2-17-18753/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-18753

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY apellatsioonkaebused

Kaebuse hind ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus 3500 eurot

YY apellatsioonkaebus 3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere

Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat

Meeli Rondel

Menetluse liik

30. november 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus määras

sõiduauto Škoda Octavia, 2005.a väljalase, registrimärk xxx, väärtuseks 2983 eurot

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata nimetatud sõiduki väärtuseks

2982 eurot.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus otsustas

müüa Tallinnas Xxx (registriosa nr xxx) asuva korteriomandi avalikul

enampakkumisel ning jagada kinnistu müügist saadud tulu võrdsetes osades,

samuti YYlt XX kasuks omandikaotusest tuleneva hüvitise väljamõistmise osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3.3 ja 3.4).

2.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.1 jätta

YY

ainuomandisse

Tallinnas

Xxx

asuv

korteriomand

(kinnistusosakonna registriosa nr xxx) väärtusega 75 000 eurot;

2.1.2 mõista YYlt XX kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 24 009 eurot,

millest 12 000 eurot tuleb YYl tasuda 90 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ja 12 009 eurot 31. detsembriks 2021;

2.1.3 kohustada XXt andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine

omanikukanne YY kohta kustutatakse ja korteriomandi ainuomanikuna

kantakse sisse YY. Asendada XX nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

Kohtuotsus kuulub resolutsiooni selle punkti osas täitmisele tingimusel, et YY

on tasunud XXle enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise summas

24 009 eurot.

3. Muuta Harju Maakohtu 04. märtsi 2020 otsuse resolutsiooni punkti 3.2 sõnastust ja

sõnastada see järgmiselt: Kohustada YY andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt

senine kanne, et korteriomand on YY ja XX ühisomandis kustutatakse, ja

korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse XX. Asendada YY nõusolek

käesoleva kohtuotsusega.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 04. märtsi 2020 otsus muutmata.

5. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

7. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

7.1 Hagi rahuldada.

7.2 Lõpetada XX ja YY ühisomand kinnistutele Xxx Tallinn, registriosa number xxx,

ja Xxx Haapsalu, registriosa number xxx, ning sõiduautole Škoda Octavia, 2005.a

väljalase, registrimärk xxx.

7.3 Jagada XX ja YY ühisvara võrdsetes osades alljärgnevalt:

7.3.1 Jätta XX ainuomandisse kinnistu Xxx Haapsalu, registriosa number xxx,

väärtusega 24000 eurot ja sõiduauto Škoda Octavia, 2005.a väljalase,

registrimärk xxx, väärtusega 2982 eurot.

7.3.2 Jätta

YY

ainuomandisse

Tallinnas

Xxx

asuv

korteriomand

(kinnistusosakonna registriosa nr xxx) väärtusega 75 000 eurot.

7.3.3 Mõista YYlt XX kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 24 009 eurot,

millest 12 000 eurot tuleb YYl tasuda 90 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ja 12 009 eurot 31. detsembriks 2021.

7.3.4 Kohustada XXt andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine

omanikukanne YY kohta kustutatakse ja korteriomandi ainuomanikuna

kantakse sisse YY. Asendada XX nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

Kohtuotsus kuulub resolutsiooni selle punkti osas täitmisele tingimusel, et YY

on tasunud XXle enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise summas

24 009 eurot.

7.3.5 Kohustada YY andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine kanne,

et korteriomand on YY ja XX ühisomandis kustutatakse, ja korteriomandi

ainuomanikuna kantakse sisse XX. Asendada YY nõusolek käesoleva

kohtuotsusega.

7.4 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad

poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

8. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 15.12.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 11.06.1994 ning abielu lahutati Pärnu

Maakohtu 04.04.2017 otsusega. Abieluvara varasuhteks oli varaühisus. Poolte ühisvarasse

kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Xxx. Kinnistusraamatu registriosa teise jakku on

omanikuna kantud kostja. Nii korteriomandi kinnistamine 19.11.2002 kui korteri erastamine

11.10.1995 toimus poolte abielu ajal. Korteriomand on kostja otseses valduses. Korteri väärtus

on 75 000 eurot. Samuti kuulub poolte ühisvarasse korteriomand Haapsalus aadressil Xxx.

Kinnistusraamatu registriosa teise jakku on ühisomanikena kantud hageja ja kostja. Nii

korteriomandi moodustamine kui korteri erastamine toimus poolte abielu ajal. Korteriomand

on hageja otseses valduses. Korteri väärtus on 24 000 eurot. Lisaks kuulub poolte ühisvarasse

sõiduauto Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx. Auto on kostja otseses valduses. Auto

väärtus on 2982 eurot.

3. Hageja taotleb ühisvara jagamist kahel alternatiivsel viisil: kui kostja soovib Tallinnas

asuvat korteriomandit endale ja on võimeline mõistliku aja jooksul tasuma hagejale selle eest

hüvitist, siis esimese alternatiivi kohaselt jätta Haapsalu korter ja sõiduauto hagejale, Tallinna

korter jätta kostjale ning kostja hüvitab hagejale enamsaadu arvelt 24 009 eurot. Kui kostja ei

soovi Tallinnas asuvat korteriomandit endale või ei suuda selle eest tasuda hüvitist, siis jätta

Haapsalu korter hagejale, sõiduauto kostjale ning Tallinna korter müüa kohtutäituri poolt

läbiviidaval avalikul enampakkumisel selliselt, et saadud hinnast esimeses järjekorras kantakse

enampakkumise kulud, teises järjekorras makstakse kostjale hüvitis vähem saadud vara eest ja

kolmandas järjekorras jagatakse esimeses kahes järjekorras tehtud maksetest üle jäänud

müügihind poolte vahel võrdselt. Hageja palub kohtul kohustada pooli andma vajalikke

tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, leides, et Tallinna korter on ostetud kostja

lahusvara arvel ning seega ei kuulu see ühisvara koosseisu. Kostja omandas Tallinna korteri

vallasvarana Tuha tn 7-18 korteriomandi vastu, mille üürnikuks ta oli enne abiellumist alates

11.04.1986. Alternatiivselt sai kostja korteri ainuomanikuks igamisega AÕS § 123 lg 1 alusel.

Vaidlus puudub selles, et Haapsalu korter ja sõiduauto kuuluvad poolte ühisvarasse ning kostja

nõustub sellega, et need jäävad hagejale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.03.2020 otsusega hagi, lõpetas poolte ühisomandi Tallinna

ja Haapsalu korteriomanditele ning sõiduautole. Maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et

hageja ainuomandisse jääb Haapsalu korter väärtusega 24 000 eurot ja sõiduauto väärtusega

2983 eurot ning Tallinna korter müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 75 000 eurot ja

kinnistu müügist saadud tulu jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Maakohus asendas kostja

tahteavalduse Haapsalu korteriomandi osas omaniku kande muutmiseks hageja kasuks. Samuti

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tuleneva hüvitise selliselt, et

poolte osad ühisvara jagamisel oleksid võrdsed (Tallinna korteri müümisel hinnaga 75 000

eurot on kostja poolt hagejale tasutava hüvitise suurus 24 009 eurot). Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

6. Vaidlus puudub, et poolte ühisomandiks on Haapsalus Xxx asuv korteriomand ja

sõiduauto Škoda Octavia. Kostja leiab, et Tallinnas Xxx asuv korteriomand on tema lahusvara.

Maakohus tugines Riigikohtu lahenditele 3-2-1-14-04 ja 3-2-1-23-09 ning leidis, et Tallinna

korter on poolte ühisvara, kuna kostja omandas kinnistusraamatu andmetel korteri 23.05.2002,

s.o abielu ajal. Maakohus leidis, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 123 lg 1, mis sätestab kinnisvara

omanikuks saamise igamisega, ei kohaldu, kuna kostja ei olnud Tallinna korteri omanikuna

kinnistusraamatusse kantud õigusliku aluseta. Kostja oli kande tegemise ajal korteri omanik,

samuti oli alates kinnistusraamatu kande tegemisest korteri ühisomanik hageja.

7. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et Tallinna korteriomandi väärtus on 75 000

eurot ja Haapsalu korteriomandi väärtus 24 000 eurot. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest

nähtuvalt on sõiduauto väärtus 2983 eurot. Seega on poolte ühisvara koguväärtuseks 101 983

eurot ning kumbki pool peaks saama ühisomandi lõpetamisel vara 50 992 euro väärtuses.

8. Maakohus jättis Haapsalu korteri hagejale, kuna tegemist on hageja elukohaga. Samuti

jättis maakohus hagejale sõiduauto. Eeltoodu teeb hagejale jagatava ühisvara väärtuseks 26 983

eurot. Arvestades poolte osade võrdsust tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist 24 009 eurot või

muus summas, arvestades et poolte osade väärtus peab kujunema rahaliselt võrdseks. Kostja ei

ole avaldanud, et oleks võimeline hagejale omandikaotuse hüvitamiseks rahalist hüvitist

maksma. Kuna kostja ei ole võimeline hagejale Tallinna korteriomandi eest hüvitist tasuma, on

ainuke võimalus poolte ühisvara võrdseks jagamiseks kinnistu müük avalikul enampakkumisel.

