2-20-2219/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-20-2219

RAXOEST OÜ hagi OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA

ja ERI-Ehitustööd OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

9 887,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

RAXOEST

OÜ

(registrikood

11284673),

lepinguline esindaja K K

Kostja 1 OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (registrikood

10982576), lepinguline esindaja S T

Kostja 2 ERI-Ehitustööd OÜ (registrikood 12329277),

lepinguline esindaja vandeadvokaat L L

AAsja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista OSAÜHINGULT EHITUSTEHNIKA ja ERI-Ehitustööd OÜ-lt solidaarselt

välja RAXOEST OÜ kasuks tekitatud kahju 5 275,34 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 127,16 eurot, kokku 5 402,50 eurot.

3. Mõista OSAÜHINGULT EHITUSTEHNIKA ja ERI-Ehitustööd OÜ-lt solidaarselt

välja RAXOEST OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud

määras põhivõlalt 5 402,50 eurot alates 08.01.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta RAXOEST OÜ 09.12.2020 taotlus enamtasutud riigilõivu 50 euro

tagastamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(7)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Esitatud asjaoludel teostas hageja xxx ehitusplatsil ehitustöid Xxx AS alltöövõtjana kui ka Xxx

AS alltöövõtjate alltöövõtjana. 06.08.2019 põrkas kostja 1 opereeritud tornkraana kokku hagejale

kuulunud geodeetiliste seadmetega (statiiv ja elektrontahhümeeter Trimble S5), mille tulemusel

kukkusid seadmed kaevikusse ja purunesid. Tornkraana opereerimist assisteeris troppijana

kostja 2. Seadmete ülevaatusel tuvastati nende kasutuskõlbmatus ning seadme töökorda viimise

hinnana 6 313 eurot, millest tööde hind on 600 eurot ja varuosade hind 5 713 eurot. Hageja lasi

seadmed korda teha ning tasus selle eest. Sellel ajal kui seadet parandati, pidi hageja rentima

asendusseadme, mille üür läks kahel kuul kokku maksma 1 320 eurot. Hageja soovib kostjatelt

eelnevalt nimetatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja taotleb kahju hüvitamist

kostjatelt solidaarselt VÕS § 137 alusel ning alternatiivselt VÕS § 138 alusel vastavalt konkreetse

kostja poolt kahju tekitamise tõenäosuse määrale.

2. Hageja täpsustas 10.08.2020 menetlusdokumendis enda nõuet. Hageja vähendas oma

hagiavalduses olevat nõuet kuludelt arvestatud käibemaksu võrra ja esitas täiendava nõude

asendusseadme rendi 500 euro osas. Hageja uus põhinõude suurus on 7 913 eurot, mis moodustub

8 895,60 eurot (esialgne hagi nõue) – 1 482,60 (käibemaks) + 500 (asendusseadme rent

septembris).

3. Hageja palus 10.08.2020 menetlusdokumendis mõista VÕS § 137 alusel kostjatelt välja

solidaarselt tekitatud kahjuna 7 913 eurot, alates 20.09.2019 kuni 11.02.2020 sissenõutavaks

muutunud viivis summas 251,28 eurot ning alates 12.02.2020 seadusejärgne viivis tähtaegselt

tasumata summa 7 913 eurot tasumata jäägilt kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Alternatiivselt

palub hageja mõista VÕS § 138 alusel kostjatelt välja ühiselt tekitatud kahjuna 7 913 eurot, alates

20.09.2019 kuni 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 251,28 eurot ning alates

12.02.2020 seadusejärgne viivis tähtaegselt tasumata summa 7 913 eurot tasumata jäägilt kuni

kahju täieliku hüvitamiseni, mõistes eelnimetatud summad kummaltki kostjalt välja võrdses

ulatuses, s.o. pool nimetatud summadest kostjalt 1 ja pool kostjalt 2. Hageja palub jätta kõik

menetluskulud sõltuvalt asja lahendamise tulemusest solidaarselt või ühiselt kostja 1 ja kostja 2

kanda, mõistes neilt tähtaegselt tasumata menetluskuludelt hageja kasuks välja seadusjärgne

viivis.

