetuse kaela piirkonnas.
– hematoomid kätel Sel moel pani I.G toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kooskõlas prokurör I.G D. , tema kaitsja Koroljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri
R. Plistkini kokkuleppega
: vahel sõlmitud taotleb prokurör kohtus I.G süüdimõistmist -
121 lg 2 p-s 3 kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 11 kuu
KarS § ettenähtud pikkuse vangistusega. Lugeda eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa asendada
1 aasta ja 2 kuud alates
0 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kohtuotsuse jõustumisest. on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § I.G
75 lg 1 p-des 1-6 lg 2 p-s 2 deid ja kohustusi ja sätestatud kontrollnõu . Kannatanu isikuõiguste kaitseks kuulub kohaldamisele lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusummas 1 405,20 eurot kuulub I.G-lt le. riigi kanda
väljamõistmise Kohtumenetluses tekkinud kaitsekulu jääb . Menetluskulude
otsuse st 1 aasta jooksul. tasumist võimaldatakse I.G-le jõustumise
3. Kohtuistungil avaldas , I.G et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud
jooksul õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta temalt väljamõistetavad menetluskulud. Lähenemiskeelu tingimused ja selle rikkumise tagajärjed on arusaadavad. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku ko
kkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. 4. Prokurör sõlmitud k ja kaitsja toetas id okkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
1-21-143
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõist süüdi § järgi mõista talle a I.G KarS
121 lg 2 p 3
ja kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks oleva te elektrooniliste andmekandja suhtes
neid te – on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis.
/allkirjastatud digitaalselt/