1-20-9257/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

11. jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-20-9257 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi Kalev Jaski (isikukood 36708192759) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Kalev Jask, kannatanud V.J. ja A.J. , apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta A.J. i ja V.J. i apellatsioon ning Kalev Jaski apellatsioon Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada need esitajatele.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

1. Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020 otsusega tunnistati Kalev Jask kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi oma vanemate V.J. i ja A.J. i kehalises väärkohtlemises ning teda karistati 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. Vangistuse algusaega arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 16. novembrist 2020.

2. 29. detsembril 2020 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus V.J. i ja A.J. i 28. detsembril 2020 postitatud apellatsioon. V.J. ja A.J. vaidlustasid K. Jaskile mõistetud karistuse. Nad märkisid, et neil pole vastuväiteid karistuse pikkusele, kuid nad paluvad muuta karistuse kandmise viisi: vabastada K. Jask tingimuslikult karistusest ja anda talle võimalus karistuse kandmiseks kodus elektroonilise valve all. V.J. ja A.J. tõid esile, et nad on mõlemad invaliidid (eluaegse töötamise järel) ja nende tervis on äärmiselt halvas seisus. Iseäranis A.J. i tervise ja vanuse tõttu ei ole võimalik poja K. Jaski karistuse kandmise viis – reaalne vangistus. V.J. ja A.J. vajavad

K. Jaski nende juures viibimist ööpäevaringselt oma elu ning toimetuleku tõttu. Sotsiaalabi korras enese ellu kedagi võõrast nad ei soovi ja nende ajakava tõttu ei oleks see ka võimalik.

3. 31. detsembril 2020 registreeriti ringkonnakohtus ka K. Jaski apellatsioon. Apellatsioon kattus sõna-sõnalt V.J. i ja A.J. i poolt esitatuga.

Ringkonnakohtu seisukoht

2(2)

4. Vaidlustatud kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 järgi on kohtumenetluse poolel erandlikult apellatsiooniõigus siis, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Samuti võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Kokkuleppemenetluses on kohtumenetluse poolteks prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja (KrMS § 246 lg 1), ehk nemad on apellatsiooniõigusega isikuteks, keda nimetatakse KrMS §

318 lg 4 esimeses lauses. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustasid kannatanud V.J. ja A.J. , kes kohtumenetluse pooleks ei ole. Seega pole neil ka õigust kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Samuti olgu märgitud, et KrMS § 318 lg 4 esimene lause annab kohtumenetluse poolele apellatsiooniõiguse üksnes menetluslikes küsimustes, s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või KrMS § 339 lg 1 rikkumise korral. Et sellised rikkumised esineksid, apellatsioonis ei väideta. Seetõttu ei oleks V.J. ja A.J. apellatsiooniõigusega isikuteks ka juhul, kui neid saaks pidada kohtumenetluse poolteks.

6. Maakohtu otsuse apelleeris ka süüdistatav K. Jask, edastades ringkonnakohtule allkirjastatuna sama apellatsiooni, mille olid esitanud ka tema vanemad – kannatanud V.J. ja A.J. . Nagu juba märgitud, ei väideta apellatsioonis, et kriminaalasjas oleks rikutud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme või KrMS § 339 lg-t 1. Samuti ei ole selles kahtluse alla seatud, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, see on õigesti kvalifitseeritud ja selle eest on maakohus mõistnud seadusele vastava karistuse. Ehk seega – apellatsioonis ei viidata ühelegi KrMS § 318 lg-st 4 tulenevale alusele, mis annaks K. Jaskile õiguse tema osas tehtud süüdimõistvat otsust vaidlustada. Mingeidki minetusi, sh esimese astme kohtu poolt süüdistatavale karistuse mõistmisel seadusega antud kaalutlusruumi piiridest väljumist, ei tuvasta ka ringkonnakohus ise. Eelnevast järelduvalt puudub ka K. Jaskil endal apellatsiooniõigus.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuivõrd V.J. il, A.J. il ja ka K. Jaskil ei ole eelmärgitud põhjustel õigust esitada apellatsiooni, tuleb apellatsioonid jätta läbi vaatamata ja isikutele tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)