KOSTJA 1 VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 1 väitel on tõendamata hagi aluseks olevad asjaolud.

Hageja taotleb kahju hüvitamist deliktiliselt tulenevalt omandi kahjustamisest, kuid hageja pole

tõendanud, et kahjustatud seadmed olid hageja omandis. Samuti on tõendamata, et tornkraanat

opereeris kostja 1. Kostja 1 väitel ei opereerinud tema tornkraanat. Kostja 1 rentis kraanat AS-ile

Xxx, kes ei tellinud kostjalt 1 tõstetöid, vaid üksnes kraana ja kraanajuhi. Seega vastutab

võimaliku kahju tekitamise eest mitte kostja 1 vaid AS Xxx. Lisaks on tõendamata, et viga saanud

seade asus ehitusobjektil ning et renditud seadmeid kasutati seoses hagis kirjeldatud

kahjujuhtumiga. Hageja võib olla rikastunud, kui seadmele pandi uued varuosad, mistõttu tuleb

vastav rikastumine kahjust maha arvata. Samuti tuleb maha arvata käibemaks, sest hageja on

käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu maha arvata. Kui kahjunõue on põhjendatud, tuleks

kahju suurust vähendada, kuna jättes oma seadmed kraana tööpiirkonda, oli hageja hooletu ning

aitas kaasa kahju tekkimisele. Lisaks aitas hageja kahju tekkimisele kaasa jättes sõlmimata

kindlustuslepingu. Samuti ei ole kostjale 1 teada, kas troppijal olid läbitud vajalikud koolitused.

5. Hiljem täpsustas kostja 1 õiguslike põhjenduste osas, et kostja 1 ei saa vastutada VÕS § 1054

lg 1 alusel, sest kostja täitis hoopis AS-i Xxx kohustust ning AS Xxx peaks viidatud sätte teise

lõike alusel vastutama kostja 1 töötaja võimaliku tegevuse eest. Võimalikud AS-iga Xxx sõlmitud

lepingust tulenevad riskijaotused puudutavad üksnes nende vahelist suhet. Kostja 1 taotles, et

kohus oma siseveendumuse kohaselt hindaks, missuguses ulatuses tuleb hageja nõudest maha

arvestada rikkumisega saadud kasu.

3(7)

KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja 2 vaidles samuti hagile vastu leides, et hagi tuleks jätta tema suhtes rahuldamata.

Kostja 2 teostas töid AS-ile Xxx, kuid kostja 2 ei teostanud kraana opereerimist. Kostja 2 andis

kostja 1 töötajale juhise tõsta kraana külge kinnitatud pakk ja paigaldada see süvendisse, kuid

kostja 1 töötaja selle asemel lohistas pakki, mis tõi kaasa kokkupõrke hageja seadmetega. Kraana

opereerimise kohustus oli AS-il Xxx, kes teostas tööd kostjalt 1 renditud kraana ja kraana juhiga.

Seetõttu põhjustas kahju kostja 1. Kostjal 2 ei olnud mingit võimalust ühegi tegevusega kahju

tekkimist vältida. Samas oli hagejal hoolikalt käitudes võimalik oma tegevusega vältida kahju

tekkimist jälgides tööohtusplaanis toodud keelde ning head ehitustava. AS-iga Xxx sõlmitud

lepingute lisas on kirjas, et tõstetööde tsoonis ei tohi töötada teisi alltöövõtjaid. Kui hagejaga

sellist kokkulepet ei sõlmitud, kehtib kostja 2 väitel eeltoodu siiski hea ehitustavana. Hageja kui

pikaajalise kogemusega tööde teostaja pidi olema selle tavaga kursis. Ehituspäeviku järgi ei olnud

hagejal ehitusobjektil töid ette nähtud ning seetõttu ei oleks tohtinud seal olla ka hageja seadmeid.

Hiljem täpsustas kostja 2, et tuvastatud asjaolude polnud hagejal keelatud kraana töötsoonis töid

teha. Seetõttu ei saanud kostjalt 2 oodata, et ta oleks kohustanud hagejat töötsoonist lahkuma või

sealt oma seadmed ära viima. Seetõttu ei saa kostjale 2 ette heita ühegi nõutud teo tegemata

jätmist.

7. Kostja 2 vaidles lisaks hagi aluseks olevatele asjaoludele vastu ka õiguslikele põhjendustele.

Kostja 2 hinnangul ei saa hageja esitada nõuet deliktilise kahjuna, kuna tulenevalt AS-iga Xxx

sõlmitud lepingust, on tegemist lepingulise kahjuga. Kostja 1 ja AS Xxxi vahel sõlmitud lepingu

kohaselt osutas kostja 1 AS-ile Xxx kraana opereerimise tööd ning kostja 1 kohustus ka vastutama

kraanadega seotud avariide likvideerimises. Kostja 2 ei ole ühtegi lepingulist kohustust rikkunud.

Kostja 2 saaks vastutada tekkinud kahju eest juhul, kui kostjal 2 oleks olnud kohustus midagi teha

ning ta oleks jätnud teo tegemata, kuid kostjale 2 ei ole ette heidetud ühtegi konkreetset tegu.

Samuti leidis kostja 2, et hageja panustas ise kahju tekitamisesse. Kostja 2 arvates ei ole rendikulu

kahjuna hüvitatav.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus täitis selgitamiskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (kd I, lk 142-146 pöördel). Kohus leidis mh, et hageja nõuded kostjate vastu

tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni järgi.

10. Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Liisingulepingu alusel

hageja valduses olevad geodeetilised seadmed said kahjustada 06.08.2019 ehitusobjektil

toimunud tõstetööde käigus. Toimus kokkupõrge kraana koorma ja hageja valduses olevate

geodeetiliste seadmete vahel. Hageja esitas nõude kostjate vastu VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel

solidaarset ja alternatiivselt konkreetse kostja poolt kahju tekitamise tõenäosuse määrale.

Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib

võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (VÕS

§ 65 lg 2). Kostja 2 asus 09.12.2020 kohtuistungil seisukohale, et hageja nõue tuleks lahendada

riskivastutuse sätete alusel (VÕS § 1056 lg 1).

11. Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kohus kvalifitseerib hageja nõude VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 5 alusel. Õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab hüvitama tekitatud kahju,

kui ta on süüdi või vastutab kahju tekitamise eest (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on

õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS §

1045 lg 1 p 5). Seega peab hageja tõendama kostja(te) teo, hagejale tekkinud kahju, põhjusliku

seose kahju ja teo vahel ning teo õigusvastasuse ehk kahjustatud eseme omandi või sellelaadse

suhte. Süü olemasolu eeldatakse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt

4(7)

hagejale kahju, vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad mõne õigusvastasust välistava

asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).

12. Kohus analüüsib, kas hagejal on õigus kostjate vastu nõuet esitada. Kohtule esitatud tõendite

alusel on hageja liisinguvõtjana geodeetiliste seadmete valdaja (kd I, tl 117-125). Kohtupraktika

kohaselt saab liisinguvõtja suhet liisinguesemega pidada piisavaks, et esitada liisingueseme

kahjustamisest tekkinud nõudeid kahju tekitaja kindlustusandja vastu (RKTKo 2-16-3600, p 12).

Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitseb mh liisinguvõtjat kui

liisingueseme valdajat. Valduse rikkumise delikti puhul on kannatanuks asja valdaja (vt

Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, lk 761). Õigustatud isikuks hagi esitamisel saab

pidada lisaks liisinguandjale kui asja omanikule ka liisinguvõtjat kui asja valdajat, kes kannab

selle asja hävimise ja kahjustamise riisikot ning keda tuleb seetõttu selles küsimuses käsitada

omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Seega annavad VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 hagejale õiguse liisinguvõtjana nõuda kahju tekitajatelt õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamist.

13. Kohus tuvastab kas esineb kostjatele ette heidetav tegu.

13.1 Kostja 1 andis õnnetuse põhjustanud tornkraana koos kraanajuhiga rendilepingu alusel AS

Xxx kasutusse. Kostja 1 vastutus välja üüritud kraanajuhi tegevuse eest saab tuleneda VÕS §-ist

1054. Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle

isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine

oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega (VÕS § 1054 lg 1). Pidev kasutamine võib

väljenduda töösuhte olemasolus, kuid võib seisneda ka muud liiki lepingulisel suhte alusel

vahetatud sooritustes.1 Samas ei välista vastutus teise isiku eest kahju põhjustanud isiku vastutust

kahju eest kannatanu suhtes.2 Seetõttu ka juhul, kui AS Xxx oleks oma kohustuse täitmisel

kasutanud kostjat 1 või AS Xxx vastutaks VÕS § 1054 alusel kostja 1 tegevuse eest, siis ei välista

see kostja 1 enda vastutust hageja ees.

13.2 Tornkraana poolt armatuuri koorma tõstmisel kaevikusse toimus kokkupõrge koorma ja

seadmete vahel, mille tõttu kukkusid seadmed kokkupõrke tulemusena alla kaevikusse ja

purunesid. Tornkraanat objektil opereeris kostja 1 töötaja. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et

tornkraana juhi tegevuse eest vastutab kostja 1. Kohtule esitatud kostja 1 ja Xxx AS vahel

sõlmitud rendilepingust nähtuvalt kohustus kostja 1 komplekteerima kraanad oma töötajatega,

kes omavad vastavat, tornkraanal töötamist lubavat tunnistust (kd I, tl 45). Seega opereeris

tornkraanat kostja 1 töötaja, so kraanajuht. Kostja 2 sõnul andis kostja 2 juhise kostjale 1 selles

osas, kuhu mingi ehitustoode tõsta. Kostja 2 sõnul andis S K raadio teel kraanajuhile juhise pakk

tõsta ja paigaldada süvendisse. Tunnistaja J.Ji ütlustega on tõendatud, et S K võttis kaevikus

koorma vastu, kas ta ka koorma kraana konksu külge kinnitas seda tunnistaja ei näinud (kd I, tl

34 pöördel). Tunnistaja J.J nägi ka kuidas pakk läks seadme peael ja S karjus „stopp“. Kraana

nool läks vales suunas edasi. Kraanajuht tuli alla ja hakkas kohe vabandama (kd I, tl 35).

13.3 Kostjal 2 sõnul oli tema töötajal S K kostja 1 kraanajuhiga raadioside ühendus (vt kostja 2

vastus hagile, p 2.1.6, kd I, tl 56). Seega oli kostja 2 töötajal võimalik kraanajuhti tõste ajal

raadioside teel instrueerida. Kohtu hinnnagul sai raadioside eesmärgiks olla maa pealt tõstetööde

juhtimine. „Stopp“ karjumine ei ole kraanajuhile tõstet teostades kuulda. Kostja 1 ja Xxx AS

vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kostjal 2 kohustus tagada töö teostamise käigus ehitusobjektil

olevate kolmandate isikute vara kaitse (lepingu p 8.18, I kd, tl 63 pöördel). Samuti on nimetatud

lepingu p 8.29 kohaselt kostja 2 kohustatud määrama tõsteseadme kasutamise korral tõsteseadme

kasutamise eest vastutava isiku. Eeltoodust tulenevalt olid mõlemad kostjad tõstetöödes osalised.

Hageja väitel on troppija kraanajuhi silmad maa peal ja ta pidi kraanajuhti juhendama selles

ulatuses, mida kraanajuht ise ei pruugi kõrgelt näha. Vaidlus puudub, et tõste teostamisel osalesid

1 T. Tampuu. VÕS III komm vlj. § 1054, p 3.2.1.

2 T. Tampuu. VÕS III komm vlj. § 1054, p 3.1.

5(7)

mõlemad kostjad. Kraanajuht ja troppija töötavad koos ja seega peavad nad tegema koostööd tõste

ohutuks sooritamiseks. Kostjal 2 oli läbi oma töötaja võimalus kraanajuhti raadioside teel

juhendada. Koormat tõsteti kostja 2 laoplatsil kostja 2 juhendamisel ja kontrolli alla ning selle

võtsid vastu kostja 2 töötajad. Seetõttu tegutsesid nad kahju tekitamisel koos ja on olemas

mõlemale kostjale etteheidetav tegu.

14. Kohus võtab seisukoha kas hagejale tekkis kahju.

14.1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida

kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud

juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5).

Kostja 1 väitis, et kahju hüvitist tuleks vähendada, kuna hageja on kahjustatud seadmete

parandamise tulemusena rikastunud ulatuses, milles seadmetele pandi uued varuosad. Kui

kostja 1 leiab, et hageja on rikastunud, peab kostja 1 välja tooma, missuguses ulatuses on hageja

rikastunud ning seda tõendama. Kostja 1 nimetatut tõendanud ei ole.

14.2 Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige

tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja

kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS § 132

lg 4 ls 1). Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja

muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist (VÕS § 132 lg 4 ls 2). Seega

kuuluvad majandustegevuses kasutatava seadme kahjustamisel hüvitamisele nii seadme

parandamise kulud kui ka asendusseadme kasutamise kulud ehk rendikulud. Kuna kannatanul

(hagejal) on õigus nõuda kasutamiseeliseid ka juhul kui ta asja ei kasuta asja parandamise aja

jooksul, ei pea hageja tõendama, et ta rentis seadmeid asja parandamise ajaks või renditud seadet

kasutas.

14.3 Hageja on tõendanud, et kahjustatud seadmete parandamise kulu on 6 313 eurot ilma

käibemaksuta (kd I, lk 6). Seadme rendikulu kolme kuu eest (august, september, oktoober 2019)

on 1600 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 7 ja 190). Kostjate poolt hagejale tekitatud kahju on

seega kokku 7 913 eurot. Tunnistaja A.R ütlustega on tõendatud, et kahjustatud seadmeid kasutati

ehitusobjektil. Tunnistaja A. R andis 09.12.2010 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et I

kd, tl 126-133 fotodel asuvad seade oli see seade mida kasutati objektil ja mis purunes (kd II, lk

37 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud seadmete purunemise tõttu

kahju 7 913 eurot.

15. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks kasutatakse

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse,

kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab

kohus, et on olemas põhjuslik seos kahju ja kostjate tegevuse vahel. Kui kostja 2 oleks hagejat

nõuetekohaselt raadioseadme abil instrueerinud ja öelnud kostjale 1, et tõstepiirkonnas asuvad

seaded, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Juhul, kui kostja 1 oleks nõuetekohaselt pakki tõstnud

(mitte lohistanud) ei oleks hageja valduses olevad seadmed purunenud. Seega on kostjate

käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kostjate süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

16. Kohus analüüsib, kas kahjuhüvitist saab vähendada.

16.1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille

eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht

6(7)

soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõtmatu (VÕS § 140 lg 1 ls 1). Arvestada tuleb kõiki asjaolusid, sh kindlustuse

olemasolu (VÕS § 140 lg 1 ls 2). Kostjad peavad tõendama asjaolusid, mille põhjal nad väidavad,

et kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel.

16.2 Kohus on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada Hagejale on tutvustatud

ehitusobjekti töösisekorra eeskirjasid hilinenult, pärast õnnetust (kd I, tl 159). Samas ei vabanda

see hageja enda hoolsuskohustuse järgimata jätmist. Hagejal tuli ohtu hinnata ning tõstmise ajaks

platsilt seade eemaldada. Hageja aitas ise kaasa kahju tekkimisel, kuna hageja paigalda seadme

tornkraana tõstetsooni. Tunnistaja A.R ütlustega on tõendatud, et ta ei mõelnud, et paigaldab

seadme töötsooni (kd II, tl 38). Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 16 kohaselt võib

töötaja viibida rippuva lasti all hädavajalike tööülesannete täitmiseks. Kohus nõustub kostja 2

seisukohaga, et hädavajalikuks ei saa pidada geodeetide ja nende tehnika viibimist tõstetsoonis

tõstetööde ajal. Hageja oleks saanud kahju ära hoida eemaldades tõste ajaks seadme ohutsoonist.

Kohus nõustub kostjate seisukohtadega, et õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkiva kahju vältimiseks

on ka hoolsuskohustuse hulka kuuluv kindlustuskatte tekitamine seadmele. Hageja poolt

seadmete kindlustamata jätmist saab pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks. Seega on hageja

rikkunud enda hoolsuskohustust. Sellest tulenevalt vähendab kohus kahjuhüvitist ühe

kolmandiku võrra, so 2637,66 euro võrra (7913 eurot : 3) ja arvestab hagejale tekitatud kahju

suuruseks 5275,34 eurot. Kohus peab põhjendatuks vähendada hüvitist 1/3 võrra seetõttu, kuna

kohtu hinnangul oli kõigil kolmel menetlusosalisel oma osa kahju tekkimises.

17. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele

tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1).

Normi kohaldamise eelduseks on, et iga kostja vastutab eraldi sama kahju hüvitamise eest

(RKTKo 3-2-1-116-116, p 45). Seega peab VÕS § 137 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt kahju

välja mõistmiseks hageja tõendama kummagi kostja vastutuse eeldused ja konkreetse kostja

rikkumisest tuleneva kahju. Paragrahvi 137 kohaldamine eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise

ja kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos. Kostjad tekitasid hagejale kahju oma ühise

tegevuse tulemusel ning mõlema kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik

seos. Kohus leiab, et antud juhul vastutavad mõlemad kostjad hagejale tekitatud kahju 5 275,34

euro eest solidaarselt.

18. Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so alates 20.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). TsMS § 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

19. Kohus rahuldas hageja põhinõude 5 275,34 euro osas. Seega tuleb kostjatelt välja mõistetud

summalt välja mõista viivis solidaarselt alates 20.09.2019 kuni 07.01.2021 summas 127,16 eurot.

Alates 08.01.2021 tuleb välja mõista kostjatelt viivis solidaarselt tasumata põhivõlalt 5 275,34

eurot kuni kahju hüvitamiseni.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 5 275,34 euro osas ja

viivisenõude osas põhinõudelt alates 20.09.2019 kuni 07.01.2021 summas 127,16 eurot ja alates

08.01.2021 põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

7(7)

21. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid lõpplahenduse osas tähtsust ei oma ja

seetõttu kohus neid ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

23. Kostja 1 esitas taotluse arvestada menetluskulude jaotamisel asjaolu, et hageja ei olnud nõus

kostja pakkumisega tasuda hagejale kompromissi korras 1/3 põhinõudest. Hageja sõnul jäi

kompromiss sõlmimata seetõtu, et kostja 2 kompromissiga ei nõustunud ning kostja 1 ei

nõustunud tasuma ka viiviseid kahjusummalt. Samuti keeldusid kostjad kaasabist kahjujuhtumi

asjaolude selgitamisel enne kohtusse pöördumist. Kostjad kaasabist keeldumist ümber lükanud

ei ole. Kõigil kolmel menetlusosalisel olid menetluses esindajad ning kõik kandsid

õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega

ei ole tarvis määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

24. Hageja esitas 09.12.2020 taotluse enamatasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks, kuna hagist

osalise loobumise korral hagihind vähenes. Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks

rahuldamisele ei kuulu. Seoses hagist osalise loobumise korral hagihind ei vähene. Hagihinnaks

on jätkuvalt esialgne hagihind 9 887,79 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik