1-06-9331/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-9331

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2010.

a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-9331 Kohtunik Haide Rimmel Kriminaalasi I.G süüdistus KarS § 424 järgi Taotluse esitaja

Advokaat Anti Aasmaa, Advokaadibüroo Uno Feldschmidt Rakvere osakond, Turuplats 3 Rakvere linn 44310 Taotlus

I.G karistuse kandmisest vabastamiseks ja karistusandmete kustutamiseks RESOLUTSIOON

Jätta advokaat Anti Aasmaa taotlus rahuldamata. ed

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse alates määrusest teadasaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

I.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 10.11.2006.a otsusega nr1-06-9331 ja

KarS § 424 järgi karistati teda rahalise karistusega 240 päevamäära s.o 49680 krooni. Lisakaristusena võeti I.G-lt KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks.

I.G kaitsja advokaa kohtule alljärgnevad t Anti Aasmaa esitas 01.10.2009.a

taotlused: 1) eni Tartu Maakohtu 10.11.2006.a Peatada kuni asjas tehtava lahendi jõustumis otsuse kriminaalasjas nr 1-06- 2) kriminaalasjas nr 9331 täitmine; Vabastada I.G

1-06-9331 Tartu Maak

ohtu 10.11.2006.a. kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud

karistuse edasisest kandmisest; 3) Kustu

tada karistusregistrist andmed I.G

karistamise kohta 10.11.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9331; 4)

2 (3) Tunnistada vajadusel Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse -ga 12 lg 1 ja - 23 lg 2; 5) § 7 lg 4 vastuolus olevaks Põhiseaduse § § ga Vajadusel tunnistada Põhiseaduse § 12 lg 1 ja § 23 lg 2 vastuolus olevaks seadusandja poolt

regu se kandmisest latsiooni kehtestamata jätmine karistusregistriseaduses, et karistu

eelpoolviidatud PS sätete alusel vabastatavate süüdimõistetute andmed kustutataks karistusregistrist. 6)

Edastada tehtav kohtumäärus EV Riigikohtule.

Taotlust haselt kohustati e põhjenduste ko Tartu Maakohtu 07.05.2009.a kohtumäärusega

süüdimõistetut iga kuu 30.kuupäevaks kandma kohtutäitur Janek Pooli arveldusarvele 2000.00 krooni kuni 30.04.2010.a. Käesolevaks ajaks on I.G tegu dekriminaliseeritud.

Toimiku materja kriminaalasjas nr 1-06-9331 lidest nähtuvalt tuvastati I.G

alkoholi alla 0,40 mg/l kohta. Ühtlasi nähtub Jõgeva haigla joobeekspertiisi aktist nr 48 ei nähtu, et väliselt olek tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilise us d

funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu I.G ilmselgelt ei olnud võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

K ajal ei ole tegu karistatav KarS § 424 järgi st kuriteona. Kuni äesoleval I.G

30.06.2009.a astuses kehtis KarS § 424 dispositsioon alljärgnevas sõn Mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

19.11.2009.a võttis EV Riigikogu vastu Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse, mis muuhulgas sõnastas alates 01.07.2009.a KarS §

424 dispositsiooni järgnevalt „Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis“. Seega ei kehtesta KarS § 424 enam alates 01.07.2009.a. erisubjektsust ning selles mõttes on

tegemist isiku olukorda raskendava seadusega KarS § 5 lg 3 mõttes ning see ei saa omada tagasiulatuvat jõudu. Samas lg 1 ja 2 kehtestamine alates 01.07.2009.a omab Liiklusseaduse § 20 lg 3´ käesoleva

kaasuse pinnalt I.G suhtes KarS § 5 lg 2 mõttes toimet, mis välistab teo karistatavuse ning peaks seega omama selles osas ka tagasiulatuvat jõudu.

Vastavalt kehtiva LS § 20 lg 31 p le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes - grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi

alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates 1. juulist 2009.a KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või

trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2

sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku

käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik

järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

Seega ei ole I.G kriminaalasjas tuvastatud alkoholikogus käsitatav alates 01.07.2009.a ustunud seaduse alusel enam alkoholijoobena ning tema kriminaalvastutusele jõ võtmine oleks käesolevas õigusruumis välistatud. I.G on varem kriminaalkorras karistamata isik. Põhiseaduse § 23 lõike 2 teisest

lausest ei tulene süüdimõistetu õigust lõplikult täide viidud karistuse kergendamisele, vaid üksnes veel täideviimisel oleva karistuse vastavusse viimisele seadusega, mis hakkas kehtima

pärast kohtuotsuse jõustumist. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et Riigikohtu tõlgenduse kohaselt hõlmab karistuse mõiste Põhiseaduse § 23 lõike 2 teise lause tähenduses ka selliseid

isiku süüdimõistmisest tulenevaid negatiivseid karistusõiguslikke järelmeid, mida ei ole

formaalses karistusõiguses karistusena sätestatud, näiteks isiku karistusandmete kajastamist

3 (3)

karistusregistris. (RKÜK 02 07 p 22). Kuna I.G ei .06.2008.a otsus nr 3-4-1-19- ole varem kriminaalkorras karistatud isik siis rikub tema põhiõigusi ka jätkuv karistusregistris

olemine kuriteo toimepannud isikuna teo eest, mida kehtiv õigus enam kuriteoks ei loe.

Teadaolevalt on kriminaalkorras karistatud isikutele kehtestatud erinevad piirangud tööjõuturul, ameti valimisel, relvaloa taotlemisel jms.

Karistusseadustiku Rakendamise seaduse § 1 lg 3 sätestas, et karistuse kandmisest vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik, kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Sama seaduse § 1 lg 5 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isiku karistusandmed kustutatakse karistusregistrist. Sellest tulenevalt tuleks I.G 10.11.2006.a Tartu Maakohtu otsuse karistusandmed karistusregistrist

kustutada, kuigi Karistusregistriseadus selleks otseselt alust ei anna (seaduse lünk). Kohaldamisele kuulub seaduse analoogia alusel eelmises lõigus viidatud regulatsioon.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus leiab, et advokaadi taotlused tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 2

p 4 sätestab § 424 redaktsiooni: Mootorsõiduki või –

trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või Liiklusseaduse § 20 lg 3´ kuni kolmeaastase vangistusega.

lg 1 ja 2 alates 01.07.2009.a kehtiva redaktsiooni kohaselt juht loetakse alkoholijoobes

olevaks kui:

1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes

liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi;

2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 koholi ning väliselt on tajutavad tema milligrammi al tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille

tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. I.G

oli tuvastatud joove 0,43 milligrammi liitri kohta. Seega ei ole sarnane tegu

käesoleval ajal kriminaliseeritud. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega

seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 kohaselt sama seaduse § 2 punktis 4

sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldada tagasiulatuvalt isikutele, kelle

suhtes jõustus kohtuotsus enne 01.07.2009.a. I.G joobes juhtimises

süüdimõistev kohtuotsus jõustus 16.04.2007.a, seega enne nimetatud tähtaega ning tema

suhtes KarS § 424 muudatust ei kohaldata. Käesolevaks ajaks on seadusemuudatused jõustunud ligi aasta tagasi ning on võimalik öelda,

et kohtupraktikas on nimetatud küsimuses antud tõlgendus selline, et juba süüdimõistetud isikuid karistuse kandmisest ei vabastata ja nende karistusi ei kustutata. Eeltoodust tuleneval tuleb kaitsja taotlused rahuldamata jätta.

Kohus määruse tegemisel juhindub KrMS §-dest 431 ja 432 lg 1.

Haide Rimmel kohtunik