Hageja apellatsioonkaebus

9. Hageja palus 03.04.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ühisvara

jagamise viisi osas ja palus teha uue otsuse, millega jagada ühisvara esimese alternatiivi järgi

selliselt, et hageja ainuomandisse jääb Haapsalu korteriomand ja sõiduauto (väärtusega 2982

eurot), kostja ainuomandisse jääb Tallinna korter ning kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja

hüvitis 24 009 eurot. Hageja palus kindlaks määrata, et hüvitis tuleb tasuda 90 kalendripäeva

jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest ning hüvitise tasumata jätmisel võib

hageja nõuda hüvitise tasumist täitemenetluses. Hageja palus tuvastada ka poolte kohustused

anda nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Ühtlasi palus hageja määrata, et

kohtuotsus asendab hageja nõusolekut, kui kostja esitab kinnistusosakonnale panga digitaalse

allkirjaga maksekorralduse hagejale hüvitise 24 009 eurot maksmise kohta. Teise alternatiivi

järgi palus hageja jätta Haapsalu korteriomandi hageja ainuomandisse, sõiduauto kostja

ainuomandisse ning müüa Tallinna korteriomand enampakkumisel selliselt, et esimeses

järjekorras kanda enampakkumise kulud, teises järjekorras maksta kostjale esemetes vähem

saadud vara hüvitamiseks 21 018 eurot (24000-2982) ning kolmandas järjekorras jagada

esimese kahe järjekorra makstest üle jäänud müügihind poolte vahel võrdselt.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata kostja poolt menetluses

13.02.2020 avaldatud valmisoleku maksta Tallinna korteri kostjale jagamise korral hagejale

hüvitist 24 009 eurot, mistõttu tuleks vara jagada esimese alternatiivi järgi. Maakohus pole

arvestanud ka hageja taotlusega, et kui Tallinna korteriomand müüakse avalikul

enampakkumisel, siis jääb sõiduauto kostja ainuomandisse. Maakohus on otsuse punktis 3.2

tuvastanud kostja nõusoleku andmise kohustuse, kuid jätnud otsuse resolutsioonis täpselt

kirjeldamata, millise kande muudatusega peab kostja nõus olema. Kohtuotsuse resolutsiooni

punkti 3.3 teises lauses sätestatud enampakkumisel saadud raha jaotamise põhimõte ei vasta

seadusele. Raha ei tule jagada mitte pooleks, vaid olukorras kus enne raha jagamist oli hageja

saanud esemeid 21 018 euro väärtuses rohkem, peab kostja saama raha jagamisel raha 21 018

euro võrra rohkem. Samuti on kohus jätnud otsuses ebaõigesti määramata enampakkumisel

saadud raha kasutamise järjekorra ja selle, et tulust tasutakse esmajärjekorras vara müügi kulud.

Kohtuotsuse resolutsiooni p 3.4 ei ole kooskõlas hageja esitatud vara jagamise nõude teise

alternatiiviga.

Kostja apellatsioonkaebus

11. Kostja palus 06.04.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses

ja teha uus otsus, mille kohaselt on hagejal kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande

parandamiseks selliselt, et Tallinna korteriomandi registriosas kustutatakse teisest jaost senine

omanikukanne ja registriosa teise jakku tehakse uus omanikukanne kostja kohta või

alternatiivselt jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja oma alternatiivse nõude esitanud juhuks, kui

kostja ei soovi Tallinna korteriomandi jagamist endale või ei ole võimeline selle eest hagejale

hüvitist tasuma ning nendest eeldustest polnud käesoleval juhul kumbki täidetud. Kostja on

selgesõnaliselt 13.02.2020 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus asub

seisukohale, et korteriomand tuleb lugeda ühisvaraks, siis soovib kostja selle jagamist enda

ainuomandisse ning on valmis maksma hagejale hüvitist. Maakohus on õigesti märkinud, et

ühisvara jagamise tulemusel on hagejale jääva ühisvara väärtuseks 26 983 eurot, kuid seejuures

leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitist hagejale. Kui kohus jätab ühisvara hagejale, siis

