3-20-1971/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1971

Haldusasi

Explorest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.07.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/051556-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Explorest OÜ, seaduslik esindaja Viljar Vaikla

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Explorest OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.02.2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kontrollis 21.10.2019 korralduse nr 12.2-3/051556-1

ja 19.05.2020 teate alusel Explorest OÜ (kaebaja) käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude ar-

vestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september kuni detsember 2018 ning jaa-

nuar 2019. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud on kajastatud 16.06.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/051556-10 (kontrollakt) ja

10.07.2020 maksuotsuses nr 12.2-3/051556-11 (maksuotsus). Maksuotsusega kohustati kaebajat

tasuma maksusumma 14 335 eurot.

2. Maksuhalduri põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

2.1 Kaebaja on perioodil september kuni detsember 2018. a sisendkäibemaksu arvestuses alusetult

kajastanud Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ rekvisiitidega arvetel märgitud käibemaksu kokku

summas 5734 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused.

2.1.1 Maksuhaldur ei sea kahtluse alla, et Arox Proff OÜ nimel kaebajale september-oktoober

2018. a väljastatud arvetel märgitud tööd objektil Alajaama tee, Järsi küla, Raasiku vald, on tehtud

ning edasi müüdud Product OÜ-le. Tegelikkuses pole Arox Proff OÜ arvetel kajastatud töid kae-

bajale müünud ning teenuse soetuse arvete näitamise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurenda-

mise kaudu vähendada september ja oktoober 2018. a tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia

2(10)

ettevõttest raha maksuvabalt välja. Arvetel kajastatud tööd on kaebaja soetanud tundmatult kol-

mandalt isikult ja/või on töid teinud kaebaja enda töötajad. Arved on üldsõnalised ning nendelt ei

ole võimalik tuvastada teenuse tegelikku mahtu (põranda lammutus- ja betoonitööd, katuse re-

monditööd) ega teenuse osutamise aega. Arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 3,

6 ja 7 tingimustele on formaalsed ega peegelda reaalseid tehinguid. Tehingu kohta puuduvad mis-

tahes dokumendid ja tõendid (kirjavahetus tööde osas, hinnapakkumised, leping, üleandmise-

vastuvõtmise aktid). Kaebaja ei tundnud huvi, kes oli tema tegelik tehingupartner. Isikut nimega

M. ei saa seostada Arox Proff OÜ-ga. Arox Proff OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte ja ei saanud

kaebajale mistahes teenuseid osutada. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et ettevõte on loodud

vaid tegelikkusele mittevastavate dokumentide väljastamiseks. Tööde tegemiseks vajalikud tööta-

jad puudusid. Kaebaja oli arvevabriku teenuse kasutaja.

2.1.2 Maksuhaldur ei sea kahtluse alla, et Smek Ehitus OÜ nimel kaebajale novembris ja detsemb-

ris 2018. a väljastatud arvetel märgitud katlamaja ehitustööd Alajaama objektil on tehtud ning küt-

tesüsteem sinna soetatud ja paigaldatud. Tegelikkuses ei ole Smek Ehitus OÜ arvetel kajastatud

töid ja küttesüsteemi kaebajale müünud ning kaebaja eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurenda-

mise kaudu vähendada november ja detsember 2018. a tasumisele kuuluvat käibemaksu. Smek

Ehitus OÜ arvetel kajastatud teenused ja küttesüsteemi on kaebaja soetanud tundmatutelt kolman-

datelt isikutelt ja/või on töid teinud kaebaja enda töötajad. Smek Ehitus OÜ arved on üldsõnalised

(katlamaja ehitus, küttesüsteem) ja formaalsed ning nendelt ei ole võimalik tuvastada teenuste

mahtu. Arved ei peegelda reaalseid tehinguid. Tehingute kohta puuduvad mistahes dokumendid ja

tõendid (kirjavahetus tööde osas, hinnapakkumised, leping, üleandmise-vastuvõtmise aktid). Küt-

tesüsteemi soetamine Smek Ehitus OÜ-lt ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja poolt edastatud garan-

tiidokumendil olev seerianumber ei saa olla õige. Kuna kaebaja on ka ise tegelenud küttesüsteemi

ostu ja edasimüümisega, siis võis Smek Ehitus OÜ arvel märgitud küttesüsteem kaebajal ka varem

olemas olla või ostis kaebaja selle koos paigaldusega tundmatult kolmandalt isikult. Kaebaja ei

tundnud huvi, kes on tema tegelik tehingupartner. Samuti ei olnud kaebaja teadlik mis ettevõtte

töötajad objektil reaalselt töid tegid. Tehingupartner vahetus novembris 2018 ja kaebaja oleks pi-

danud selle põhjuste vastu huvi tundma. Smek Ehitus OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte, kes

saanuks kaebajale mistahes teenuseid osutada ja kaupu müüa. Ettevõtte juhatuse liikmed on varii-

sikud ning ettevõte ise on variäriühing. R. P. organiseeris äriühingute etteotsa variisikud. Krimi-

naalmenetluses on tuvastatud, et Smek Ehitus OÜ on loodud vaid tegelikkusele mittevastavate

arvete esitamiseks. Tööde tegemiseks vajalikud töötajad puudusid. Kaebaja oli arvevabriku teenu-

se kasutaja.

3. Kaebaja on teinud Arox Proff OÜ-le ja Smek Ehitus OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud väljamak-

seid, millede kohta puuduvad kaebajal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastavad algdokumendid. Kuna teenust osutavaid isikuid tuvastada ei õnnestunud, siis ei

ole hindamise läbiviimine võimalik. Seega on kaebaja kohustatud tasuma nõuetele mittevastavate

arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu 8601 eurot.

4. Kaebaja esitas 17.08.2020 maksuotsusele vaide. MTA jättis 09.09.2020. a vaideotsusega vaide

rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohus

võttis kaebuse 23.10.2020 kohtumäärusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja seisukoht

on kokkuvõtvalt järgmine.

3(10)

6.1 Maksuotsuse tõendite hulk on puudulik ning maksuotsuse aluseks olevad tõendid ei tõenda

maksuotsuses ja kontrollaktis esitatud väiteid. Maksuhalduri väited ei ole kontrollitavad.

6.2 Uurimispõhimõte ei tähenda, et maksuhaldur kogub vaid tõendeid, mis rikkumise toimepane-

mise versiooni toetavad, vaid peab koguma ja hindama ka tõendeid, mis tema versiooni ümber

lükkavad. Maksumenetluses kogutud tõenditest järeldub, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ

pakkusid osaliselt teenust reaalselt ning osaliselt tegutsesid n.ö arvevabrikuna (J. J. täiendav üle-

kuulamine, tõend nr 31). Seega pidi maksuhaldur kontrollima, kas arved on reaalsed või on tege-

mist võltsarvetega. MTA jättis selle asjaolu välja selgitamata ning tegemist on uurimispõhimõtte

rikkumisega. Maksuhaldur ei ole ka analüüsinud, kas kaebaja saanuks vaidlusalused tööd teostada

oma töötajaskonnaga. Sellele vaatamata väidab maksuhaldur, et teenust võisid osutada kaebaja

töötajad.

6.3 Kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 21,

kuna protokollide põhjal ei ole jälgitav, kas vene keeles ütlusi andnud isikud üldse ning kui, siis

millisel määral eesti keelt valdavad. Selliselt ei oma isikute allkiri, et protokoll on kirjutatud nende

sõnade kohaselt, sisulist väärtust. Seega puudus ka kontroll, mida isik ütles ning mis reaalselt läks

kirja protokolli. Võimalikud on möödarääkimised. Kaebaja hinnangul on eelkirjeldatu näol tege-

mist MTA poolse menetlusõigusliku rikkumisega.

6.4 Vastustaja edastas maksuotsuse 10.07.2020 posti teel, kuid kaebajat ei teavitatud dokumendi

nähtavaks tegemisest elektronposti ega telefoni teel. Kaebaja sai dokumendist teada 20.07.2020

raamatupidaja käest, mille tõttu halvenes kaebaja võimalus enda õigusi kaitsta.

6.5 Kontrollaktis ja maksuotsuses on jäetud väärmulje justkui Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ

on varifirmad, kes ja kelle töötajad reaalselt (all)tööd üleüldse ei teinud. Smek Ehitus OÜ-s tööta-

mist kinnitab näiteks J. K., D. K. ja V. O. Arox Proff OÜ-s töötamist kinnitab M. A. Töötamisi

kinnitab ka J. J. Kokkuvõtvalt viitavad MTA poolt kogutud tõendid sellele, et Arox Proff OÜ ja

Smek Ehitus OÜ pakkusid teenust osaliselt reaalselt ja osaliselt tegutsesid n.ö arvevabrikuna.

Kaebajale ei olnud need kahtlused teada kuni MTA kontrolli tulemusteni. Koostöös kaebajaga

käitusid nimetatud äriühingud korrektselt.

6.6 Alltöövõtja töötajate nimede mitteteadmisest ei järeldu teadmist, et alltöövõtja teenust tegeli-

kult ei osuta. Pigem on nimede mitteteadmine tavapärane ning kaebajal puudus vajadus teada töö-

tajate nimesid. Asjaolu, et isikud, kellega MTA sai kontakti ei kinnitanud konkreetsel objektil töö-

tamist ei tõenda, et need isikud objektidel ei töötanud.

6.7 Koostöö ajal kaebajaga oli Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ puhul tegemist tegutsevate ette-

võtetega. Sellest annavad kinnistust kaebaja poolt esitatud arved ja tasumist kinnitavad ülekanded

teostatud tööde eest. Kaebaja kontrollis ettevõtete tausta Krediidiinfost. Kaebaja on esitanud omalt

poolt temal olemas olnud ja tehingute tegemiseks tavapraktikas nõutavad tõendid. Mitmeid mak-

suotsuses välja toodud ebatäpsusi on maksuhaldur ilmselgelt ülehinnanud. Tööde tegemist kinni-

tab ka R. P. täiendav seletus (tõend nr 21).

MTA seisukoht

7. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühis-

tamisele. Vastustaja jääb ka pärast kaebusega tutvumist seisukohale, et kaebaja ei ole kontrollita-

val perioodil soetanud ehitustöid Arox Proff OÜ-lt ja Smek Ehitus OÜ-lt ning kaebaja oli sellest

teadlik. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et eelnimetatud äriühingute nimelt väljastatud ar-

vetel märgitud ehitustööd ja küttesüsteem on soetatud tundmatult kolmandalt isikult ja/või on tööd

teinud kaebaja enda töötajad. Maksuhaldur jääb kontrollaktis ja maksuotsuses toodud põhjenduste

juurde.

4(10)

7.1 Vastustaja ei ole nõus kaebaja üldsõnalise väitega, et maksuhalduri väited on tõendamata.

Maksuhaldur on nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses selgitanud, millele tuginedes ta midagi väi-

dab.

7.2 Vastustaja ei nõustu, et maksuotsuses on jäetud väärmulje, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus

OÜ on variäriühingud. Maksuhaldur on võtnud kriminaalmenetluse tõendeid piisaval määral ar-

vesse ning uurimiskohustust rikkunud ei ole. J.J. seletustest nähtub, et vahepeal olid variäriühingu-

te nimel esitatud arvetel näidatud tööd reaalselt küll tehtud, kuid variäriühingud ise ei teinud neid

töid. Tööd tegid ära isikud, kes ei olnud variäriühingu töötajad või tegi töö ära mõni teine äriühing

ning variühingu teenuste kasutajatel olid endal töötajad, kes tegid neid töid. Ka kaebaja poolt vii-

datud M. A. võidi üksnes jätta mulje, et ta töötas Arox Proff OÜ-s, kuna tööandjat ennast ta ei näi-

nud ning tööandja nime on ta tuvastanud Swedbank lehelt. Vastustaja seisukohta kinnitavad J. J. ja

R. P. poolt kriminaalmenetluses antud ütlused (maksutoimiku lisa 31, kaebuse lisa 9). M. A. ütlus-

te kohaselt ei olnud tema tööülesanneteks põranda lammutus- ja betoonitööd ja katuse remont,

mida Arox Proff OÜ väidetavalt teostas kaebajale perioodil september ja oktoober 2018, st tema

ütlused ei kinnita arvetel märgitud töid.

7.3 Vastustajal puudus kohustus viia läbi kohustuslik analüüs osas, kas kaebaja oleks saanud teha

vaidlusalused tööd kogumahus enda töötajatega. Kuna Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel

näidatud teenuste osutamine ei leidnud kinnitust, siis oli loogiline maksuhalduri poolne sedastus,

et arvetel märgitud tööd on soetatud kas tundmatutelt kolmandatelt isikutelt või on need tehtud

kaebaja enda töötajate poolt. Kaebajal olid ka endal töötajad, kes oleksid saanud töid teha. Sisend-

käibemaksu mahaarvamiseks piisab, kui arvele märgitud teenuse osutaja ei ole tegelik teenuse

osutaja ning MTA-l ei ole kohustust välja selgitada, kes reaalselt töid teostasid. Seega on põhjen-

datud kaebajal ka täies ulatuses tulumaksukohustuse tekkimine.

7.4 Kaebaja poolt viidatud isikutelt seletuste võtmisel on isikud andnud nõusoleku, et vestlus toi-

mub vene keeles ning protokollitakse eesti keeles. Seletuste võtmisel osales ka vene keelt rääkiv

maksuaudiitor, kes tõlkis seletuste andjatele protokolli vene keelde. Isikutele on tutvustatud läbi

vene keelsete õiguste ja kohustuste lehtede eraldi tõlgi kaasamise võimalust vastavalt maksukor-

ralduse seaduse (MKS) §-le 47. Isikud ise on kinnitanud, et protokollid on koostatud nende endi

sõnade järgi.

7.5 Kaebaja väited seoses maksuotsuse kättetoimetamisega ei saa kuidagi mõjutada maksuotsuse

õiguspärasust. Maksuotsus esitati nii e- maksuameti kui ka posti teel. Kaebaja on jõudnud tähtaeg-

selt esitada nii vaide kui hiljem ka kaebuse, kus sai vajadusel vaides toodut täiendada.

7.6 Käesoleval juhul on maksumenetluses tuvastatu pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et kae-

baja ei ole teinud vaidlusalustel arvetel märgitud tehinguid äriühingutega Arox Proff OÜ ja Smek

Ehitus OÜ ega olnud ka veendunud, et arvetel märgitud tehingud oleksid tehtud viidatud ettevõte-

tega. Seda näitab ilmekalt kaebaja selgitus, et ta suhtles kogu aeg M., kelle puhul ta isegi ei tead-

nud, mis ettevõttest viimane pärit oli, ning tal ei olnud ka vahet. Alltöövõtjate nimede teadmise

kohustust ei tulene seadusest, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamise eelduseks on,

et arvetel märgitud ettevõtted on tehingupartneriteks ning see oleks kontrollitav. Sama kehtib tu-

lumaksukohustuse puhul. Kaebajal puuduvad ka muud tavapärased dokumendid peale arvete, üle-

kannete ja tehtud tööde fotode. Üldsõnalised arved ilma lisadokumentideta ei võimalda veenduda

ka teenuse mahus, hinna kujunemises, ega ole kontrollitavad. Kaebaja ei ole esitanud selliseid as-

jaolusid ja tõendeid, mis annaksid alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Asjas vaidlustatakse maksuotsust, millega kohustati kaebajat tasuma maksusumma kokku

14 335 eurot (käibe- ja tulumaks). Maksu määramise õiguslikuks aluseks on märgitud KMS § 29

5(10)

lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1, MKS § 83 lg 4 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja

4. 10. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja soetas Arox Proff OÜ-lt põranda lammutus- ja betoonitöid

ning katuse remonditöid ja Smek Ehitus OÜ-lt katlamaja ehitustöid ning küttesüsteemi (toote).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas arved kajastavad reaalselt tehtud töid ja müüdud toodet.

Maksuhaldur leiab, et viidatud arved on fiktiivsed, ega kajasta reaalselt tehtud tehinguid. MKS §

83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Maksuotsuses on välja toodud,

et maksuhaldur küll ei kahtle, et arvetel kajastatud tööd on tehtud ning kaebajal on olemas

küttesüsteem, kuid leiab, et teenuseid ei osutanud kaebajale arvetel näidatud isikud, vaid

tundmatud kolmandad isikud või tegid tööd ära kaebaja enda töötajad. Küttesüsteemi osas märgib

maksuhaldur, et kaebaja võis soetada süsteemi tundmatult kolmandalt isikult või võis see kaebajal

juba varem olemas olla.

11. Kohtu hinnangul on maksuhaldur oma seisukohta seonduvalt maksu määramisega

maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt põhjendanud. Kaebaja etteheited seoses tõendite kogumiga,

millele maksuhaldur oma järeldused rajas, on jäänud üldsõnaliseks. Kaebaja ei ole esitanud

menetluses ka täiendavaid tõendeid, mida maksuhaldur oleks saanud maksuotsuse tegemisel

arvestada või hinnata. Kaebajal on õigus selles, et uurimispõhimõte ei tähenda, et maksuhaldur

kogub vaid tõendeid, mis rikkumise toimepanemise versiooni toetavad, vaid peab koguma ja

hindama ka tõendeid, mis tema versiooni ümber lükkavad. Samas ei ole kaebaja esitanud asja

juurde tõendeid, mis kaebaja versiooni toetavad ja mida maksuhaldur oleks saanud hinnata.

Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3 „Ärakuulamisõiguse tagamine“ vastanud kaebaja poolt

menetluses esitatud vastuväidetele. Kuivõrd kaebaja kohtumenetluses esitatud väited ei erine tema

poolt maksumenetluses esitatud väidetest, mida maksumenetluses on nõuetekohaselt analüüsitud

ja millega kohus nõustub, siis ei korda kohus kõike maksuotsuses ja kontrollaktis toodut üle

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib

kohus järgmist.

12. Maksuotsuses on käibemaksu määramise alusena viidatud KMS § 29 lg-le 1, § 29 lg 3 p-le 1 ja

31 lg 1 ning MKS § 83 lg-le 4. KMS § 29 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel

vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda

valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s 5 sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei

kajasta arve muuhulgas siis, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja.

13. KMS § 4 lg 1 alusel loetakse käibeks kauba võõrandamist ja teenuse osutamist ettevõtluse

käigus ja § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või

selle eest tasumine. Neis sätetes peetaksegi silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil

identifitseeritava teenuse osutamist (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 11). Teenuse

saamisega kaasneb õigus arvata nõuetekohase arve alusel maha sisendkäibemaks (KMS § 31 lg 1).

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida sättes toodud loetelule vastavad andmed, sealhulgas

kauba või teenuse nimetus või kirjeldus (p 5); kauba kogus või teenuse maht (p 6) ning kauba

väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse

laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (p 7).

14. Riigikohus on selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud

teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Üksnes abstraktselt ja umbmääraselt teenuse

liigi märkimine ei ole piisav. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse

teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad

teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Seega peab

nõuetekohane

algdokument

võimaldama

teha

kindlaks

ja

kontrollida

väidetavate

majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakt ja teenust osutanud isikud peavad

6(10)

olema usaldusväärselt tuvastatavad (nt 02.02.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 32; 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p-d 14-18). Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest

on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole

teenust saanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve

ning isegi siis, kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve. Eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu

toimumist tõendid saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine

raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise

kohta (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p-d 11 ja 16; 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13

p-d 11-13).

15. Kaebaja ja Arox Proff OÜ vaheliste tehingute kohta on maksuhaldurile esitatud arved, mille

kirjelduseks on märgitud „põranda lammutus- ja betoonitööd, ühikuks „kmpl“, koguseks „1“ ning

maksumuseks 8900 käibemaksuta ja „katuse remonditööd“, ühikuks „kmpl“, koguseks „1“ ning

maksumuseks 5200 eurot käibemaksuta (maksutoimiku lisa 6). Kaebaja ei ole esitanud

hinnapakkumisi, lepinguid, kirjavahetust ega muid dokumente, mis aitaksid sisustada arvetel

toodut. Kohus nõustub maksuhalduriga, et arvetel märgitud selgitused „põranda lammutus ja

betoonitööd“ ja „katuse remonditööd“ on üldised ja ebamäärased, need ei kajasta tehtud tööde

ruutmeetreid, ühiku hindasid ning arvetel puuduvad mistahes arvandmed, mis võimaldaksid

tuvastada tehtud tööde täpset sisu. Kaebaja on küll selgitanud, et arvete alusel müüdi nii kaupa kui

ka tööd (maksutoimiku lisa 7), kuid puuduvad mistahes dokumendid, mille põhjal saaks hinnata,

millises mahus tehti tööd, millist kaupa müüdi ja milliseid materjale kasutati. Dokumentaalsete

tõenditega ei ole võimalik sisustada kaebaja väidet, et arvete maksumus sisaldas 40% ulatuses

tööd ja 60% ulatuses materjali või 20-25% tööd katusetööde puhul. Teenuse kirjeldus on piisavalt

üksikasjalik vaid siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise

kontrollitavus. Sama kehtib ka kaupade puhul. Seega nõustub kohus maksuhalduriga selles, et

kuna Arox Proff OÜ arvetelt ei ole võimalik tuvastada tehingu esemeks oleva teenuse osutamise

aega, sisu ja kogust, on tegemist nõuetele mitte vastavate arvetega ning arved ei vasta KMS § 37

lg 7 p 3,6 ja 7 tingimustele.

16. Kaebaja ja Smek Ehitus OÜ vaheliste tehingute kohta on maksuhaldurile esitatud arved, mille

kirjelduseks on märgitud „katlamaja ehitus“, ühikuks „m2“, koguseks „17“ ning maksumuseks

8670 eurot käibemaksuta ja „küttesüsteem“, ühikuks „kmpl“, koguseks „1“ ning maksumuseks

5900 eurot käibemaksuta (maksutoimiku lisa 6). Kaebaja ei ole esitanud hinnapakkumisi,

lepinguid, kirjavahetust ega muid dokumente, mis aitaksid sisustada arvetel toodut. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et arvetel märgitud selgitused „katlamaja ehitus“ ja „küttesüsteem“ on üldised ja

ebamäärased ning nende alusel ei ole võimalik tuvastada teostatud tööde mahtu, hinna kujunemist,

tööde täpset sisu ja müüdud kauba omadusi (mark, mudel vms). Samuti on Smek Ehitus OÜ poolt

väljastatud arved visuaalselt väga sarnased Arox Proff OÜ arvetega, mis loob aluse kahtluseks, et

arved ei ole koostatud äriühingute endi poolt. Kaebaja on küll selgitanud, et müüdi nii kaupa kui

ka tööd (maksutoimiku lisa 7), kuid dokumentaalsete tõenditega ei ole võimalik sisustada kaebaja

väidet, et Alajaama tee katlamaja ehitustööde eest väljastatud arvest enamus oli materjal ja 10-

15% oli tööde maksumus ning „küttesüsteemi“ arve alusel on müüdud õhk-vesi pump

küttesüsteem koos paigaldustöödega, millest 500-600 eurot on tööde osa. Kaebaja poolt esitatud

seadme garantiidokumendi (maksutoimiku lisa 20) õigsuse on maksuhaldur põhjendatult kahtluse

alla seadnud, kuivõrd seadme tootja ei ole kinnitanud sellise seerianumbriga seadme olemasolu

(maksutoimiku lisa 21). Seega nõustub kohus maksuhalduriga selles, et kuna Smek Ehitus OÜ

arvetelt ei ole võimalik tuvastada tehingu esemeks oleva teenuse osutamise aega, sisu ja kogust,

on tegemist nõuetele mitte vastavate arvetega ning arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p 3,6 ja 7

tingimustele.

17. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et seaduses ei ole arvetel kajastatud tehingute

dokumenteerimise osas sätestatud kõrgendatud nõudeid ning kirjalike lepingute sõlmimata

7(10)

jätmine, hinnapakkumiste küsimata jätmine ning üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamata

jätmine ei ole seadusega vastuolus. Samuti ei pea tellija tõepoolest teadma isikute nimesid, kes

objektil töötavad. Samas peab maksukohustuslane MKS § 57 lg 2 p 1 kohaselt lisaks

raamatupidamisarvestusele pidama arvestust ka maksustamisel tähendust omavate asjaolude üle.

See tähendab, et kahtluse korral peab maksukohustuslane olema suuteline tõendama maksuhalduri

poolt kahtluse alla seatud majandustehingute sisu ja toimumist. Nimetatu tähendab, et mõistlikult

toimiv ettevõtja dokumenteerib tehingud tavapäraselt nõutava täpsusega ning viisil, et hiljem oleks

võimalik tõendada nii tehingute toimumist maksuhaldurile kui ka panna vajadusel tehingupartneri

vastu maksma väidetavast lepingust tulenevaid nõudeid. Praegusel juhul esitas kaebaja tehingu

tõendamiseks üksnes üldsõnalised arved, fotod tehtud töödest ja pangaülekanded arvete tasumise

kohta. Ainuüksi koostatud dokumendid ei tõenda aga tehingute toimumist, kuivõrd ei ava

tehingute sisu ega võimalda panna maksma tehingutest tulenevaid nõudeid. Arox Proff OÜ ja

Smek Ehitus OÜ puhul oli tegemist kaebaja jaoks uute tehingupartneritega, kelle taust ei saanud

kaebajas iseenesest usaldust tekitada (vt kontrollakti p 1.1.2.2 p 3 ja 1.2.2.2 p 4). Kaebaja väidetav

usaldus talle tundmatute tehingupartnerite vastu, kelle esindajate isikutes ta ei saanud olla

veendunud, kelle eelnev töökogemus ja võimekus lepinguid täita oli talle teadmata, ei ole eluliselt

usutav. Olemasolevate dokumentide pinnal ei oleks kaebajal olnud võimalik panna maksma

lepingust tulenevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juba tehingute

dokumenteerimisel esinevad puudused on sellised, mis annavad aluse kahelda tehingute

toimumises ning on piisavaks aluseks, et piirata kaebajal viidatud arvete alusel sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust.

18. Maksuotsusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur maksu määramisel piirdunud üksnes tehingute

dokumenteerimisel esinenud puudustega, kuigi kohtu hinnangul piisaks ainuüksi sellest

sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks. Hoolimata sellest on maksuhaldur praegusel juhul

laiemalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja Arox Proff OÜ ning kaebaja ja Smek Ehitus OÜ

vahel tehinguid ei ole toimunud (kontrollakti p-d 1.1 ja 1.2 ning maksuotsuse p-d 2.1 ja 2.2), st et

tegemist on näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Kohus nõustub maksuotsuses ja

kontrollaktis toodud põhjendustega ega korda neid kogu ulatuses üle (HKMS § 165 lg 2), vastates

vaid kaebaja kõige põhilisematele väidetele.

19. Kaebaja üheks põhilisemaks väiteks vaide- ja kohtumenetluses on olnud, et maksumenetluses

kogutud tõenditest järeldub justkui, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ pakkusid osaliselt

teenust reaalselt ning osaliselt tegutsesid n.ö arvevabrikuna. Kaebaja tugineb seejuures J. J.

täiendava ülekuulamise protokollile (maksutoimiku lisa 31). J. J. ütlustest nähtub aga üheselt, et ta

korraldas arvevabriku teenuse osutamist. Arvetel näidatud tööd tegid ära isikud, kes ei olnud

variühingu töötajad või tegi töö ära mõni teine äriühing või teenuse kasutaja enda töötajad. Isik

väidab, et kui ka äriühingu nimel esitatud arvetel näidatud tööd olid tehtud, siis neid töid ei teinud

variühingu töötajad. Samuti ei müünud variühingud mingeid kaupu. Asjas puuduvad tõendid selle,

kohta, et variühingud oleksid kaebajale mingeid teenuseid osutanud või kaupu müünud. Asjas üle

kuulatud töötajad ei teadnud tegelikkuses, milliste äriühingute töötajateks nad olid ning kui mõni

neist (M. A.) ka nimetas variühingut oma tööandjana, võis selline teave tekkida pangaülekande

tegija isiku nime põhjal. Oluline on tegelik töösuhe, mitte töötasu maksja isiku nimi.

Maksupettuste puhul on tavapärane, et töötasu tasutakse isiku pangakontolt, kes tegelikkuses

teenust ei osuta. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja arusaam, mille kohaselt osutasid Arox

Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ teenust osaliselt reaalselt. Maksumenetluses kogutud tõendi sellist

väidet ei tõenda. Tõendid tõendavad üheselt vastupidist.

20. Kaebaja leiab, et maksuotsuses on jäetud väärmulje, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ on

variäriühingud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunktides 5-8

ja punkti 1.2.2.2 alapunktides 6-9 ning maksuotsuse punktides 3.3, 3.4 ja 3.7 on toodud välja

põhjalik analüüs asjaoludest, mis kogumis võimaldavad järeldada, et tegemist ei olnud reaalselt

tegutsevate ettevõtetega, vaid ettevõtetega, mis osutasid selleks soovi avaldanud isikutele n.ö

8(10)

arvevabriku teenust. Maksuhaldur on järelduse tegemisel põhjendatult välja toonud, et ettevõtted

ei soetanud ise teistelt ettevõtetelt mingeid kaupu, neil puudusid tavapäraste ettevõtete tegevusele

vastavad kulud, nende kontole laekunud vahendid võeti koheselt sularahas välja, neil puudusid

töötajad ning kelle juhatuse liikmeteks olid ilmselgete vaiisiku tunnustega isikud. Seejuures on

oluline, et J. J. (maksutoimiku lisa 31) on ise kinnitanud, et tema korraldada oli varifirmade Arox

Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töö koos R. P. Isik kinnitas, et D.P. saadud info põhjal oli talle aru

saadav, et tegemist oli arvevabriku teenuse pakkumisega. J. J. kinnitas, et edastas ja koostas arveid

ka kaebajale, kui arvevabriku teenuse kasutajale. Olukorras, kus arveid koostanud ja väljastanud

isik on ise kinnitanud, et väljastas sisutuid arveid ning et arveid väljastanud äriühingud reaalselt ei

tegutsenud, on asjakohatu kaebaja käsitlus, et tegemist ei saanud olla variäriühingutega.

21. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduril puudus kohustus viia läbi põhjalik analüüs osas,

kas kaebaja oleks saanud teha vaidlusalused tööd kogumahus oma töötajaskonnaga. Maksuhaldur

on tuvastanud, et kuivõrd arvetel näidatud töid ei teostanud ja kaupu ei müünud arvetel näidatud

isikud, siis teostasid tööd ja müüsid kaupu kas tundmatud kolmandad isikud või tegi tööd ära

kaebaja oma töötajatega. Küttesüsteemi osas märgib maksuhaldur, et see võis kaebajal juba varem

olemas olla. Maksuhaldur pidi menetluses kontrollima, kas tehingud on tehtud viisil nagu kaebaja

väidab, mitte kontrollima muid hüpoteetilisi võimalusi. Asjas ei ole esitatud ka mingeid tõendeid

selle kohta, kes võisid olla teenuste tegelikud osutajad ja kaupade müüjad. Kaebaja ei ole ka

väitnud, et tal puudusid töötajad ning tema väited on jäänud üksnes hüpoteetilisteks. Sellises

olukorras on põhjendamatu kaebaja etteheide, et maksumenetluses on jäetud välja selgitamata

olulise tähtsusega asjaolud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisab, kui leiab

tuvastamist, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja ning maksuhalduril ei ole kohustust

asuda välja selgitama müüja tegelikku isikut.

22. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses õigesti tuvastanud, et kaebaja oli teadlik

sellest, et arvetel märgitud ettevõtted ei olnud tegelikud teenuse osutajad ja müüjad. Vastavat

asjaolu on maksuhaldur põhjalikult käsitlenud kontrollakti punktis 1.1.2.1 ja maksuotsuse

punktides 3.8, 3.10 ja 3.11. Kohus nõustub maksuhalduriga märkides täiendavalt, et arvetel

kajastatud tehingutega seonduvad asjaolud kogumis ei tekita praegusel juhul kahtlust selles, et

kaebaja tegutses teadlikult, st sooviga kasutada arvevabriku teenust. Eelkõige kinnitab seda

tehingute organiseerija J. J. seletus (maksutoimiku lisa 31) koostoimes kaebaja enda käitumisega

tehingute dokumenteerimisel ning väidetavate tehingute tegemisel (suhtlemine kellegi M., kelle

seost äriühingutega kaebaja kontrollida ei soovinud).

23. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel on rikutud HMS § 21

lg 1 nõudeid. Nimetatud säte näeb ette, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt,

milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sätte

tähenduses kaasatakse menetlustoimingu tegemisele tõlk vaid juhul, kui isik selleks soovi avaldab.

Praeguses asjas ei nähtu kaebaja poolt esile toodud isikute ülekuulamise protokollidest, et isikud

oleksid avaldanud, et soovivad tõlgi osalemist. Kaebajal on õigus selles, et üle kuulatud isikute

emakeeleks ei olnud eesti keel ning nende võime eesti keelest aru saada oli küsitav. Kohus leiab

aga et sellele vaatamata ei ole maksuhaldur menetlusnorme rikkunud, kuivõrd isikud on oma

allkirjadega vene keeles koostatud õiguste ja kohustuste lehel kinnitanud, et on teadlikud tõlgi

kaasamise võimalusest MKS § 47 alusel. Ükski isik ei ole tõlgi kaasamist nõudnud. Maksuhaldur

on taganud isikutele võimaluse anda ütlusi vene keeles. Isikud on ülekuulamise algul andnud

nõusoleku, et vestlus toimub vene keeles, aga protokollitakse eesti keeles (maksutoimiku lisad 26,

28, 29). Maksuhaldur on kinnitanud, et seletuste võtmisel osales ka vene keelt kõnelev

maksuaudiitor, kes tõlkis seletuste andjale protokolli vene keelde. Kohtul puudub alus nimetatud

väite õigsuses kahelda, kuna isikud on oma allkirjadega protokollidel kinnitanud, et protokollid on

kirjutatud nende sõnade kohaselt ning on õiged. Samuti on tunnistaja D. L. (maksutoimiku lisa 29)

protokolli tõlkimise fakti kinnitanud. Kohus nõustub, et viidatu on piisav selleks, et asuda

seisukohale, et kaebaja poolt esile toodud isikute ülekuulamisel ei ole rikutud menetlusnõudeid.

9(10)

Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud, milles võisid seisneda väidetavad möödarääkimised või

vääriti mõistmised ütluste andmisel ja protokollimisel. Olukorras, kus kaebaja esitas maksuhalduri

tegevusele menetluse läbi viimisel etteheite, oli tal kohustus rikkumisi tõendavad asjaolud välja

tuua. Hüpoteetilised väited ei ole kontrollitavad ja seda eriti olukorras, kus mitte ükski kaebaja

poolt viidatud kolmas isik ei ole väitnud, et tema menetlusõigusi oleks ülekuulamise käigus

rikutud või et teda oleks kallutatud kirjutama alla protokolli, mille sisu on talle teadmata.

24. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole asjakohased kaebaja väited seoses väidetavate

rikkumistega maksuotsuse kättetoimetamisel. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, millised

konkreetsed tagajärjed väidetava rikkumisega kaasnesid ning mida kaebaja oleks teinud teisiti, kui

oleks maksuotsusest varem teada saanud. Kaebaja on praegusel juhul jõudnud esitada tähtaegselt

nii vaide kui ka kaebuse. Kaebajal oleks olnud võimalik kaebuses oma vaides esitatut ka

täiendada, kuid kaebaja ei ole seda teinud, kuna kaebus kattub suures osas juba vaides esitatuga.

Seega on kaebaja etteheited alusetud ja otsitud. Kohus märgib, et maksuhaldur on ka tõendanud, et

maksuotsuse posti teel kättetoimetamise kohta kaebaja registrijärgsel aadressil jäetud teadetele

kaebaja ei reageerinud ning maksuotsus tagastati MTA-le 03.08.2020 (MTA vastuse lisad 4 ja 5).

Kaebajal oli MKS § 531 lg-st 4 tulenevalt kohustus korraldada enda registrijärgsel aadressil posti

vastuvõtmine. Selle kohustuse täitmata jätmisel võtab isik ise riski, et tal võib jääda liiga vähe

aega haldusakti peale vaide või kaebuse esitamiseks. Samuti oli kaebajal võimalus tutvuda

maksuotsusega e-maksuameti vahendusel. E-maksuametile juurdepääsu andmine raamatupidajale

ei vabasta kaebajat vastavast kohustusest.

25. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et puudub alus maksuotsuse muutmiseks

käibemaksukohustust puudutavas osas.

26. Maksuhaldur on määranud kaebajale Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvete alusel tehtud

väljamaksetelt tasumiseks tulumaksu ning viidanud seda tehes TuMS § 51 lg 2 p-le 3 ja § 54 lg-le

2 ja 4.

27. TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50.

Sama sätte lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. Sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel,

kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol

tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt nt Riigikohtu 01.02.2012

otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 25; 13.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 19). Kui äriühing on

teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole

usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud

rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p 14;

11.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-61-14, p 18). Kuivõrd kaebaja ei ole arvetel näidatud teenuseid ja

kaupu arvetel näidatud isikutelt soetanud, siis on väljamaksete maksustamine tulumaksuga

põhjendatud.

28. Kohtu hinnangul ei tulnud maksuhalduril praegusel juhul määrata tulumaksu hindamise teel.

Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel näidatud

tööd on tegelikkuses tehtud ja kaebajal on olemas ka küttesüsteem. MKS § 94 lg 1 sätestab, et

maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud

hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on

puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole

võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Teenuse puhul on hindamise

kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina (vt Riigikohtu 02.06.2014 otsus

asjas nr 3-3-1-27-14, p 32; 03.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-65-13, p 21; 16.10.2013 otsus asjas nr

3-3-1-42-13, p-d 16–18; 01.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 33; 19.11.2014 otsus asjas nr 3-

3-1-55-14, p 19). Praeguses asjas pole selliseid erandlikke asjaolusid selgunud. Maksu määramise

10(10)

aluseks olevad asjaolud ei ole ebaselged, mistõttu ei ole maksusumma hindamise teel määramine

vajalik ega põhjendatud (vt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p 27; 01.02.2012 otsus nr

3-3-1-60-11, p 38). Olukorras, kus objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, kes kaebajale teenust ja

millises koguses osutas (see asjaolu on leidnud maksu- ja kohtumenetluses tõendamist), millise

osa arvete sisust moodustasid kaubad ja millise osa teenused, müüdud kauba omadused ei ole

selged ning põhjendatud on kahtlus, et vaidlusalused tehingud ei leidnud aset nii nagu arvetel

märgitud, ei ole võimalik läbi viia ka hindamismenetlust (vrdl nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr

3-3-1-55-14, p 26; 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p-d 15 ja 16). Hindamist on võimalik läbi viia

vaid olukorras, kus kaupa ei ole müünud või teenust ei ole osutanud isik, keda on kajastatud

maksukohustuslase sisendkäibemaksu arvestuses, ent kogutud tõendite pinnalt on võimalik

kindlaks teha konkreetsed kolmandad isikud, kes tegelikkuses teenust osutasid. Praegusel juhul ei

ole sellise olukorraga tegemist, sest maksumenetluses kogutud materjalide pinnalt ei ole

usaldusväärselt võimalik kindlaks teha, kes kaebajale kaupu müüsid ja teenuseid osutasid. Pole ka

tõendatud, et raha jõudis tagasi kaebajani. Kui osa rahast ka jõudis tagasi kaebajani, siis ei ole

teada, milline osa kanti tagasi kaebajale ning milline osa rahast jäi tagasi kandmata tasuna n.ö

arvevabriku teenuse eest.

29. Seega on maksuotsus õige ka tulumaksu tasumise kohustust puudutavas osas.

30. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes tehtud maksuotsus õiguspärane ja kaebus jääb

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik