3-20-2371/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2371 Haldusasi XX kaebus ajalehe Postimees avaldatud videote eemaldamiseks Menetlusosalised Kaebaja XX Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 30.11.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus menetlusse. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.11.2020 määrus asjas nr 3-20-2371 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Esialgse õiguskaitse osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ning § 235 lgd 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 30.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kiireloomulisena eemaldada ajalehe Postimees avaldatud videod, milles ta on äratuntav ja mille avaldamist kaebaja ei soovi. Andmete avaldamine on õigusvastane ning kaebaja soovib andmete avaldamise lõpetamist ning esialgse õiguskaitse raames soovib seda teha kiireloomulisena.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 30.11.2020 määrusega kaebaja kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Päevaleht Postimees

3-20-2371 2(3) kuulub AS-i Postimees Grupp kontserni. Tegemist on eraõigusliku ettevõttega. Ajalehe väljaandmine on eraõiguslik äritegevus. Tegemist pole avalik-õigusliku suhtega ega avaliku võimu teostamisega. Andmete avaldamine video kujul on toimunud eraõigusliku tegevuse raames. Vaidluse lahendamine kuulub seega maakohtu pädevusse.

Kaebajal on võimalus pöörduda andmete avaldaja poole taotlusega andmete kustutamiseks või pöörduda vastava nõudega ja esialgse õiguskaitse taotlusega maakohusse või esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.

Kuna põhivaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX ei nõustu määruskaebuses halduskohtu seisukohtadega.

Avalduse mõte oli võtta avalikust ruumist kiiremas korras maha ebaeetilise tegevuse kajastus, ja ühiskonda laastav tegevus. Ajalehe Postimehe tegevus avalikus kohas takistab kaamerat näkku suunates inimeste vabadusi. Tegemist oli avaliku ruumiga. Avalik ajakirjandus peab olema eetiline, hariv, valgustav, aateline, empaatiline. Kui tegemist ei ole haldusasja, vaid nõudega ajalehe Postimees vastu, tuleb nõue saata maakohtule lahendamiseks. Esialgse õiguskaitse tagamiseks tuleb videod avalikust ruumist esmalt eemaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Võtta XX määruskaebus menetlusse.

5. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu pädevus sõltub seega vaidluse esemeks oleva õigussuhte iseloomust (Riigikohtu 23.04.2020 määrus asjas nr 3-19-2347, p 16).

6. Halduskohus märkis õigesti, et XX ja AS-i Postimees Grupp vaheline vaidlus on eraõiguslik, mitte avalik-õiguslik vaidlus. AS Postimees Grupp on eraõiguslik isik, kes tegutseb andmete avaldamisel eraõiguslikus suhtes. Selle raames pole ta kasutanud avaliku võimu volitusi ega täitnud haldusülesandeid. AS-i Postimees Grupp ja XX vaheline vaidlus tuleb lahendada maakohtus.

7. Kuna halduskohus tagastas kaebuse õigesti, on ta jätnud esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Halduskohtul pole õigust esialgse õiguskaitse korras reguleerida eraõigussuhtest võrsunud eraisikute vahelisi vaidlusi.

8. HKMS § 68 lg 3 järgne avalduse edasisaatmine õigele kohtule on võimalik juhul, kui pädevuse üle puudub vaidlus ning edastamist ei tule lahendada määrusega. Kohus saab HKMS § 68 lg 3 alusel edastada avalduse lahendamiseks maakohtusse, kui isik on adresseerinud avalduse (nt hagi) pädevale kohtule (s.o maakohtule), kuid on ekslikult saatnud selle valele

3-20-2371 3(3) kohtule (nt halduskohtule) (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1715, p 11). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist pole. Kaebaja on avalduse adresseerinud halduskohtule, seejuures polnud ta nõus halduskohtu seisukohaga, et avalduse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus selgitas XX-le, kuhu tal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrus nr 3-17-1445, p-d 8–9).

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)