õiglane jagamine on võimalik saavutada vaid sellega, et hageja maksab kostjale hüvitise

hagejale jääva vara väärtusest ½ ulatuses. Seega on maakohus rikkunud AÕS § 77 lg 2. Hageja

on hagieseme sõnastanud selliselt, et hagejale ei panda otsusega kohustust maksta kostjale

hüvitist Haapsalu korteriomandist ja sõiduautost ilmajäämise eest. Kuna kohus ei saa teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis ei saa kohus omal algatusel määrata kostjale Haapsalu

korteriomandi ja sõiduauto omandi kaotuse eest hüvitist ning seetõttu tuleks jätta rahuldamata

ka hageja nõue jagada ühisvaraks olev Haapsalu korteriomand ja sõiduauto. Maakohus on

valesti kohaldanud AÕS § 123. Kostja sai Tallinna korteriomandi omanikuks kande igamisega

2012. aastal ning tegemist ei ole poolte ühisvaraga.

Vastused apellatsioonkaebustele

13. Pooled palusid jätta teineteise apellatsioonkaebused rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada ühisvara jagamise viisi osas. Samuti tuleb otsus tühistada sõiduki hinna määramise

osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Lisaks tuleb muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni punkti 3.2 sõnastust. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

15. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta sai Tallinnas Xxx asuva korteriomandi

omanikuks kinnistusraamatu kande igamisega, mistõttu ei kuulu see ühisvara hulka.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kanti

kostja Tallinnas Xxx asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 19.11.2002, s.o

abielu kestel. Hagejat ei ole kinnistusraamatusse ühisomanikuna kantud. AÕS § 123 lg 1

sätestab, et kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab

ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.

Kolleegium märgib, et PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 1. juulit 2010

omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS1995. PKS1995 § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel

abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Riigikohus on 11.04.2006 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 p-s 10 selgitanud, et selleks, et lugeda kinnistu abikaasade ühisvara

hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada, ei pea kinnistu ühisomanikuna

kinnistusraamatusse kandmata jäetud abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks

tunnistamiseks. Kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema

abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena. Riigikohus on

25.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-18828 p-s 17 märkinud, et korteri lugemisel ühis- või

lahusvaraks ei ole määrav kinnistusraamatu kanne ühe või mõlema abikaasa omanikuna

sissekandmise kohta. Ühisvarasse kuuluv asi kuulub ka abikaasade ühisomandisse.

Ringkonnakohus asub eeltoodu pinnalt seisukohale, et kuna Tallinnas Xxx asuv korteriomand

omandati abielu kestel, siis see kuulub ühisvarasse ning poolte ühisomandisse. Ka juhul, kui

üks abikaasadest ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud, kuulub seadusest tulenevalt

korteriomand ühisomandisse, mistõttu ei ole kinnistusraamatu kanne määrav. Seega ei kerki

küsimust kinnisasja omandamisest kinnistusraamatu kande igamisega ning AÕS § 123 lg 1 ei

ole käesoleval juhul kohaldatav.

16. Eeltoodust tulenevalt kuulub Tallinnas Xxx asuv korteriomand ühisvara hulka. Vaidlust

ei ole, et ühisvara hulka kuuluvad ka Haapsalus Xxx asuv korteriomand ja sõiduauto Škoda

Octavia.

17. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole avaldanud, et ta on võimeline Tallinnas

asuva korteriomandi eest hüvitist maksma. Kostja on kinnitanud seda maakohtule 13.02.2020

menetlusdokumendis. Lisaks on kostja kinnitanud seda ringkonnakohtule. Seega on maakohus

põhjendamatult määranud Tallinnas asuva korteriomandi jagamise viisiks selle müügi

enampakkumisel.

18. Ülaltoodule tuginedes tuleb poolte ühisvara jagada hageja poolt pakutud esimese

alternatiivi järgi, s.o jätta hageja ainuomandisse Haapsalus asuv korteriomand ja sõiduk Škoda

Octavia ning kostja ainuomandisse Tallinnas asuv korteriomand.

19. Vaidlus puudub, et Haapsalus asuva korteriomandi turuväärtus on 24 000 eurot ja

Tallinnas asuva korteromandi turuväärtus 75 000 eurot. Maakohus hindas sõiduki väärtuseks

2983 eurot. Ringkonnakohtu arvates määras maakohus sõiduki väärtuseks ebaõigesti 2983

eurot. Hageja tugines sellele, et sõiduki väärtus on 2982 eurot, millega kostja nõustus

16.04.2018 seisukohas. Seega tuleb sõiduki väärtuseks lugeda 2982 eurot. Arvestades esemete

väärtusi ning nende jagamist poolte vahel, tuleb kostjalt hageja kasuks enamsaadu eest välja

mõista 24 009 eurot.

20. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja on oma nõude sõnastanud selliselt, et

hagejale ei panda kohtuotsusega kohustust maksta kostjale hüvitist Haapsalus asuva korteri ja

sõiduauto kaotuse eest ning kuna kohus ei saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis

ei saa kohus omal algatusel hüvitist määrata ning hageja nõue Haapsalus asuva korteri ja

sõiduauto jagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja

seisukoht põhjendatud. Antud juhul on kostjale jääva eseme väärtus suurem kui hagejale jäävate

esemete väärtus, mistõttu ei tule hagejal kostjale hüvitist maksta. Enamsaadu eest hüvitise

tasumise kohustus on kostjal.

21. Ringkonnakohtu 30.11.2020 istungil jõudsid pooled üksmeelele, et kui kohus leiab, et

Tallinnas asuv korteriomand on poolte ühisvara, siis tasub kostja hagejale 24 009 eurost 12 000

eurot 90 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja 12 009 eurot 31. detsembriks 2021. Seega

tuleb kostjal tasuda 12 000 eurot 90 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja 12 009 eurot

31. detsembriks 2021.

22. Hageja palus määrata, et kui kostja ei tasu hüvitist määratud tähtajaks, siis võib hageja

esitada kohtuotsuse kohtutäiturile hüvitise sissenõudmiseks täitemenetluses. Kolleegium leiab,

et selleks puudub vajadus, kuna kohtuotsuse mittetäitmise korral on hagejal õigus nõuda selle

sundtäitmist seadusest tulenevalt.

23. Tallinnas Xxx asuva korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja.

Riigikohus on 18.10.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-4192 (p 10) selgitanud, et kui kinnisasi

otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega abikaasa

ainuomandisse, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagatakse kinnistamisega

(AÕS § 641). See tähendab, et pärast sellise otsuse jõustumist tuleks teha uus kanne, milles

tuleks märkida, et ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli

varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosas nr

xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine omanikukanne kostja kohta kustutatakse

ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse kostja. Pooled jõudsid ringkonnakohtu

30.11.2020 istungil üksmeelele selles, et hagejal on kohustus anda kostjale nõusolek

kinnistusraamatu kande tegemiseks 24 009 euro tasumisel. Apellatsioonkaebuses on hageja

palunud määrata, et kohtuotsus asendab tema nõusolekut, kui kostja esitab kinnistusosakonnale

panga digitaalse allkirjaga maksekorralduse 24 009 euro tasumise kohta. Hageja ei ole sellist

taotlust esitanud maakohtule ega ole ka apellatsioonkaebuses kohtuotsuse sellise täitmise viisi

kindlaksmääramist põhjendanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohtuotsuse täitmise viisi

selliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus määrab, et kohtuotsus kuulub hageja nõusoleku

asendamise osas täitmisele tingimusel, et kostja on tasunud hagejale hüvitise 24009 eurot.

24. Resolutsiooni punktis 3.2 on maakohus sätestanud, et asendada kostja tahteavaldus

kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistu Xxx Haapsalu registriosa number xxx

suhtes hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega. Hageja on apellatsioonkaebuses heitnud

maakohtule ette, et maakohus on jätnud kirjeldamata, millise kande muutmisega peab kostja

nõustuma. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega. Seetõttu tuleb muuta resolutsiooni punkti

3.2 sõnastust ja sõnastada see selliselt, et kohustada kostjat andma nõusoleku Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine kanne,

et korteriomand on kostja ja hageja ühisomandis kustutatakse, ja korteriomandi ainuomanikuna

kantakse sisse hageja. Asendada kostja nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Seega on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi

kanda. Apellatsioonkaebuses palus hageja jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda,

kuna hageja tegi kostjale soodsa kompromissiettepaneku, millest viimane keeldus. Vastavalt

TsMS § 164 lg-le 2 võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust,

kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks

õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väide alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1

sätestatud menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest hagiliste abieluasjade kohta. Käesoleval

juhul ei keeldunud kostja kompromissist pahatahtlikult, vaid eelkõige seetõttu, et kostja

hinnangul ei kuulu Tallinnas asuv korteriomand ühisvarasse. Asjaolu, et ringkonnakohus

kostjaga ei nõustunud, ei anna alust TsMS § 164 lg 2 rakendamiseks ja apellatsioonimenetluse

kulude kostja kanda jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta

poolt endi kanda, mistõttu pooltel puuduvad ringkonnakohtus rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu