1-20-9324/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-9324

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9324 (19230100100) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Liis Kaar Kriminaalasi Jüri Lingi (Link) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Janno Reinkort Süüdistatav Jüri Link – isikukood: 35511230244; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: ccc, hetkel kannab karistust Tallinna Vanglas; xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: x; tõkendit ei ole kohaldatud; 3 kehtivat kriminaalkaristus, neist viimati karistati Harju Maakohtu 31.10.2018.a otsusega 1-18-3678 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 07.05.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 kolm aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 1, 2, 3 ja 5 sätteid kohaldades kuulus kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust. Ülejäänud 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus jäeti 3 aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, KarS § 75 lg 2 p 9 allutati allutati Jüri Link kuuks elektroonilisele valvele, samuti kohaldati KarS § lg-s p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 05.03.2020.a kohtumäärusega pöörati Harju Maakohtu 31.10.2018.a otsus 1-18-3678 täitmisele. Jüri Link asus 18.06.2020.a Harju Maakohtu kohtumääruse alusel karistust täitma 25.06.2020 Kaitsja Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

1-20-9324

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306,

311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Jüri Link KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

2. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 31. oktoobri 2018 otsusega nr 1-18-3678 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat. KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristusena 3 aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 31. oktoobri 2018. a otsuse alusel ärakantud karistus, s.o 10 kuud ning lugeda liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

3. Lugeda karistuse kandmise alguseks Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3678 täitmisele pööratud karistuse kandmise algus, s.o

25. juuni 2020.

4. Kannatanu E Eesti AS esitatud tsiviilhagi 842,02 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt Jüri Lingilt kannatanu kasuks 842,02 eurot, mis tuleb Jüri Lingil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr X, märkides selgitusena „Jüri Link, kriminaalasi 1-20-9324, tsiviilhagi hüvitamine”

5. Välja mõista Jüri Lingilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 164,88 ja 32,40 eurot, s.o kokku 1073,28 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Jüri Lingil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 89,44 eurot kuus Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jüri Link, kriminaalasi 1-20-9324, menetluskulud“ ja viitenumber 99920700058825. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-20-9324

SÜÜDISTUS Jüri Linki süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, nimelt: tema, olles isik, kes on varem toimepannud kelmuse, kasutades tema valdusesse sattunud V T ID kaarti nr xxx, ajavahemikul 09.01.2017 - 19.01.2017 Tallinnas AS-i E Eesti esindustes, sõlmis V T nimel, viimase teadmata, kaks liitumislepingut koos seadme osamaksetega vara müügilepingutega järgmiselt:

 09.01.2017 x keskuse E esinduses aadressil x,Tallinn liitumislepingu x numbrile x ja osamaksetega seadme Samsung Galaxy S7 Edge (maksumusega 629 eurot, 29 eurot on makstud esimese sissemaksuna) müügilepingu;  19.01.2017 x keskuse E esinduses aadressil x, Tallinn liitumislepingu nr x numbrile x ja osamaksetega seadme Samsung Galaxy Tab A (maksumusega 198 eurot) müügilepingu. Jüri Link tekitas oma tegevusega varalise kahju AS-le E Eesti summas 798 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses. Seega oma tegevusega Jüri Link, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Jüri Lingi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Jüri Lingile mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 1 alusel mõista Harju Maakohtu 31.10.2018.a otsuse nr 1-18-3678 alusel mõistetud karistuse, s.o 3 aasta pikkuse vangistuse ja käesoleva karistuse osas liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistuse kogumis mõista Jüri Link’i karistuse pikkuseks 3 aastat vangistust. Mõistetavast liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 31.10.2018.a otsuse nr 1-18-3678 alusel Jüri Linki poolt koheselt ärakantud vangistus pikkusega 10 kuud.

Samuti arvata karistusest maha karistuse täitmisele pööramisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kantud karistuse osa. Jüri Linki poolt toimepandud kuriteo tulemusena on kannatanu E Eesti AS tekitatud kahju 842,02 eurot. Jüri Link nõustub esitatud tsiviilhagiga ja selle määraga ning võtab hagi omaks. Menetluskuluks on KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 164,88 eurot ja kohtuistungil tekkinud kulu, s.o 32,40 eurot. KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876

1-20-9324

eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Jüri Lingil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil täpsustatu kohaselt tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda Harju Maakohtu 5. märtsi 2020 määrusega kriminaalasja nr 1-18-3678 täitmisele pööratud karistuse kandmise algus, s.o 25. juuni 2020. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kaitsja toetas kokkuleppe kinnitamist. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jüri Link KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud ja tsiviilhagi vastavad seaduse nõuetele. Kohus leiab, et praegusel juhul on kooskõlas Riigikohtu lahendiga kriminaalasjas nr 3-1-1-24-11 põhjendatud ka süüdistatavalt sundraha väljamõistmine. Nimelt selgitas Riigikohus, et sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda konkreetse kriminaalmenetluse asjaoludest (p 10.1). Käesolevas asjas alustati kriminaalmenetlus uute andmete alusel pärast seda, kui kriminaalasjas nr 1-18-3678 tehtud kohtuotsus (n-ö eelmine kohtuotsus) oli jõustunud, seega ei ole nende asjade eraldi arutamist põhjustanud prokuratuuri möödalaskmine, s.o kriminaalasjade ühendamata jätmine.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik